Lõikasin poes küüsi

Läksin koos isaga läbi linna. Isa ja Pille kõndisid kitsast serva mööda ees ja mina taga. Minul oli turnimine raskem kui nendel ja vahepeal jäin seisma, teadmata, kuidas ma üldse edasi saan. Läksime majja, kus elasid Helena ja tema õed. Helena küsis esimese asjana, miks minu raamatus kamin sellise koha peal on. Neil oli majas mitu looma. Suur valge loom ei olnud nii ohtlik kui koerad, aga ei saanud ikkagi kindel olla, et ta ühel hetkel kõrri ei karga.

Vaatasin Eesti meistrivõistluste turniiritabelit. Näitasin ühele mehele, et kui ma 1991. aastal esimest korda malelehe ostsin ja sealt esimese asjana Eesti meistrivõistluste tabelit vaatasin, osales seal maletaja Garber, vahepeal ta ei osalenud, aga nüüd jälle. Mees vastas, et matemaatikuid on vaja, ja läks eemale. Mõtlesin, et esimest korda ei ostnud ma malelehte tegelikult mitte 1991, vaid 1990. Läksin teise tuppa. Oli magamamineku kellaaeg. Heitsin ühe voodi peale pikali. Jäin kogemata magama. Mind äratati selleks, et ma voodi vabastaksin, sest selles voodis pidi magama Külaots. Läksin teise voodisse. Kuulsin, kuidas üks vanem naine rääkis, et nemad käisid ühtede võistluste ajal ainult üks kord meeste juures, aga seal oli lisaks palju kavalaid mehi ja naisi. Märkasin, et olin selle naisega samas voodis. Tema oli voodi teises otsas ja hoidis jalgu kronksus, et mina ära mahuks. Lahkusin ka sellest voodist ja läksin kolmandasse. Mängisin Vihmandiga malet. Kahisin h2 kuninga ees vankri, et äkki niiviisi võidab. Seejärel andsin h5-lt lipuga tuld. Vihmand rääkis, et minu seis on läbi. Mul tekkis veel idee, et käia ratsuga b1-a3, andes vankriga a1-lt tuld. Nüüd hakkas ka Vihmandile tunduma, et mina võin võita. Ta hüüdis oota-oota ja püüdis seisu laual taastada, sest nupud olid ruutude keskelt ära vajunud.

Läksin kooli. Seal oli kehtestatud uus kord, et kehalise kasvatuse tundi minejad ei tohtinud väljuda peauksest, vaid pidid seda tegema riidehoiu uksest. Mõtlesin, et kui minul kästakse kaugust hüpata, siis ei hakka ma pingutama, vaid lihtsalt sörgin liivakasti, ilma üldse hüppama hakkamata. Või ma siiski püian hüpata võimalikult kaugele, aga hüpe ei tule siis ka pikk. Läksin riidehoidu. Seal nägin järjest kahte Nõost pärit õpilast, kõigepealt Madist ja seejärel Maitu. Ütlesin Maidule, et minu vend Toomas läheb täna Nõosse malevõistlustele. Või võibolla ta läheb täna võistlema hoopis Tallinnasse, aga mingil päeval ta igatahes pidi Nõos käima. Oli juunikuu. Ütlesin, et mina käisin Nõos võistlustel sügisel - septembris või augustis. Riidehoiust läksin edasi poe ostusaali. Lõikasin sõrmeküüsi. Kaks küünt kukkusid ühe naise ostukärusse. Püüdsin neid sealt välja võtta. Naine ise oli parajasti kärust eemal, aga üks kolmas vanem inimene nägi pealt ja võis mind vargaks pidada.