Mänguderohke nädal

Viimasel ajal olen mänginud mänguloomade, mänguautode, taskuhoki ja kõrraga. Koos kahe vennapojaga, kes varsti saavad aastaseks. Need mängud nõuavad ka mõtlemist, milliseid uusi nalju teha. Aga mitte pingelist mõtlemist, sest lapsele võib sama nalja mitu korda ka teha.

Kui veel minu sugulastest rääkida, siis koostatakse võrgus sugupuud ja seal esineb malemaailmameistri perekonnanimi Karpov. Kasparovi-Karpovi matšides olen olnud Karpovi poolt, kuigi poliitilised seisukohad sarnanevad vast rohkem Kasparovi omadele. Kodus on mul kolm Karpovi venekeelset ja üks Kasparovi eestikeelne raamat. Kahel Karpovi raamatul on ka kaasautor, kolmanda autor on ta üksi.

Täna enne mängima minekut märkasin puhvetis kahte maleteemalist joogiklaasi. Vaatasin, mis sinna õigupoolest kirjutatud on, sest see polnud varasemast meelde jäänud. Ühel küljel on Paul Kerese autogramm ja kiri "Paul Kerese II mälestusfestival", teisel pool "Tartu malenädal 12.-19. X 1980."

Sel nädalal on päevakeskuses toimunud kaks maleturniiri. Esmaspäeval oli kellegi sünnipäevaturniir, mille võitis Seljodkin 5,5 punktiga 7-st, järgnesid Kõiv, Ojaste ja Trohhelev 5 punktiga. Mina ei osalenud. Täna tuli esimeseks Tätte 6 punktiga 7-st, teiseks Trohhelev 5 punktiga ja kolmandaks Arst 4,5 punktiga. Mina olin tagumises pooles 2,5 punktiga.

Esimeses voorus mustadega Põvvati vastu kaotasin etturi, aga võitsin ajaga. Teises voorus valgetega Trohhelevi vastu võitsin ettureid, aga kaotasin ajaga. Kolmandas voorus mustadega Harujõe vastu tahtsin odalõppmängus juba viiki pakkuda, aga siis kahis vastane oda ja hakkas kaksiketturitega edasi tungima. Lasin oda tagasi võtta ja vastane tungis kuningaga minu teise tiiva etturite kallale ja võitis. Neljandas voorus valgetega Seljodkini vastu võitsin avangust keskmängu üleminekul kaks etturit ja lõpuks ületas vastane aja. Viiendas voorus valgetega Ivaineni vastu võitsin vankri viguri ja etturi vastu, aga edasi mängides jätsin viguri ette, ajapuuduses veel lisaks vankri, ja kaotasin. Kuuendas voorus mustadega Kure vastu oli keskmäng mulle halvem, aga keeruline. Vastase paremuse likvideerisin ajapuuduse hinnaga, ajapuuduses panin midagi ette ja kaotasin. Seitsmendas voorus valgetega V. Lille vastu läksin avangus rünnakule, rünnak löödi tagasi ja kaotasin vankri viguri ja etturi eest, lõppmängus kaotasin veel materjali, aga vastane oli ajapuuduses, minu ettur tungis eelviimasele reale ja tegime käikude kordamisega viigi.

Kui mõni partii meelde tuleb, panen hiljem uude sissekandesse.