Kirjutasin vanade ajalehtede põhjal uurimistööd. Nii valmis neljaleheküljeline uus ajaleht. Kogu materjali ma ei jõudnud läbi vaadata. Viimane artikkel, mille kirjutasin, rääkis ühes külas toimunud kokkupõrgetest. Seejärel andsin ajalehe Piirimäele hindamiseks. Ta ütles, et neist kokkupõrgetest olen liiga lühidalt kirjutanud. Ma isegi kirjutasin pool vana ajalehe artiklist ümber. Aga kui mina tundsin teemat ainult vanade kirjalike allikate järgi, siis Piirimäe oli ise tol ajal elanud ja teadis sündmuse tähtsust paremini. Sain eksamihindeks nelja. Ülikooli esimestel aastatel olin saanud ainult viisi, aga nüüd olid need asendunud neljadega. Minu konspekteeritud artiklitel oli konspektis kindel numeratsioon, aga märkasin, et eksamihinde puhul on numeratsioon sassi läinud. Number oleks pidanud olema kolmekohaline, aga Piirimäe oli kirjutanud neljakohalise. See tuli sellest, et ta oli vaadanud eelmise järjekorranumbri asemel ainekoodi. Hakkasin järjekorranumbrit parandama, aga see läks mul kogu aeg sassi, nii et pidin üha rohkem üle sodima. Hakkasin neid materjale edasi lugema, mida ma polnud uurimistööd kirjutades läbi vaadata jõudnud. Selgus, et Piirimäel oli olnud õigus. Mina olin arvanud, et kokkupõrked külas ainult ühe päevaga piirdusidki, aga nüüd lugesin, et järgmisel päeval need jätkusid. Kokkupõrked toimusid vabadussõjalaste ja sotsialistide vahel. Seda nimetati Mäntsälä mässuks.
Tõusin Paides hommikul üles. Läksin kööki. Seal ütles isa, et me sõidame nüüd Tartusse. Küsisin, kas kohe. Isa kinnitas, et kohe. Ütlesin, et siis mina ei sõida, sest ma ei ole veel söönud. Võibolla isa ei teadnud, et ma alles nüüd tõusin.
kolmapäev, jaanuar 06, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar