Öösel sadas lund

Täna hommikul aknast välja vaadates on nähtavus sama halb kui suvel lehtede vahelt, sest okstele on langenud nii palju lund. Ema protesteeris sõna "halb" vastu, sest pidas vaatepilti nii ilusaks. Ta avaldas kartust, et varsti puhub tuul lume okstelt maha. Mina ütlesin, et kui ei puhu, võivad oksad murduma hakata.

Ärkasin jälle vara. Täna oli haruldane juhtum, et magamaminekueelsest valmistumisest hoolimata ei tulnud unenägudest peaaegu midagi meelde. Lõpuks meenus ainult see, et unenäos sõitsin linnaliini bussiga, kus oli üks tuttav naine, kellega me algul üksteist hästi ära ei tundnud. Unenägude puudus ilmselt siiski ei näita teooria paikapidamatust, vaid on tingitud sellest, et ma ei ole juba nädal aega päris terve. Terviseprobleemid ei tähenda minu meelest raamatu ilmumisega seotud stressi, vaid on seotud külmetuse ja nakkusega. Aga külmetasin arvatavasti siiski sel ajal, kui hakkasin külma käes vennale oma raamatu illustratsioone näitama.