Täna läksin turniirile selleks, et külastada veel ühte Tartu maja, kus ma varem polnud käinud. Kutsehariduskeskus asub minu jaoks linna kõige kaugemas otsas. Õnneks vaatasin enne teele asumist ainukese sinna tänavale viiva bussi sõiduaegu. Selgus, et see käib ainult üks kord tunnis. Oleks saanud sõita mõnda teise lähedasse peatusesse mõne teise bussiga, aga läksin jala. Võru tänava nurkadel olid postide otsas tänavasildid väljas, väljaarvatud just sellel tänavanurgal, kus mul oli vaja ära keerata. Seetõttu ei pidanud ma seda keeramiskohta tänavaks ja läksin mööda. Aga turniirile hiljaks ma siiski ei jäänud.
Mängima kogunes 14 osavõtjat, lisaks kabeturniiril osalejad. Males tehti 7 vooru. Esimeseks tuli Peebo, kes pidi loovutama ühe punkti Sprivulile. Sprivul oli teine ja Abram kolmas. Mina läksin mängima koduse soenduseta, mis andis jälle tunda, sain 3 punkti. See oli minu esimene turniir onuna.
Seisud olid mul veel halvemad kui tulemused, aga mind aitas kell. Esimeses voorus oli mul Seljodkini vastu vähemetturiga vankrilõppmäng. Ta pakkus viiki alles siis, kui aeg oli kukkunud, mistõttu ma ei võtnud vastu. Teises voorus viivitasin Reima vastu vangerdusega ja läksin selle asemel etturiga liiga kaugele. Kaotasin mitu etturit. Aga niiviisi jäid minu liinid vabaks ja sain initsiatiivi. Lõpus õnnestus ettureid tagasi korjata ja tegime käikude kordamisega viigi. Vastane sai mängida natuke enne lõppu tugevamalt ja lipud välja vahetada, aga selle nägemiseks oli tal liiga vähe mõtlemisaega. Kolmandas voorus mängisin Peeboga. Lõppmängus oli mul lipp ja ratsu lipu ja oda vastu, lisaks mõlemal etturid. Capablanca on kirjutanud et lipp koos ratsuga on tugevam. Mul tekkis ka konkreetse seisu juures võidulootus. Minu valitud plaan siiski kaotas, aga vastane nägi mulle võitvat jätku. Neljandas voorus Puisi vastu oli mul vankrilõppmängus kaks etturit vähem. Mulle tundus, et ühe etturi löömisega kaasneva vankrite vahetuse järel tuleb viik, aga tegelikult avanes vastasel võimalus lippu minna. Viiendas voorus mängisin Kurega. Ta sai juba avangus positsioonilise paremuse, sellest jõudsime lõppmängu vanker kuninga vastu, aga matti ei tulnud, sest mäng lõppes vastase aja kukkumise tõttu viigiga. Kuuendas voorus mängisin Padrikuga. See oli ainuke mäng, kus sain seisuparemuse, mis püsis mängu lõpuni. Võitsin ajaga. Seitsmendas voorus mängisin Partsiga. Tekkis segane seis, kus mul oli kolm etturit ratsu vastu. Lõpuks jätsin lipu ette.
teisipäev, veebruar 17, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar