Korterisse tungisid Nõukogude väed. Aga vaikne vastupanu jätkus, näiteks peeti kahe toa vahel telefoniühendust. Ühe toa telefoni said Nõukogude väed kätte. Seepeale otsustati teises toas telefon ise likvideerida, et mitte vahele jääda. Aga mina tahtsin telefonijuhtme siiski päästa. Otsustasin sellega korterist põgeneda. Kiiremaks põgenemiseks ei jooksnud ma trepist, vaid hüppasin otse aknast alla. Ühes lähedases majas andis meesõpetaja tundi. Mõtlesin viia juhtme sellele õpetajale.
Listi tuli ühest Kesk-Aasia riigist kiri, et seal riigis on ära jagatud, kui palju parlamendikohti kumbki põhirahvustest peab saama, aga rindejoon on teistsugune. Kirjutaja tahtis, et tema rahvus saaks veel rohkem kohti. Ta ei olnud sellest rahvusest, mille järgi oli riik nime saanud, vaid naaberriigi omast. Ta kirjutas, et riigi kolmas omanik on Belgia firma. Vastasin ühe lühikese lausega, et Belgial on ka mitu omanikku. Sest seal elasid nii flaamid kui ka valloonid. Kuna eelkirjutaja oli kirjutanud vene keeles, siis tulid minu lausesse ka vene tähed, kuigi kirjutasin eesti keeles. Näitasin seda Klausile. Õhtu oli käes ja läksin isa tuppa arvutit kinni panema. Seal töötasid isa ja üks vend puuriga. Kui ma laetule põlema panin, pani isa korraks puuri seisma, sest ta märkas, et puuris voolutugevus muutus.
Joonistasin pilti. Olin teinud piirjooned ette ja nüüd värvisin pinda punaseks. Tegin seda kahe erinevat tooni punase pliiatsiga, aga muude värvidega ma punast ei seganud. Natuke väiksema pinna värvisin kollaseks. Kasutasin nii värvipliiatseid kui ka vesivärve, neid omavahel segades.
kolmapäev, jaanuar 27, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar