Asetäitja

Vaatasin Tõnissoni raamatu koostamiseks materjale läbi. Tõnisson kirjutas ühes kohas ülevaate välisriigis toimunud konverentsist ja ütles, et tal olid volitused seal osalemiseks juba sellega olemas, et ta kohale läks. Algul tundus mulle see väide liialdatud, aga seejärel mõtlesin, et võibolla see oli vaba osalemisõigusega konverents, nagu tänapäevalgi. Mulle oli taotletud ühest fondist raamatu koostamiseks uurimisstipendiumi. Varem olin ühest kohast juba 5000 krooni saanud, nüüd sain uuest kohast 10 210 krooni. Seoses sellega tegi fond ettekirjutuse, mitu tundi päevas ma pean töötama ja et ma pean raamatu valmis saama aastaga. Muidu ma poleks nii kiiresti saanud, aga üks aasta olin juba töötanud. Samuti kirjutati ette, et raha kasutamise perioodil ei tohi ma suitsetada ega alkoholi tarvitada. Seda ei teinud ma nagunii. Aga küsisin, kas palaviku korral ei tohi ka alkoholi tarvitada. Siis nägin, et ekraanil on veel link "Muu alkoholitarvitamine". Selle all oli öeldud, et õhtuti pärast tööpäeva lõppu võib siiski mõned pitsid juua. Minu arvates üle ühe pitsi oli juba väga suur kogus. Meile tuli uksetaha riidepoe agent. Ta ütles, et ema ise soovis selliseid riideid, mis selja paljaks jätaksid. Mina ja ema kuulasime seda juttu tagatoas. Ema ütles, et tema pole selliseid riideid soovinud. Aga võibolla ta oli öelnud riide nimetuse, mida ta osta soovis, ja sellest tehti selline järeldus.

Minu blogi malesissekannetele oli viidatud minu maleblogi nime all. Minu blogi nimi oli Simo13. Nüüd avastasin, et Andres J. blogi kannab selle eeskujul nime Andres12 ja selles on ka malerubriik. Mõtlesin soovitada sellele ka viidata. Tegelikult oli tegemist kunstiblogiga ja male tähendas seal maleteemalisi maale. Klaus oli ka oma nime kunagi blogis arvudega sidunud, aga Klausi puhul ei olnud need järjekorranumbrid, vaid aastaarvud, mis näitasid, mis aasta parajasti käes on. Andres J. oli läinud kunsti õppima. Tal oli Raekoja platsil kunstiateljee. Läksin sinna. Andrese pildid olid vineeril. Ta tahtis ühe vineeritüki sisse auku puurida, et seda üles riputada, aga puuri all murdus vineer pooleks. Ütlesin, et väikest vineeritükki on vist raskem puurida kui suurt. Andres vastas, et ongi. Ateljeesse tuli veel palju muid inimesi, kes ka lahkusid enne mind. Kui nad läinud olid, avastas Andres, et keegi neist oli talt palju asju ära varastanud. Hakkasime vaatama televiisorist ühte vana Eesti filmi.

Väideti, et asetäitja teeb alati sama head tööd nagu põhitöötaja. Sellega ei olnud ma nõus, sest üks asetäitja oli laps ja ma teadsin, kui raske on lusikaga sööma õppida.