kolmapäev, jaanuar 06, 2010

Energia jäävuse seadus

Energia jäävuse seadus väidab, et ühegi füüsikalise vastastikmõju korral energia ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest liigist teise. Ja igas isoleeritud termodünaamilises süsteemis toimuvas protsessis jääb siseenergia konstantseks.

Kas seda saab laiendada ka vaimsele energiale? Et kui inimene tegeleb ühe erialaga, jääb tal vähem energiat teise eriala jaoks. Ja kui ta ennast juba hommikul tööga ära väsitab, jõuab ta õhtul tööd teha halvemini. Aga kui energiat jagatakse kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks, siis potentsiaalne energia on kasutamata energia. Kes on seni laiselnud, sellel on rohkem ruumi ennast parandada ja kergem üllatada.

Päris nii see vist siiski ei ole. Kui inimene noorena ei õpi, kujuneb tal vähem ajuseoseid ja hiljem pole enam potentsiaali, mida rakendada. Näiteks kui laps teatud vanuseks ei õpi rääkima, ei õpi ta üldse rääkima. Seevastu mida rohkem keeli on inimene selgeks õppinud, seda kiiremini ta omandab uusi. Ehk siin võib rääkida kiirendusest.

1 vastukaja:

Unknown ütles ...

Vaimse energia jäävust laiendaks hea meelega ühe inimese pealt terve ühiskonna peale - mida targemaks inimkond saab, seda rohkem tekib juurde lollust, et seda tasakaalustada.

Matemaatiliselt:

Olgu θ "Tarkus" ning λ "Lollus" ning t suvaliselt valitud ajahetk.

Saame kaks seost
1. Δθt / Δλt = 1
2. ∑[θ] - ∑[λ] = 0

Juurdetekkiva või ärakaduva tarkuse kõrvale tekib alati sama suur hulk lollust. Samas ei ole kogu tarkuse hulk ühes inimeses piiratud.
Seda juttu, et kogu inimkonnas on jääv hulk tarkust ma ei usu.