Fotoblogi otsimine

Töötasin kaevanduses. Üks põlevkivi kiht ammendus ja töösse tuli vaheaeg. Järgmise kihini jõudmiseks tuli muld vahelt eemaldada, aga kohe me sellega ei alustanud. Minu käes olev puur tundus ohtlik. Küsisin, kuhu ma selle vahepeal panen. Mulle ei vastatud. Küsisin, kas puurin selle ohutuse mõttes maasse. Ei vastatud. Siis läks puur vastu ühe teise kaevuri kätt ja vigastas seda. Ma ju olin neilt küsinud, mida teha. Vigastatud kaevur tahtis mult puuri ära võtta, aga jättis liigutuse pooleli, sest käsi oli nii valus. Põgenesin kaevandusest. Põgenesin küngaste vahel mööda sellist teed, mida mööda jälitajatel pidi mind kõige raskem näha olema. Aga tundus, et kõik põgenevad alati täpselt sama teed mööda, mis on siis ühtlasi ka jälitajatele loogika abil leitav, sest edasi minnes oli sinna juba rada sisse tallatud. Põgenesime kahekesi, kuni trepil tuli üks klassivend vastu, kes pööras ringi, nii et edasi läksime juba kolmekesi. Jõudsime ühte talusse, mille saadusi meile söögiks pakkuda taheti.

Lugesin ühte artiklit. Seal oli öeldud, et eestlased on Eestis alati venelaste suhtes valitsev rahvas olnud. Hakkasin vaidlema, et see on lollus, vanasti ei olnud valitsev rahvas ei eestlased ega venelased, vaid sakslased. Ja Vene ajal oli valitsev rahvas venelased. Ema ütles, et Vene ajal olid eestlastel paremad töökohad kui venelastel. Selgus, et artikkel oli isa kirjutatud. Mina ütlesin, et Vene ajal sai eestlasest õpetaja keskmiselt 200 rubla kuus palka, aga venelasest kaevur 500 rubla. Olin oma toas ja tegin arvutis raamatu saatesõnasse viimaseid parandusi enne kirjastusse saatmist. Kirjutasin saatesõna algusesse, et ma võin pikalt kirjutada, siis jääb vähem lollusi sisse. Vahepeal vaatasin Helina fotoblogi. Sisestasin ainult blogi aadressi esimese tähe, et ülejäänud tulevad mälust iseenesest. Blogisse oli üle tüki aja ilmunud uus foto. Sellel oli ekskavaator. Tahtsin kontrollida, kas see on päris blogi alguses või on arvutisse jäänud selline küpsis, et blogi avaneb keskelt. Selleks hakkasin fotosid noolega edasi laskma. Tegelikult ei tohtinud Helina blogi üle ühe korra päevas külastada, muidu ta võis selle ära kustutada. Ühe blogi ta oli juba kustutanud. Selgus, et seal pole mitte ainult üks ekskavaatori pilt, vaid terve ekskavaatoripiltide seeria. Algul tundus, et ekskavaator ei ole nii ilus asi nagu selle blogi vanemad fotod, aga siis mõtlesin, et ma harjun ekskavaatoripiltidega ära ja võin neid ka iga päev vaadata. Aga märkasin, et see ei olegi Helina blogi, vaid avanenud on üks teine. Olin kogemata sisestanud aadressi esimese tähe asemel teise tähe. Nüüd sisestasin õige esitähe, aga avanes veel mitu korda valesid blogisid. Võibolla oligi Helina juba oma blogi maha võtnud, et arvuti õiget aadressi ei leidnud. Või oli keegi selle arvutiga hiljuti neid blogisid külastanud, nii et mälusse jäi hulk uusi aadresse. Olin toas üksi, aga vahepeal tuli isa mind uksele lõunat sööma kutsuma. Kui ta läinud oli, tegin uue katse Helina blogisse jõuda. Avanes foto kahest laulupidu kuulavast naisest, kellest üks istus lava suhtes tagurpidi ja teine vaatas üle õla selja taha. Tagurpidi istuja hoidis last süles ja mõlemad naised naeratasid. Seda fotot nägin samuti esimest korda. Aga kui ma blogi aadressi vaatasin, siis ei olnud see ka Helina blogi. Otsustasin, et järgmiseks ei kirjuta ma mitte aadressi esitähte, vaid kogu blogi aadressi tervikuna.