Vesipüksi sarnane sadu

Väike poiss vaatas taskuarvuti ekraanilt numbreid. Kui ta nägi nulli, siis ta küsis, kas nulliga saab ka arvutada. Vastasin, et saab küll, null on ka arv. Kui sisestatud arvu ära kustutasin, jäi null ikka ette. Ei teadnud, kust poiss nii leidliku küsimuse peale tuli, sest ta alles õppis rääkimist. Õpetasin talle arvude nimesid, sisestades selleks taskuarvutisse erinevaid numbreid ja öeldes nende nimesid kuuldavalt. Aga numbrite nägemine ei selgitanud veel nende tähendust. Seetõttu hakkasin tõstma püsti erinevat arvu sõrmesid, öeldes arvude nimesid. Aga sellest ei tulnud eriti midagi välja, sest mu sõrmed ei paindunud hästi.

*
Öösel algas kohutav sadu. Selline pidi kõik vilja maha peksma. Kui sadu läbi sai, oli aknast näha, et inimesed olid piiskade all ellu jäänud, aga kassid, kes olid õrnemad, tükkideks läinud. Öeldi, et Eestis jäi veel keegi ellu, aga mis sai Soomes, seal on õhk külmem ja vesi enne alla sadamist arvatavasti jäätus. Arvasin, et Soomes ei olnudki sadu, sest vesipüksid langevad tavaliselt väiksele alale. Minu arvates võis sellist sadu nimetada vesipüksiks. Need poisid, kes olid öösel sadu jälginud, helistasid hommikul arstile, et neil on hirmust halvad tagajärjed. Arst ravis kõigepealt ühe joodiku terveks ja siis käskis poistel lahutada ühe arvu teisest. Kui poisid olid seda teinud, said nad terveks. Joodik oli terveks ravitud vastupidise, aga sisuliselt sama võttega. See näitas, et need poisid olid ka tegelikult purjus olnud ja see sadu oli ainult purjus inimese ettekujutus.

*
Seisin väikse puude varjus asuva maja uksel. Ootasin, et uksest tuleks välja Kati P. Pidime koos ühele inimesele lilli viima minema. Kui Kati oleks uksest välja tulnud, siis oleksin talt küsinud, kas ta teab, et selle maja teises korteris elas varem Linnuonu. Kati oleks küsinud, kes on Linnuonu. Oleksin vastanud, et see oli üks mees, kellel ei olnud lapsi ja kes toitis seetõttu linde. Pidin kaua ootama ja väljas oli jahe. Lõpuks Kati tuli. Mul tekkis küsimus, kas lilli ei peaks kinkima talle endale, sest sünnipäev oli temal. Võibolla tuli teha nii, et viime kõigepealt esimesele inimesele lilled ära ja siis ostan Katile uued. Esimesele inimesele viisime punaseid roose, aga ma ei teadnud, kas Kati jaoks tuleks osta punased või kollased.

*
Läksime inglise keele tundi. Seni olid neis istunud poisid uksepoolses ja tüdrukud aknapoolses reas, aga täna istusid kaks tüdrukut uksepoolse rea esimesse pinki. Ühes reas oli kaks pinki. Mina ja Erik olime varem istunud keskmises reas, aga täna istusime samuti uksepoolsesse ritta. Kui tund käis, tõstis Peep äkki käe ja küsis, kuidas kirjutatakse R-tähte. Varem oli ta seda teadnud, aga oli ära unustanud. Kui õpetaja vastanud oli, siis avastasin, et lehel, mis nii Peebul kui ka meie laual ees oli, oli joonistatud R tavalisest erinevana. Näitasin Erikule, et see oligi Peebu küsimuse põhjus. Erik ütles, et seda muidugi. Õpetaja lasi lugeda õpikust lauseid. Kui Andres lauset luges, tahtis õpetaja kohe tema hääldust parandama hakata, aga ootas siiski, kuni Andres lõpetab. Kartsin, et niiviisi võidakse minu hääldust ka parandada. Aga seejärel mõtlesin, et Andres läks pärast üheksandat klassi vahepeal meie koolist ära, ta pole mitu aastat inglise keelt harjutanud, aga mina olen kogu aeg koolis käinud, minu hääldus peaks parem olema. Kaks õpilast istusid laua peale. Mõne aasta eest oli seda rangelt keelatud, aga nüüd oli keelamine lõppenud. Mõtlesin, et kui ma tahan nende klassikaaslastega midagi samaväärset teha, siis võtan vastama kutsumisel aluspükste väele.

*
Mulle tuli isa nimega Facebooki kutse. Isa nimi oli võltsing. Selle oli saatnud Tulva. Varem pidasin teda targemaks. Tulva ei olnud ainus, kes isa nimega kasutajat mängis, lootsin, et ta ei ole selle algataja. Vastasin kutsele, et minu isa ei kasuta internetti. Aga sellega, et ma kutsele vastasin, oli kutse juba vastu võetud, mida ma polnud teha tahtnud. Kontakti võis uuesti ära kustutada, aga ebameeldiv oli see, et osadele inimestele juba läks teade, nagu oleksin ma kutse vastu võtnud. Vaatasin, mida isa nime all kirjutatakse. Selgus, et sinna kopeeritakse lauseid, mida isa on kuskil mujal päriselt öelnud.

Juust

Hiire hammas on näljas.
Hiire hammas on terav.
Hiir näris seina augu.
Hiir näris juustukera.

Kassi küüned on pikad.
Ta silmades tuli on särav.
Kass püüdis hiire kinni
ja sõi koos juustuga ära.

Ette mõtlemine

Panin maleturniiri tulemused blogisse. Teises blogis oli mitu käiku ette mõeldud ja pandud selle turniiri tulemuste kohta üks sissekanne mitu nädalat hilisemasse aega. Tegin ka nii. Panin ühe sissekande samasse nädalasse, mis seal blogis, teise veel hilisemasse aega ja kolmanda kümme nädalat turniiri toimumisest hilisemaks. Klaus ütles, et minu blogis on liiga erinevad teemad läbisegi. Vastasin, et sellest pole midagi, sest blogil pole nagunii ühtegi püsivat lugejat. Sai läbi valikturniir. Olin kindel, et tulin kolmandaks ja pääsesin sellega edasi. Aga selgus, et Klaus ja Tulva võisid minuga sama palju punkte saada, siis oleksime jaganud kolmandat kuni viiendat kohta ja ainult üks meist oleks edasi pääsenud. Klaus saigi minuga võrdselt punkte. Ta arvas, et tema muud näitajad on minust paremad, sest ta oli kogu aeg nõrgema grupi esimene. Mina polnud temaga nõus, sest kui ta oli nõrgemas grupis, siis oli tema vastaste punktide summa minu omast madalam. Tulva ei pannudki tabelisse kirja, kui palju ta punkte kokku sai, vaid varjas oma üksiktulemused käega ära.

Päevaplaan

Elagu mu päevaplaan!
Ehk ta täidetudki saan.
Olen justkui verekaan
päevaplaani narkomaan.

Rahvamass lillepeenra juures

Üks inimene tulistas püssist. Aga kuul tuli välja hoopis püssi tagumisest otsast ja tabas teda õlga. Kui ta uuesti tulistas, kordus sama. Kui ta oleks palju tulistanud, oleks ta ennast sõelapõhjaks lasknud. Ta ütles, et vanade püssidega võib juhtuda, et lask tuleb valest otsast. Minu meelest uutega ka. Ütlesin, et filmid on tehtud nii, nagu ei oleks püssidel üldse tagasilööki.

*
Meie maja vastas võitlesid kaks poissi mõõkadega. Ütlesin, et seal käib duell. Üks poiss tungis teisele lähemale ja torkas teda mõõgaga. Kohtunik ütles, et torgatu astus üle joone. Teine kohtunik ütles, et teine ka astus. Üks oli taganenud liiga kaugele, teine oli liiga kaugele edasi tunginud. Ütlesin neile poistele, et nad peaksid vehklemist Tõnu käest õppima, Tõnu on vehklemistrennis käinud. Ja mina olen käinud maletrennis. Kartsin, et nüüd hakkavad need poisid iga kord mind tänaval nähes maletrenni meelde tuletama. Läksime naabermaja lillepeenra juurde. Sinna kogunes tohutu rahvamass. Mindi üle peenra. Teised keelasid, et niimoodi tallab lilled ära. Pealegi on peenral sõnnikut ja jalad saavad mustaks.

Kosmose silmad

Kosmosest luuravad silmad.
Alati näha neid pole.
Siis kui kustus on tähed,
midagi teha ei ole.

Tähestik tagurpidi

Ühel päeval proovisin lugeda tähestikku tagurpidi. See läks vaevaliselt, sest ma polnud seda varem harjutanud. Mõtlesin, et niiviisi peaksin ma ju malekäike ka halvemini arvestama, sest need tähed on ka malelaual. Lugesin tähed h-a uuesti. Aga kui mul oli meeles, et need on malelaua tähed, ei olnud mingit raskust.

*
President kutsus eilses kõnes üles endasse uskuma ja mitte uskuma pimesi edetabelitesse. Kas see tähendab, et maletajad ei peaks ka turniiritabeleid uskuma? Võibolla tõesti, sest saadud punktide arv ei näita, kes käitus turniiril viisakamalt, kes kasutas ausamaid võtteid ja kelle mängustiil oli huvitavam. Endast palju kõrgema reitinguga vastast on parem tunne võita kui nõrgemat. Aga kui võita Eesti meeskonna liiget, võib ta selle tagajärjel maleolümpial ka halvemini mängida ja Eesti saab halvema koha, mis võib paljude tuju rikkuda.

Matemaatika eesti keele klassis

Mängisin klubis Liisa vastu malet. Kui lõpetasime, siis näitasin mälu järgi kahte partiid, mis selle variandiga varem oli mängitud. Algul arvasin, et need on mõne suurmeistri mängud, aga siis tuli meelde öelda, et teise neist olime tegelikult ise mänginud. Hakkasin laginal naerma. Üks mängija ütles meile, et kõige tähtsam on mänge laua peal vaadata. Peast pikalt ette arvestada on väsitav. Vastasin, et Karba ütles, et kõik käigud tuleb ette arvestada - kõik! Mängija, kellele ma seda ütlesin, arvas, et see on jama. Mina mõtlesin, et võibolla Karba pidas silmas, et ette arvestada tuleb käigud viguri löömiseni. Hakkasin koju minema. Mul oli käes praht. Mõtlesin, et pean minema kõnniteelt muruplatsile ja kõndima kaugele selle lõppu, et praht maha visata. Siis tuli mõte, et võin visata prahi ka otse kõnnitee äärde. Sinna ma ta viskasingi. Ainult et kui kõik ühte kohta viskasid, pidi seda sinna väga palju kogunema.

*
Oli matemaatika tund klassis 308. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Kuigi olin arvutused lõpuni kirjutanud, oli neis vigu ja sain kaks kahte. See oli halb, sest lähenesid lõpueksamid. Aga mul polnud midagi karta, sest ma ei kavatsenud lõpueksamitele minna, sest mul oli kool juba lõpetatud. Ainult et eksamitele minematajätmine oleks vanemaid ehmatanud. Rebisin oma töö tükkideks. Ütlesin, et tükid lendavad laiali. Viisin need seetõttu prügikasti. Prügikasti kõrvalt korjasin veel muid paberitükke üles, aga mitte kõiki, et ei arvataks, et ma hakkasin liiga korralikuks. Ütlesin, et varem oskasin ma matemaatikat hästi, aga kõik see on kadunud, sest neli viimast aastat ma pole tahvlile näinud. Viive, kes istus Heleni kõrval, ütles selle peale, et võibolla ma lihtsalt ei mäleta oma varasemaid tulemusi. Vastasin, et ma olin oma linna viieteistkümnes ja oma koolist kolmas. Viive ütles, et väga kõva. Ta lisas, et luges minu unenägu, see oli väga hea unenägu, tavaliselt on inimestel halvemad. Ma ei hakanud küsima, millist minu unenägudest ta oli lugenud. Keegi segas vahele, et matemaatikaeksamil esitati meie klassi hinnete parandamiseks aplikatsioon. Mina ütlesin, et ma pole mingit aplikatsiooni esitanud. Tegin matemaatikaõpiku lahti. Erik torkis mind kätega selja tagant. Sellest pääsemiseks tõusin püsti ja läksin esimesest pingist viimase juurde. Aga sinna ei saanud ma istuda, sest seal juba üks tüdruk oli. Vaatasin ringi, kus oleks laud, mille taga kedagi ei istu. Sellist ei olnudki. Leidsin klassi keskelt ühe pingi, kuhu sain istuda. Seal oli küll pinginaaber olemas, aga piisavalt kaugel. Aga selja taha vaadates nägin, et olin istunud otse Kristjan G. ette, kes oli veel hullem sadist kui Erik. Tahtsin nüüd matemaatika selgeks õppida. Avasin õpiku päris algusest. Esimesed leheküljed olid välja rebitud. Sellel lehel, mis oli muutunud esimeseks, oli pikk jutt, aga see oli vist ülesanne, mitte teooria. Keerasin lehti edasi, et leida teooriat. Seisin pingis pooleldi püsti. Kristjan istus minu ees. Hõljusin tema kohal. Kristjan küsis, mida ma teen. Vastasin, et hõljun ja varsti kukun talle otsa.

Aasta Eesti Vabariigi ajaloos

Ilves räägib täna arvatavasti sellest, et Eesti Vabariigi lõppenud eluaastal oleme astunud suure sammu edasi, oleme läinud üle eurole. Mina ütleks, et Eesti Vabariiki on jälle vähemaks jäänud, meil ei ole enam oma raha. Uute müntidega maksmisega võib harjuda, aga ühisrahaga seotud ohud ei kao.
Aasta tagasi tõstsime vist nii mina kui ka president esile, et õnnetusi on vähemaks jäänud, midagi on Eestis paremaks läinud. Tänavu juhtus erakordselt suur õnnetus otse enne aastapäeva. Mõned kutsuvad seoses sellega presidendi vastuvõttu ära jätma. Mäletatavasti tehti selliseid üleskutseid ka aasta varem, siis seoses majanduskriisiga. Nii leiaks põhjuse ärajätmise nõudmiseks iga aasta. Võibolla saaks nõuda ka, et ei peetaks matuseid, sest need on pidulikud. Esimest korda tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva sõja ajal. See usutavasti andis rahvale jõudu võitlust jätkata. Kui tähistati sõja ajal, siis võib tähistada ka rahu ajal.
Positiivne sündmus aasta jooksul on vast majanduskriisi taandumine. Aga viimane uudis oli, et tööpuudus on uuesti kasvanud.
Enda tegevusest positiivset välja tuues, mis oleks ühtlasi ka päevakohane, võib nimetada, et eelmine aasta ilmus minu koostatuna ühe Eesti riigi looja artiklikogu ja tänavu lisandub sellele ka teine köide. Mõlemale köitele kirjutasin ka põhjaliku saatesõna.

President ei lubanud õnnitleda

Läksime president Merd õnnitlema. Nägin seal ühte võõrast naist, kellega tahtsin tuttavaks saada. Ta läks Mere kätt esimeste hulgas suruma. Tahtsin ka minna, et saaks pärast peolauas selle naise kõrvale istuda. Meri ütles, et mina nii vara õnnitleda ei või, ning ei võtnud mu kätt vastu. Ma ei teadnud, kas asi on selles, et naised pidid õnnitlema varem kui mehed, või selles, et Merel oli minuga mingi eriline plaan, kuna ta tundis mu isa. Jäin oma korda ootama. Kui kõik teised olid juba Merd õnnitlenud, ei surunud mina ikka veel tema kätt. Mere tütar hakkas pingpongi palli õhku viskama. Kui see maha kukkus, andis Meri selle minu kätte. Olime väiksemas toas. See naine, kellega olin tahtnud korraga õnnitleda, seisis ka seal toas ega läinud suuremasse tuppa pidulauda.

Kool oli oodatust kasulikum

Kui olin seitsmeaastane, siis ma ei tahtnud kooli minna. Järelikult nüüd peaksin rahul olema, et kool läbi on?
Esimeses klassis oli mul tegelikult kergem käia kui viimases. Viimases klassis segas koolis käimist juba tervise halvenemine - nii nägemise kui ka psüühika. Samas huvi õppimise vastu oli suurenenud.
Inglise keele õpikus oli lugu sellest, mis on kooli eesmärk. Vastus oli, et õpetada õppima. Selle eesmärgi on kool minu puhul ka täitnud ja nüüd õppin iseseisvalt edasi. Töö, mida ma teen, on selline, et sellega õpib samuti iga päev juurde. Õppima õppimisel on suur osa olnud ka maletrennil. Aga kui ma poleks koolis käinud, siis poleks ma tõenäoliselt ka trenni läinud.
Tegelikult isegi tervise halvenemine on toonud kasu. Tänu sellele olen lugenud rohkem psühholoogia raamatuid. Ja nendes kirjutatakse muuhulgas sellest, kuidas õppida.
Koolis sain teada, et ma pole teiste inimestega võrreldes nii tugev ja osav kui ma varem arvasin. See aitas kaasa, et valisin just vaimse enesetäiendamise. Kui inimest tõstab teistest loomadest kõrgemale mõtlemisvõime, siis on vaimne areng esmatähtis.
Samuti nagu nõrku külgi, on kool aidanud kätte näidata ka tugevaid külgi. Leian, et õppisin ülikoolis õiget eriala.
Üks ütlus on, et mis ei tapa, see teeb tugevaks. Ühiskonda vaadates ei paista see kõigi inimeste puhul kehtivat. Enda puhul tundub mulle, et olen õppinud nii nurjumistest kui ka õnnestumistest.

Unustasin ruumi kinni panna

Üks klassiõde oli kirjutanud 26 vihikust koosneva sarja "Mõrvaplaan". Ütlesin talle, et see on halb pealkiri. Seepeale vahetas ta pealkirja ära, pannes asemele "Kambakas". Selgus, et kogu sari käib minu kohta. Aga selle eesmärk ei olnud minu mõrvamine, vaid klassikokkutulekule meelitamine. Hakkasin esimest neist vihikutest lugema. Seal oli toodud minu kamba liikmete nimekiri ja muud andmed minu kamba kohta. Need olid lekkinud ükskord, kui olin kamba vihiku kooli kaasa võtnud ja üks klassivend oli selle minu ranitsast varastanud. Klassikaaslased olid leppinud omavahel kokku, et kui minu kohta käivate vihikute sarja on juba kaua kirjutatud, siis tagumised vihikud tuuakse mulle endale lugemiseks. Aga nüüd oli see klassiõde üksi ümber mõelnud ja tõi mulle ka esimesed vihikud. Sarja viimane vihik ei käinud enam otseselt minu kohta, vaid oli muutunud tavaliseks ajakirjaks. Selle numbri teine pealkiri oli "Selgusetu suur". Või ma lugesin algul valesti, tegelikult, oli pealkirjaks "Seaduslik suur".

*
Olin korraldanud varem ühe klassikokkutuleku ja homme pidi toimuma teine minu korraldatav. Üks klassikaaslane, kes kavatses sinna tulla, küsis mult sellega seoses kirjastuse telefoninumbrit. Ütlesin isale, et seda küsiti. Isa sai vihaseks ja küsis, milleks küll seda vaja on. Vastasin, et ise ta räägib kogu aeg telefoniga. Isa küsis, milleks on vaja kirjastuse numbrit. Mulle tuli meelde, et kui oli toimunud eelmine klassikokkutulek, siis olin ma ruumi eelnevalt kinni pannud. Aga kuna olin seda juba üks kord teinud, siis seekord olin unustanud seda uuesti teha. Ja nüüd oli juba hilja seda tegema hakata, sest ruumide jagajad ei olnud enam tööl. Ainuke võimalus oli seetõttu viia kokkutulek läbi kohvikus, kuhu on lubatud siseneda ka ette teatamata. Kokkutuleku kohana oli välja kuulutatud kirjanduse maja saal. Kui kirjastuses oleks telefon helisenud, ei oleks helinat saali ikkagi kuulnud. Ja kui oleks helistatud tööajal, siis see oleks töötajaid seganud. Tegelikult ma ei saanud aru, miks on osadel vaja iga asja puhul helistada.

*
Veeretasime esikus Klausiga üksteisele palli. Näitasin, et vaiba peale saab niimoodi hüpata, et vaip sõidab eest. Seejuures liigutasin ma pärast hüpet jalgadega natuke vaipa edasi, aga pidi saama ka paremini hüpata, nii et rohkem jalgu liigutada ei ole vaja ja vaip sõidab ilma selletagi. Ukse taha tuli üks võõras mees. Ta küsis, kas me elame selles korteris. Ta tahtis meie korterist asju varastada. Kui vastasime, et elame küll, ei julgenud ta minna järgmiseks selle ukse kõrval asuva ukse taha, vaid läks meie maja teises otsas asuva ukse juurde. Kui ta nägi, et me oleme seal ka kodus, siis ta põgenes. Mulle öeldi, et ma olen nii suurt kasvu, et mind nähes hakkas see mees kartma. Vastasin, et ta hakkas kartma hoopis nelja väikest last nähes.

*
Tõnu oli Facebookis kirjutanud, et tal oleks uut mööblit vaja. Seepeale oli üks mees küsinud, millist mööblit ta tahab. See mees oli petis. Ta liitus Facebookis võõraste inimeste kontaktide nimekirjadega, et neilt raha välja petta. Ta oli ka minu kontaktide nimekirjas. Pärast tema petiseks osutumist ei olnud ma teda nimekirjast ära kustutanud, aga nüüd otsustasin seda teha, sest muidu oli tal kergem uusi ohvreid leida, kui inimesed vaatasid, et ta on minu tuttav.

Ärkamisaja unenäod

Ärkamisaja nimetus justkui vastanduks unenägemisele. Tegelikult oli ärkamisaeg selline aeg, kus rahvas hakkas unistama. Mõnes keeles on unistuste ja unenägude jaoks üks ja sama sõna, tegelikult vist ka eesti keeles. Võibolla siis orjaöö oli une unenägudeta faas ja ärkamisaeg unenägudega faasi jõudmine.

Ettevalmistus ettevalmistuse vastu

Tegin blogisse muudatusi. Selle tagajärjel tekkis ühe sissekande juurde kolm loendurit. Tahtsin kaks neist ära kustutada. Muutunud oli veel see, et kommentaarid ei lisandunud enam sissekannete alla, vaid algusesse. Ühe sissekande juures oli üks kommentaar ja teisel kaks. Kui blogi külastaja luges kommentaari enne kui sissekannet, sõltus tema hinnang sissekandele juba kommentaarist.

*
Läksin Tartu malemeistrivõistluste esimesele voorule. Tuli kuidagi ära arvata, kellega ma mängima pean. Selgus, et vastaseks on Sven. Hakkasin otsima, kuhu käigud üles märkida. Mul oli portfellis palju vihikuid, aga need olid kõik peaaegu täis, nii et raske oli leida, kust protokolli jaoks lehte tõmmata. Sven oli minu kella juba käima pannud. See andis talle eelise mängu võitmiseks. Mõtlesin, et aja kokkuhoidmiseks teen esimese käigu ära, siis otsin paberit edasi ja märgin käigu üles tagantjärele. Panin nupu e4. Siis nägin, et kuigi Svenil olid mustad, oli ta käinud enne mind. Ja kui minul oli välja toodud ainult üks nupp, siis Svenil kolm. Kogemata olin pannud e4 etturi asemel ratsu. Ütlesin, et Sven ei tohtinud esimesena käia ja et ma ei tahtnud ise käia üldse selle nupuga. Panin ta g1 tagasi. Kartsin, et kui ma palju õiendan, annab kohtunik mulle kaotuse. Ütlesin, mida ma sellisest mängust arvan.

*
Mängisin Tartu meistrivõistlustel Sveniga. Valisin Sitsiilia kaitse vastu variandi Ob5. Sven tõi oma lipu kuningatiivale ja võitis. Võidu sai ta tänu sellele, et oli minust rohkem valmistunud ja teadis paremini teooriat. Järgmises mängus pidid mul olema tema vastu mustad. Mõtlesin, et selleks, et vastane ei saaks jälle ettevalmistuse abil võita, mängin sellist avangut, mida ma pole varem kasutanud. Mängin nagu Raidväli d4 ja f4. Rei oli mulle ükskord selle kohta teooriat andnud. Sellega võis küll tekkida oht, et ma ei oska võiduplaani niihästi realiseerida nagu Raidväli. Mõtlesin, et ma olen seni mängudes püüdnud leida lihtsalt parimat käiku, aga selle asemel pean ma kõigepealt otsustama, kas tuleb rünnata või kaitsta, nagu ühes raamatus soovitati. Sellega oli küll see oht, et kui otsustan rünnata, ei vaata ma kaitsekäike ja nii võib kaitsevajadus märkamata jääda. Ma ei teadnud, mis saab siis, kui Sven käib f4 peale e5 ja ajab seisu teravaks. Võis oodata, et seda ta teebki.

Põranda all ja troonil

Eestis on tähele pandud, et endised kommunistid on ikka veel võimul, endised vabadusvõitlejad ikka opositsioonis. Selle põhjal on öeldud, et igal ajal tulevad võimule ühed ja samad inimesed. Päris nii see ei ole, sest Lenin jõudis olla nii põranda all kui ka võimul. Põranda all oli tal võim ainult oma parteikaaslaste üle. Endine põrandaalune ei parandanud maailma, vaid surus teised veel sügavamale põranda alla. Aga võibolla mõni Nõukogude aja põrandaalune vabadusvõitleja oleks varem elades siiski liitunud põrandaaluste enamlastega, sest need võitlesid ka enda arvates rõhutute õiguste eest. Mõni jõudiski olla nii põrandaaluse sotsiaaldemokraatliku partei liige kui ka Nõukogude ajal represseeritu. Kommunistid võimule tulles põrandaalustest meetoditest täielikult ei loobunudki, vaid jätkasid salatsemist.

Ajalooline isik näitleja näoga

Tõnisson oli koosoleku juhataja. Öeldi, et on kindel, mis päevakorrapunkti ta esimesena ette võtab - oma sünnipäeva tähistamise. Tal hakati sünnipäeva puhul õnnitlemiseks kätt suruma. Pärast minu käesurumist raputas Tõnisson oma pöialt, sest ma olin sellele haiget teinud. Tõnissoni mängis Volkonski ja ma ei suutnud teda enam teistsugusena ette kujutada. Lugesin ajakirjast arvustust, mis Aru oli ühe minu koostatud raamatu kohta kirjutanud. Ta ütles seal, et ma olen välja valinud parimad artiklid. Ma olin koostanud ka Aru raamatu, mida ta ei olnud otseselt kommenteerinud, aga kiitus teisele raamatule näitas, et ta peaks enda raamatuga ka rahul olema. Ma olin täna lõpetanud Tõnissoni raamatu käsikirja koostamise, aga nüüd ei leidnud laua pealt käsikirja üles. Ma ei läinud sellest paanikasse, vaid küsisin isalt, kas ma saadan kirjastusse elektroonilise variandi. Laar kuulis seda pealt ja ütles oma parteikaaslasele, et nad peavad täna öösel aknast välja minema. Nad olid koostanud omapoolse Tõnissoni raamatu käsikirja ja tahtsid ilmselt selle avaldamisega iga hinna eest minust ette jõuda. Kui nad oleks selle avaldanud järgmisel päeval, oleks see ilmunud 1. jaanuaril.

*
Vend läks kesklinna bussijaamas bussi peale, aga mina peale ei pääsenud, sest tagauks oli kinni. Vend istus just tagaukse lähedal. Hakkasin jala minema. Mõtlesin, et see buss sõidab must mööda Pärmivabriku peatuse juures ja siis ma jätan ta numbri meelde.

Raamat pearaputajast

David Storey romaani "Saville" hakkasin lugema sellepärast, et see nägi riiulis ilus välja ja autoril oli ilus nimi. Raamatu pealkiri ise nii ilus ei ole. Pealkirjaks on peategelase perekonnanimi. Peategelane oli Inglise küla söekaevuri poeg. Raamatut lugema hakates tundus, et see on üleni tema lapsepõlvest, aga siiski oli noorusaeg ka sees. Vanadest inimestest raamatuid on vähem. Kirjanikul on raamatuid kirjutades oma noorus meeles, aga vanadusest ta noorena nii hästi kirjutada ei oska ja vanana enam ei jõua. Ajaliselt jääb loetud raamatu tegevusest osa Teise maailmasõja aega. See erineb eestlaste kirjutatud sama aja kohta käivatest raamatutest selle poolest, et Inglismaad keegi ei okupeerinud ja sõda jäi kaugemaks sündmuseks. Sõja lõpp jõudis raamatus kätte kuidagi märkamatult. Raamatu peategelane käitub kõigis vanustes väga enesekindlalt. Aga ta ei ole väga positiivne tegelane. Minu meelest on ebaloomulik, kui poiss jalutab tänaval võõraste tüdrukute ja naistega, aga samal ajal häbeneb jalutada koos oma vennaga. Teda ei kasvatatud ka väga hästi. Kui peategelane tahtis vennale peksa anda, siis ema teda ei keelanud, vaid ainult hirmutas, et ta ei pruugi vennast jagu saada. Ülemused ja ametnikud, kellega peategelane kokku puutub, on ühtviisi mõistmatud ja oleksid justkui üks ja sama tegelane, meenutades natuke Kafka tegelasi. Raamatust jäi kõige paremini meelde, kuidas peategelane sageli pead raputas. Üldse oli palju žeste kirjeldatud, kuigi inglased ei tohiks olla väga žestikuleeriv rahvas. Mulle jääb žestikuleerimise mõte arusaamatuks, kui žestide tähendused ei ole teada. Aga raamatu autor paistab arvavat, et kõik saavad žestidest ühte moodi aru, ja ütleb need tähendused vahel ka lugejale ette.

Mängijate põlvkonnad

Peebo trükkis välja, kes järgmisel päeval toimuval kiirmaleturniiril osalevad ja kes kellega mängib. Võtsin need paberid endale. Ütlesin, et Peebol kulub niiviisi palju rohkem pabereid. Mulle vastati, et ma võin ju kodust puhtad asemele tuua. Kirja said need osavõtjad, kes olid registreerunud, aga turniiri päeval võis osalejaid juurde tulla. Aeg läks nii ruttu, et ma vahepeal kodus magada ei jõudnudki. Läksin turniirile kohale. Ma sain küll magamata öö järel kiirmalet mängida, aga halvem oli see, et sellest järgmisel päeval pidi algama pikk turniir, mille jaoks oleks tulnud välja puhata. Nüüd leidsin, et olin võtnud paberid ilma asjata, mul ei läinud neid vaja. Mängisin esimeses voorus minust vanema mehega. Olin vigadest õppinud ja ei käinud tuttavas avanguvariandis enam Of4, sest vastase lipp kaitses nagunii etturi c7 ära. Aga seis tuli sellest hoolimata kõigest võrdne. Vastane ütles, et kaks põlvkonda mängivad erinevalt. Vastasin, et põlvkondi on kokku kolm.

Piibel ja Lenini teosed

Piibli põhjal on tekkinud palju erinevaid õpetusi. Erinevad kirikud rõhutavad erinevaid pühakirjakohti ja tõlgendavad neid erinevalt. Nõukogude ajal oli kohustuslik viidata Lenini teostele. Lenini teosed on Piiblist tunduvalt mahukamad, siis peaks selle tsitaatidega veel rohkem mängida saama. Võibolla nende sisemist vastuolulisust vähendab see, et nad on ühe inimese ja lühema perioodi jooksul kirjutatud. Aga Piibli ja Lenini teoste erinevus on see, et kui taevariiki ei ole elavad inimesed oma silmaga näinud, siis Lenini riik saabus ka päriselt. See kahandab tema teoste tõlgendamisvõimalusi, sest ta näitas piltlikult ette, mida ta silmas pidas.

Araabia sisseränne

Olen 1998. aastast saadik kirjutanud, et uuel rahvasterändamisel võivad olla halvad tagajärjed. Nüüd on Araabia revolutsioon mõne päevaga toonud Euroopasse nii palju põgenikke, et poliitikud on tõstnud hädakisa. Mis siis võib juhtuda veel pikema aja jooksul? Põgenemise hoog võib väheneda, aga võib ka suureneda, kui kukutatakse kõigi Araabia riikide valitsused ja seal puhkevad kodusõjad. Aafrika valgete araablaste saabumine on mõne koha pealt veel halvem kui neegrite tulek. Neegrid on kristlased, aga araablased islamisuslised ja kahe usu kohtumisel on kultuuride kokkupõrge teravam. Lisaks on neegririikide riigikeeleks Euroopa keeled, aga araablastel oma keel, nii peaks nende Euroopa keelte oskus olema väiksem. On argumenteeritud, et Euroopa Liidu sees ei olegi sisserände piiranguid vaja, kuna rikkamalt maalt vaesemale ei tulda. Aga Aafrika riigid nii rikkad ei ole ja sealt võidakse tulla parema meelega ka Eestisse.

Keemia ja füüsika

Keemiat kardetakse rohkem kui füüsikat. Keemiat hakati koolis hiljem õpetama. Füüsikaolümpiaadil käisin, aga keemia omale minna ei julgenud. Sõjas on füüsilise jõu kasutamine lubatud, aga keemiarelv keelatud. Tuumarelv tapab küll rohkem kui keemiarelv, aga on lubatud sellepärast, et põhineb füüsikal, mitte keemial. Spordialad jagunevad vaimseteks ja füüsilisteks, aga keemiline sport on karistatav.

Hüppav võti

Konspekteerisin õpetaja juttu lühidalt. Juurde joonistasin pilte. Tunni lõpus tuli õpetaja minu vihikut vaatama. Olin ühe pildi kohta kirja pannud, kelle abil see on valminud. Õpetaja nõudis, et ma teise kohta kirjutaks, et see on valminud Kadri Musta abil. Mõtlesin, et seda võiks valimiskampaanias kasutada. Kolmas pilt oli valminud õpetaja enda abil ja seda ma kirja ei pannud. Mul oli võti, millega keerates sai vedruga seadme hüppama panna. Aga pärast võtmega keeramist panin laua peale võtme, nii et hoopis võti hakkas hüppama. Rääkisin Kristerile, et täna hakkan tegema uut tööd, selleks on mingi jama raamat riskianalüüsi kohta. Täpsustasin, et ma ei ole seda veel lugenud, aga ma arvan, et see on jama. Tegelikult mul oli eelmine töö veel ka pooleli. Isa oli vist viimasel ajal ära unustanud, kui palju ühe töö valmimine aega võtab, ja hakkas neid sagedamini andma. Ma ei teadnud üldse, kas riskianalüüsi sarnane aine on mulle kohustuslik, kui mul oli riskianalüüs juba tehtud. Tegelikult kuigi riskianalüüsi arvestust oli nõutud, ei olnud seda ka esialgses õppekavas. Vaatasin linnakaardilt kauget kohta, kuhu ma pidin minema. Mõtlesin, et lähen homme, sest täna on kell juba üsna palju.

*
Väljusime majast. Meil lähenesid inglise keele eksam ja teised eksamid. Tätte ütles, et me oleme aastatega nii palju õppinud, et ei saa eksamil palju vigu teha. See võis nii olla, aga minu enesetunne oli muutunud hoopis ebakindlamaks.

Kassiaasta on ka jäneseaasta

Kassiaastast kirjutasin üle-eile. Nagu lubatud, järgneb sissekanne jäneseaasta kohta.

Ühes ajaleheartiklis kirjutati vist, et kui öelda "jänes", siis seostub see esimese asjana Laine Jänesega. Võibolla Jänese-aasta oli juba eelmine, kui ta suuremaid laineid lõi. Aga kes on seda üks kord teinud, peaks olema võimeline ennast kordama. Tänavu on Riigikogu valimised ja Jänes on Reformierakonna Tartu esinumber. Reformierakond on Tartus traditsiooniliselt valimised võitnud. Mõned, kes kaaluvad Reformierakonna valimist, ei taha valida just Jänest, aga paljud kindlasti eelistavad valida esinumbrit. Nii et ootame vastust küsimusele, kas Jänes saab jäneseaastal Tartus kõige rohkem hääli.

Kui inimest nimetatakse jäneseks, siis sageli tahetakse öelda, et ta on arg. Valimistega seoses võib argadeks pidada neid, kes ei julge kedagi eelistada. Aga kui inimene valib konkreetset nimekirja või kandidaati, võtab ta vastutuse ainult selle poliitika eest. Kui ta kedagi ei vali, vastutab ta kõigi võimalike võitjate eest.

Jäneseks nimetatakse ka seda, kes laevas või bussis ilma piletita sõidab. Tänavu tekkis sellega seoses kummaline probleem. Tartus olevat kehtetuks tunnistatud krooniaegsed bussipiletid ja müüdavat uusi, millel hind on eurodes. Minul oli vanu pileteid varuks ostetud ja ma ei jõudnud neid ära kulutada. Kui ma nüüd lähen ja augustan vana pileti, mille eest ma olen raha maksnud, kas ma olen siis jänes? Ja ka siis, kui ma hinnatõusu katmiseks augustan ühe asemel kaks piletit? Kui nende piletitega tõesti enam sõita ei tohi, siis tuleks nad tagasi osta.

Igal loomal on erinev koht, kus teda tõstetakse, jänesel olevat selleks kõrvad. Inimese kohta öeldakse "kõrvust tõstetud", kui kellelgi on õnnestunud teda kõvasti kiita. Võibolla peaks jäneseaastal inimesi rohkem kiitma.

Senitundmatu malereegel

Toimus pika mõtlemisajaga maleturniir. Vaatasin pealt Tulva ja Kolgi mängu. Neil olid peal veel ainult praetud kartulid, mida nad pannilt maha kühveldasid. Mäng käis selle peale, kumb teeb viimase liigutuse. Väga palju kartuleid nad korraga labida peale ei pannud. Ühelt poolt nad ei osanud, teiselt poolt nad ei kiirustanud. Ütlesin, et males peavad ju kuningad ka peal olema. Vastati, et reegel lubab kuningal laualt maha käia. Selgus, et kui kuningas on laual, siis käib mäng mati peale, aga kui ta on laualt maha käinud, siis viimase nupu löömise peale. Mult oli kunagi küsitud, kas malet mängitakse viimase nupu löömise peale, millele olin vastanud ei, pidades seda kabega segiajamiseks, aga nüüd selgus, et küsijal oli õigus. Kuna ta ise oli kabemängija, siis teadis ta seda reeglit minust paremini. Praegu arutasime, et kui kuningas laualt maha käib, siis tuleb see lõppmängus endale kahjuks, sest üks vigur on laual vähem. Laualt maha käinud kuningas ei saanud enam lauale tagasi käia. Ütlesin, et avatud liinide korral võib laualt lahkumine kasulik olla. Aga siis oleks lihtsalt vastase kuningas ka lahkunud. Ütlesin, et ma olen malereeglid läbi lugenud, aga seda reeglit ei näinud. Võibolla see oli alles hiljuti kehtestatud. Või ei olnud ma lugenud mõttega. Võtsin oma toas riiulist selle vananenud malereeglite raamatu uuesti, et üle kontrollida. Võis ka olla, et reegleid lugedes olin nuppude käimisviisid vahele jätnud, arvates, et neid ma tean niigi. Minu toas oli kari väikseid poisse.

Eesti häälikud

Koor siit.
Hääl, ae.
Nõõ, puu.
Vöö müü.

Male kui religiooni mudel

Ülikooli maleklubis oli eelmine nädal mänginud neli inimest. Täna olime mina ja Sander kahekesi. Mängisime matši mõtlemisajaga 10 minutit. Minu mälu järgi mängisime seitse mängu ja tulemus oli 5:2 Sandri kasuks. Valgetega sain kaks võitu ja kaks kaotust, mustadega kolm kaotust. Võidud tulid kolmandas ja seitsmendas mängus.

Sander-Runnel
4. mäng
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Oc4 Rf6 4. d4 ed 5. 0-0 Re4 6. Ve1 d5 7. Od5 Ld5 8. Rc3 La5 9. Ve4+ Oe6 10. Rd4 Rd4 11. Vd4 Oc5 12. Vh4 Vd8 13. Lh5 Lb6 14. Re4 Oe7 15. Og5 Lb2 16. Ve1 Og5 17. Rg5 Lc3 Lf7++

Runnel-Sander
7. mäng
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 f5 4. Rc3 fe 5. Re4 Rf6 6. Rf6 Lf6 7. Le2 Oe7 8. d3 0-0 9. Og5 Lg6 10. Oe7 Re7 11. 0-0-0 Lg2 12. Re5 Vf2 13. Oc4+ d5 14. Le4 dc 15. Lc4+ Ld5 16. Lc7 Rc6 17. Vdf1 Vf1+ 18. Vf1 Le5 19. Lf7+ alistus.

*
Kasparov kirjutas raamatu "Male kui elu mudel". Kui selles on malepartii inimelu võrdkuju, siis järelikult nii kaotus, viik kui ka võit on surma võrdkujud. Aga usklike arvates elu pärast surma jätkub. Võibolla siis kaotus tähendab põrgut, viik puhastustuld ja võit paradiisi. Võita ei saa kaks inimest korraga. Selle peale on mõeldud ka Uues Testamendis, kus on nimetatud täpne õndsaks saavate inimeste arv, mis on üsna väike. See koht on hästi meeles kalvinistidel. Kuna nad peavad konkurentsi ühele paradiisikohale suureks, on nad maises elus eriti töökad.

Tõnise sünnipäev

Asusin sünnipäevapeo suunas teele koos emaga. Läksime jala. Kuigi väljas olid kõvad külmakraadid, ütles ema, et minuga ühes tempos kõndimisest läheb tal nahk higiseks. Minul olid kohale jõudes käed külmad ja soendasin neid kraani all.
Minu saabumist märgates hüüdis Joosep: "Timo tuli!" ja jooksis mind kallistama.
Tõnisele kingiti sünnipäevaks mänguasju ja pildiraamatuid ja taskulampe. Taskulambi kohta õpetati, et sellega ei tohi endale valgust silma lasta, vaid asjade peale.
Mängis Lõuna-Ameerika muusika. See oli üsna hea, mulle meeldis rohkem kui Tõnu pulmas olnud muusika.
Istusin algul teistest kaugemal, kuni mul seal külm hakkas, kuigi ahjus tuli põles. Öeldi, et ma istusin kõige külmema koha peale. Püsti tõustes hakkas soem.
Tõnis istus puuri moodi toolil, kust ta ei saanud ise püsti tõusta. Vahepeal hakkas ta rääkima: "Alla! Alla!" Kui tõstsin ta toolilt maha, tahtis ta koogi söömist jätkata. Tõstsin ta uuesti toolile, ta tahtis jälle alla, ja uuesti maha tõstmise järel tahtis uuesti süia. Lõpuks lasin tal süia püsti seistes. Esimesed suutäied panin talle ise suhu, siis andsin lusika tema kätte. Kuna lusikaga süia oli keeruline, pani ta vahepeal kooki käega suhu. Kui ta tahtis koos Joosepiga jooksma hakata, ütlesin, et täis suuga joosta ei tohi, enne peab suu tühjaks sööma. Tõnis vastas, et ta ei taha.
Joosep võttis riiulist raamatuid. Näitasin talle ühest raamatust, et pildil on kärbseseen. Joosep ütles selle kohta: "Päh-päh."
Minu vennad rääkisid filmidest, et sõjafilmid ei ole tõepärased.
Vanaema rääkis, et tahab, et keegi teda sügisel jõhvikale viiks.
Koju läksin koos Klausiga. Emaga peole minnes olime suurema osa ajast vaikinud ja olin ainult mõttes endaga rääkinud. Koduteel rääkis Klaus pikalt Egiptuse sündmustest ja muust poliitikast. Mina rohkem kuulasin.

Kommipaberikogu

Hakkasin haiglas vaatama, milliseid kommipabereid ma olin kõrvale pannud. Neid oli mul rohkem kui arvasin. Mõnest sordist oli mitu paberit, aga enamust oli üks. Kui ma haiglast lahkuma hakkasin, küsis meesarst mult, ega mul silmanurgas kasvaja ei ole. Lubasin, et panen nahaarsti aja kinni. Silmaarsti aega ei olnud vist kasvaja korral mõtet panna. Aga hiljem mõtlesin, et tegelikult on nahk krobeline arvatavasti hoopis pakasest. Põsk oli ka. Kommipaberikogu olin jätnud haiglasse, et hiljem selle juurde tagasi minna. Mõtlesin, et kommipaberid ei ole mul kommide meeldetuletamiseks, vaid nende enda kunstilise väärtuse pärast. Kommid maitsesid mulle vähem ja need olid liiga magusad. Ma ei eristanud nii palju erinevaid maitseid, nagu oli kommisorte. Kommipabereid kogusin sama moodi, nagu marke või postkaarte. Kodus võtsin purgist välja ja panin kahte purki tagasi kehtetuks kuulutatud sente. Varem oli kaas ka peale käinud, aga nüüd läksid sendid natuke teise asendisse, nii et tekkis nii suur kuhi, et kaas enam peale ei mahtunud. Märkasin, et mõlemas purgis on müntide peal kurgisalatit. Selle oleks võinud muidu ära süia, aga raha oli ta ära määrinud. Ütlesin isale, et ta pani sinna kurgisalatit. Parandasin, et võibolla ma panin kogemata ise. Ma enam ei mäletanud, kuidas see juhtus. Isa küsis, kas ma sente vahetusse ei viinudki. Vastasin, et metallraha ei viinud keegi. Ütlesin, et Tõnul ja Kadril on terve klaaspudel sente täis. Isa ütles, et nad on armetud. Vaidlesin vastu, et see on neil ilu pärast. Aga selgus, et isa ei olnud armetuteks nimetanud Tõnu ja Kadri, vaid euro käibelelaskjaid.

*
Mul oli täna ilmunud raamat. Heitsin raamatukogu lähedal kõnniteele pikali. Möödakäijad võisid arvata, et ma teen seda sellepärast, et arvan, et sellel raamatul toimub ka esitlus.

*
Vastasin koolis meesõpetajale. Iga õige vastuse eest sai punkte. Kui vastamise lõpetasin, oli mul peaaegu üks punkt koos. Üks punkt oleks tähendanud ühe raamatu ilmumist. Läksime duširuumi. Seal räägiti, et üks meie klassi väga hea õpilane oli saanud inglise keele lõpueksami eest kahe. See oli tulnud sellest, et ingliskeelset kirjandit kirjutades oli ta hakanud teemast kõrvale kalduma ja oli kaldunud nii kõrvale, et põhiteema juurde tagasi pöörduda enam ei osanud. Ta oli löönud käega ja kirjandi pooleli jätnud. Kaks oli vist jäetud ainult kooli enda teada, väljapoole kooli näitamiseks võltsiti hinne paremaks. Läksime kehalise kasvatuse tundi. Seal mängisime jalgpalli. Ma ei saanud kõigist mängijatest aru, kust poolt nad on. Nooremates klassides ei teadnud ma ka seda, kust poolt ma ise olen, sest ma ei saanud aru, et mängijate võistkondadesse valimine tähendab nende poolte määramist. Ühes mängus olin algul mänginud ühe poole kasuks, aga kui hakkas tunduma, et olen poolega eksinud, siis vahetasin poolt, ilma et ma oleks seda kellelegi teatanud. Jalgpallis olin sellel poolel, mille värava ees ma seisin, sest olin alati kaitses. Tegelikult see ei olnud minu määrav iseloomujoon, sest males, mida ma paremini oskasin, hoopis ründasin. Tänases mängus tuli üks pall minu suunas suure hooga, lõin selle tagasi ja see läks kõrgelt väravasse. Varsti lõin teise sellise värava veel. Üks värav sõidutati teise juurde ja nad pandi üksteise vastu, nii et platsi vahele ei jäänudki.

*
Vaatasime ühte filmi. Pilt oli segane. Näidati, kuidas üks mees aegluubis naeratas ja mitu korda pea lauale pani. Küsisin, kas see tähendab, et naistegelane meenutab. Vastati, et ei, ta on hoopis seagaduses. Ütlesin, et mõnes filmis tähendab aegluup meenutamist. Jooksin metsa all, sest olin ühe tüdruku peale mõtlemisest meeleheitel. Vennad jooksid samal põhjusel minu taga. Kui jõudsime metsa alt heinamaale, siis ütlesin, et ma juba rahunesin. Vennas lubasid mulle selle eest kätta maksta. Nad jooksid minu suunas edasi ja nii pidin ka mina edasi põgenema.

Kassiaasta alanud

Uue aasta algul tehakse plaane ja seatakse eesmärke. Seda võib teha ka uue looma-aasta algul. See on küll juba mõned päevad kestnud, aga head uut aastat võib soovida mitu päeva.

Kaslaste auks on tervelt kaks aastat - kassi ja tiigri. Lõvi on loomade kuningas, aga kass kaslaste oma, valitsedes ka lõvi üle, sest annab talle kaslase nime. Kass kirjutatakse kahe s-iga, aga kaslane ühega, sest seal on kaashäälikuühend. Nii saavad kaslastest ühtlasi kas-küsimuslased. Kassiaasta alustuseks sobib esitada mõni kas-küsimus.

Ma ei tea suurt sellest, mida kassiaastal sündinud inimeste kohta arvatakse. Aga tean, mida arvatakse kassidest. Küllap need arvamused on omavahel seotud. Öeldakse, et koer hoiab peremeest, aga kass kodu. Kodu laiemas mõistes on kodumaa. Paljud eestlased on kodumaalt lahkunud, minnes peremeeste juurde, kes maksavad rohkem palka. Juba eelmine aasta algas kampaania "Talendid koju". Selle tagajärjel ei ole keegi veel eriti koju tulnud, aga kassiaasta küsimus olekski, kas tänavu pole sobiv aeg koju tulla? Ma ei tea küll, miks ainult talendid peaks tulema. Aga mõned arvavad, et iga inimene on mingil alal talent.

Mina juba kodumaal elan. Aga minu jaoks seostub kodu mõiste sellega, et varsti pean osalema kodulinna malemeistrivõsitlustel. Valikturniir oli minu jaoks edukam kui kunagi varem. Minu kassiaasta suur küsimus on, kas edukas on ka finaalturniir või läheb mul seal hoopis kehvasti, sest mängima on kutsutud ka kõige kõrgemate reitingutega tartlased? Teisel suurel turniiril, mida Tartus peetakse, Uusi mälestusturniiril, sain eelmine aasta parima kodulinlase auhinna. Kassiaastal on huvitav vaadata, kas mul õnnestub seda tiitlit kaitsta.

Kassiaasta on ühtlasi ka jäneseaasta, millest lähemalt edaspidi.

Üks mees koostas nimekirju

Mul kasvas maas üks rohukõrs ja teine rohukõrs kasvas ühel naisel. Hakkasime nende rohukõrtega võitlema, tagudes neid üksteise vastu. Minu rohukõrs oli suurem ja mind saatis võitluses suurem edu. Aga ühe ringiga ei saanud ma veel naise rohukõrt päris pehmeks taotud. Pidi järgnema ka teine ring. Teiseks ringiks võttis naine rohukõrre asemel elevandi, aga mina võtsin mammuti, kes oli elevandist ikkagi suurem. Neli maja seisid kitsa nelinurgana. Katuse poolt sisenesid nendesse rüüstajad. Et rüüstajad sisse ei saaks, pandi majadele kaas peale.

*
Olin ühel maleturniiril väga edukalt mänginud. Reiting oli kõvasti tõusnud. Üks mees küsis, kas ma olen nüüd maailma neljateistkümnes. Seda küsis ta sellepärast, et see, kellest olin ette tulnud, oli viieteistkümnes. Vastasin, et nii kõrgel ei tohiks ma olla, sest kõik tugevad mängijad turniiril ei osalenud.

*
Vaatasin, et inimesed riputavad võrku üles oma kontaktide nimekirju aadresside ja telefoninumbritega. Kes mõne inimese andmeid otsis, sai need endale kopeerida teiste kontaktide nimekirjast. Mitme klassikaaslase kohta oli kirjutatud, et nad on avaldanud raamatu. Need olid kõik sellised, kes olid koolis keskmisest halvemini õppinud. Läksin ladina keele tundi. Seal küsis õpetaja õpilastelt üksteise järel lausete tõlkimist. Mina ei osanud ühtegi lauset tõlkida. Nende nime ette, kes olid raamatu avaldanud, ütles õpetaja irooniliselt "kirjanik". Minult ta küsis, kas ma kiitlen külaliste ees oma ladina keele oskusega. Vastasin, et seda ma ei tee, aga ma kavatsen ladina keelt rohkem õppima hakata. Pärast tundi rääkisin mõnede õpingukaaslastega. Üks ütles, et kooliajal läks ta iga päev kooli hambad taskus. Ta oli varakult valehambad saanud. Ta ütles, et paneb panka raha, muidu peab ta koguaeg sularahaga maksma.

*
Vaatasin õhukeste lasteraamatute riiulit läbi. Sealt leidsin palju selliseid paberkaantega raamatuid, mille tahtsin kiiresti läbi lugeda. Ühe mehe kohta olin lugenud, et kui ta nägi kusagil raamaturiiulit, siis kirjutas ta endale alati seal leiduvate raamatute nimekirja. Mina nii ei teinud, sest erinevates riiulites oli palju kattuvaid raamatuid.

Richelieu

Pühapäeval lugesin kahte raamatut. Esimene neist oli romaan, mille suhtes jõudsin järeldusele, et seal ei ole ühtegi tegelast, kes võiks olla lugejale ideaaliks. Kui lugeja kavatseb ise raamatu kirjutada, võib ta õppida autori kirjeldamisoskusest, aga ta ei saa püüda elada nagu autori tegelased. Teiseks lugesin meeldetuletuseks ajalooraamatut "Richelieu", mis on mul juba varem läbi saadud. Richelieu oli väljapaistev ajalooline isik ja temast eeskuju võtta on kergem. Seda ma olen vist ka teinud. Kui lapsena lugesime Dumas' musketäride raamatuid ja mult küsiti, kes on nendes minu lemmiktegelane, siis vastasin, et Richelieu. Eriti meeldis mulle seal tema lause: "Ma tean kõike, sest minu kohus on kõike teada." Vahepeal ütlesin ka enda kohta, et ma mäletan kõike. "Kolmes musketäris" on võibolla tegemist ilukirjanduslike moonutustega, aga mulle avaldas sügavat muljet ka see, kui ülikooli ajalooloengus professor Piirimäe Richelieu kohta ütles: "Ah jaa, siis tal oli veel igasuguseid haigusi, aga need jätame praegu kõrvale." Kuna mul endal oli tervisega probleeme, siis võis mulle olla eeskujuks, et puruhaige inimene saab siiski olla edukas poliitik. Selle poolest sarnaneb ta mõnevõrra Hitleriga, kelle vastu tundsin samuti kõrgendatud huvi. Aga Richelieud võib enne eeskujuks võtta, sest tema poliitika ei olnud nii ebainimlik. Hitler oli väga paindumatu. Ta sõlmis küll korraks oma vaenlase Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu, kuid varsti alustas siiski kallaletungi. Seevastu Richelieu läks ajalukku sellega, et loobus ususõja põhimõttest ja sõlmis oma geopoliitiliste vaenlaste vastu liidu teiseusulistega. Hitler püüdis kogu võimu enda kätte ahnitseda, aga Richelieu jäi ustavaks kuningale. Peale selle oli ta vaimulik, mis on huvipakkuv amet. Olen mõelnud, et kui ma oleksin elanud keskajal, siis oleks mulle vast kõige paremini sobinud vaimulikuamet.

Soomlane valmistas ette sissetungi

Meie korterisse oli tulnud elama soomlane. Ta valmistas ette vaenlaste sissetungi. Asusime selle vastu võitlema. Jooksime trepist alla, hüüdes: "Miks just Soome? Miks just Soome?" Putkast anti tasuta ERSP lehti, kus oli sissetungiohust kirjutatud. Võtsin neid sealt ja jagasin laua taga istuvatele inimestele. Ütlesin, et iga haritud inimene peab just seda lehenumbrit lugema. Üks mees avaldas kirjutatu sisu üle kahtlust. Ütlesin, et Korea otsis ka Vietnami jalgpallimeeskonna läbi ja leidis ka relvi ja narkootikume. See võis olla mu enda väljamõeldis, siis võis sissetungioht ka kellegi väljamõeldis olla. Kellaseierid hakkasid kiiresti liikuma. Öeldi, et see näitab, et kellale anti selline ülesanne, mis tal üle jõu käib.

*
Trükikoda muutus järjest täiuslikumaks. Räägiti, et nüüd on võimalik trükkida raamatut ainult üks eksemplar ja seda on juba tehtud. Minu toimetatud raamatu korrektuur tuli ka trükikojast köidetud kujul. Kontrollisin, kas minu nimi on sisse pandud. Nimesid oli palju. Algul märkasin, et minu ja ema nimed oleks justkui sees, aga siis nägin, et kuigi osa tähti kattus, ei olnud siiski tegemist meie nimedega. Hakkasin pahandama. Siis nägin, et ilma nimeta on mainitud, et käsikirja ettevalmistamisel osalesid ka naljatoimetajad-retsensendid. Selle all võis mind mõeldud olla. Aga ütlesin, et ma ei kirjuanud ühtegi naljamärkust. Kui keeletoimetaja neid naljadeks pidas, ei võtnud ta ilmselt eriti paljusid arvesse. Või mõeldi, et ma toimetasin autori nalju. Raamatu koostaja oli minu klassiõde. Ütlesin, et minu nimi peaks sees olema, et klassiõde saaks näidata, et me oleme seda raamatut koos teinud.

*
Koostati Tartu meistrivõistluse finaalturniirile pääsejate nimekirja. Üks vuntsidega mees oli kohale tulnud ja istus tagumise seina ääres, aga nimekirja teda ei pandud. Peebo ütles, et närvihaigetele võiks anda pool tundi teistest rohkem mõtlemisaega. Vastasin, et seda ma ei taha, sest kui kedagi niiviisi võita, saab ta öelda, et see oli ainult pikema mõtlemisaja tõttu. Pealegi Sven oli minust närvihaigem, aga tugevam. Lasin ühel olendil põrandat mööda jalutada. Ta oli peaaegu liikumisvõimetu. Ta liigutas küll jalgu, aga edasi ega tagasi eriti ei liikunud. Mulle öeldi, et sellisel olendil ei tohi kaua jalutada lasta, muidu ta sureb. Varsti lõpetasingi tema jalutamise ja panin talle teki peale. Ta ei liigutanud enam ja võibolla oligi juba surnud. Mulle tuli üks mõte. Tahtsin selle kohta Särgavale oma joonistust näidata. Võtsin joonistused välja, aga mõte läks meelest. Särgava pidi nüüd vist kogu minu joonistusvihiku läbi vaatama. Ta hakkas sinna ise joonistama. Mulle väga ei meeldinud, kui minu piltide juurde keegi teine joonistas. Teiselt poolt võis vahel joonistada ühispildi.

Soovid täituvad

Selle nädala varasematel päevadel mõtlesin, et võiks vara ärgata, siis jõuab päeva jooksul rohkem lugeda. Ärkasingi vara, ainult et unenägusid oli harjunust vähem. Eile õhtul mõtlesin, et vara ärkamisest tähtsam on rohkem unenägusid näha. Täna hommikul ärkasin natuke hiljem ja unenägusid oli tunduvalt rohkem.

Nupud tulekindlamaks

Koolis tuli ette kanda näidend. Panin osadesse ennast ja neli klassiõde, kes mulle kõige rohkem meeldisid. Nüüd võidi arvata, et see ongi nende osadesse panemise põhjus, kuigi see ei olnud sihilik. Mul ei olnud aega enne näidendi esitamist seda paberilt läbi lugeda. Nii pidin hakkama lugema oma osa otse paberilt ette. See poleks mul hästi välja tulnud, sest minu lugemisoskus oli halb. Halva lugemisoskuse põhjendamiseks pidin improviseerima ja midagi omalt poolt juurde mõtlema. Enne etendust prooviti mind purju joota, andes mulle jooki, milles oli alkoholi, ilma et seda oleks mulle öeldud. Olime duširuumis. Seal läks peksmiseks.

*
Oli laulmistund. Õpetaja tegi tunnikontrolli. Enne kirjutama hakkamist püüdsin üles leida paberit, kus küsitavad andmed kirjas olid, kuigi ma ei tohtinud sealt maha kirjutada. Seda paberit ma ei leidnud. Ütlesin õpetajale, et ma ei leia. Rääkisin, et täna on mul kaasas ainult vihik ja selle paberi olen koju unustanud, eelmises tunnis unustasin koju vihiku ja pidin sellepärast kirjutama paberile.

*
Tahtsin vahetada riideid, aga ei saanud seda teha, sest iga hetk võidi uksest sisse tulla, et mind sööma kutsuda. Toodi väike laps, kes näitas minu poole ja hüüdis mu nime. Lahkusin kodust väheste riietega. Läksin roomates. Mõtlesin, et inimesed võivad nii napilt riides olla küll, aga mitte mina, sest mul on selline kehaehitus. Mõtlesin, et üle lillede roomates võin saada mesilastelt nõelata. Kuigi ma olin juba mesilastest üle roomanud, ei olnud ma esialgu nõelata saanud.

*
Avanguraamatul ilmus uus trükk. Loetleti, mis muudatused selles võrreldes eelmise trükiga on. Muudetud oli põhiliselt seda, et variandid olid läinud pikemaks. Mõtlesin, et kui igas trükis variandid pikemaks lähevad, ei ole lõpuks tegemist enam avanguraamatuga, vaid terviklike partiidega lõppmänguni välja. Kõik variandid raamatus ei olnud head, sest need olid mänginud inimesed, kes eriti mängida ei osanud.

*
Medijainen ütles, et osadel inimestel on ülikoolis mõni eksam tegemata jäänud ja tuleb nõuda nende ärategemist. Ago vastas, et tal on ka geograafia eksam tegemata, aga ta pole kindel, kas ta oskab seda teha, sest see on tema jaoks väga raske eksam. Medijainen andis talle kohe kaks eksamiküsimust. Esimene küsimus oli, et Ago pidi teadma ühte nime, teine küsimus oli male lõppmäng, kus tuli leida võit. Ago vastas nime ära ja seejärel hakkas lahendama lõppmängu. Panin nuppudele sousti peale, öeldes, et siis nad ei võta nii kergesti tuld. Üks väike poiss ütles lahkudes, et nüüd kestab vastupanu kauem. Ago sai ülesande lahendatud. Mõtlesin, et minul ülikoolis eksamid küll nii kiiresti ei läinud. Aga Medijainen pani Agole eksami eest kahe. Nähtavasti ei olnud tema vastused õiged. Mina magasin kogu aeg laua peal. Tegin korraks ühe silma lahti ja nägin ühe tüdruku nägu. Kui olin silma kinni tagasi pannud, kuulsin, kuidas tüdruk kellelegi ütles, et tundub, nagu ma oleksin talle silma pilgutanud, aga tegelikult tegin ma hoopis ühe silma lahti. Medijainen rääkis, et need, kes on mõnele loengukursusele registreerunud, aga eksami tegemata jätnud, tuleb tagantjärele eksmatrikuleerida. Jäin kuulama, kas minu nime ka nimetatakase, sest ülikooli ajal oli Medijainen sooviatnud mul ühte loengukursust kuulata, mida ma polnud kuulanud. Arvasin, et sellest pole midagi, sest olin mujalt vabaainete punktid täis saanud ja mulle oli diplom kätte antud. Või kui mind oleks bakalaureuseõppest ekmatrikuleeritud, oleks vast magistrikraad ikkagi alles jäänud, sest magistrantuuris oli mul kõik korras. Medijainen rääkis, et Otter tegi ülikoolis punktirekordi, aga nüüd tuleb välja, et need punktid olid võltsitud. Otter oli teinud õppejõududele kogu aeg kingitusi, kuni need olid punktid välja kirjutanud. Õppejõudude kohta ütles Medijainen, et need tegid tööd ja võtsid Otterilt palka vastu. Kogu süü olevat Otteril. M. Lõhmusel olevat ka eksameid tegemata. Miina Härma Gümnaasiumi lõpetanuid tulevat kontrollida. Hüüdsin vahele, et meie koolis ei olnud mingit pettust. Medijainen jõudiski selleni, et mind tuleb ka eksmatrikuleerida. Hüüdsin, et mul on kõik korras. Kui mult oleks bakalaureuse- ja magistrikraad ära võetud, ei oleks ma hakanud mingeid eksameid uuesti tegema, sest mul oli haridus käes ja kraade ei läinud mul vaja.

Elu parim aasta

Mõtlesin, et milline on olnud minu elu parim aasta. Halvimat on kergem valida, see peaks olema aasta 2000, kui mul oli depressioon, mis on jäänud siiani ainukeseks. Häid aastaid on olnud palju. Mõni on hea ühe koha pealt, teine teiselt kohalt. Aga mõnes punktis võib tänavune aasta kujuneda kõigist varasematest paremaks.

Massimeeleavaldused asendavad rahvahääletusi

Kõndisime raudtee kõrval rohu sisse tallatud rajal. Rada viis mäe otsa. Seejärel kõndisime raudteel. Kõrvuti oli mitu paari rööpaid. Mulle teatati, et üks meist jäi rongi alla. See tuli sellest, et ta oli elus liiga palju raudteel kõndinud ja selle kiiritus oli temasse kuhjunud. Lootsin, et ta päriselt ei jäänud rongi alla. Istusin ühe väikse maja väravas kodu lähedal ja kirjutasin mõtteid üles. Need mõtted olin mõelnud juba varem ja kõik ei tulnud enam meelde. Mõtlesin, et massimeeleavaldused asendavad rahvahääletusi. See, kui palju inimesi meeleavaldusele läheb, näitab, kui palju on ühel või teisel seisukohal pooldajaid. Pidin ise ka ühe meeleavalduse korraldama. Kõik meeleavalduste korraldajaid laenasid helivõimendust ühest ja samast kohast, ükskõik, mis oli meeleavalduse eesmärk. Aga need võimendajad tegid koledat häält, tahtsin oma meeleavaldusele ilusamat häält tegevaid. Tahtsin minna rongi peale ja kõndisin raudteejaama suunas. Teel jäi ette laulupeo rongkäik. Jäin ootama, millal see kaugemale jõuab. Kahel varasemal korral oli ka laulupeo rongkäik ette jäänud, siis ma polnud oodanud, vaid rongkäiguga liitunud. Ühel neist kordadest olin kõndinud rongkäigus kooli väravani ja seal väravast sisse läinud.

Läbi Eesti kupli

Eesti kuplist tilkus vett läbi. Kuppel asus põhjaranniku lähedal ja läbitilkunud vesi voolas Pärnu kanti. Ütlesin, et sellega on sisuliselt tekkinud uus jõgi. Vesi tilkus raamaturiiuli peale. Riiuli keskmises osas olevad raamatud olid märjad ja ühel oli vettinud osast tükke küljest hammustatud. Tuletasin meelde, et ma ju ütlesin, et sealt tuleb raamatud ära võtta. Isa arvas, et võibolla ei kuuldud, ja soovitas uuesti öelda. Vastasin, et mina ühte asja kaks korda ei ütle. Isa õpetas, et peab ütlema. Vesi oli uuristanud seina sisse prao. Ütlesin, et see tuleb kleepribaga kinni kleepida. Ema võttiski kleepriba ja ronis mööda naelu seina peale, et pragu sulgeda. Mõtlesin, et kui naelad seina seest lahti tulevad, siis ta võib kukkuda. Ema pani praole kleepriba peale, aga esialgu seda tihedalt kinni ei surunud, vaid läks minema. Püüdsin ise suruda, aga see ei tulnud mul välja. Varem tekkinud praole oli juba enne riba peale pandud ja see oli ka veidi lahti tulnud. Mõtlesin, et kui pragu sulgeda, tungib vesi edasi lihtsalt mööda teist teed. Aga siiski vähem ohtlikku teed.

Väike tagasilangus

4. veebruaril toimus päevakeskuses Trohhalevi sünnipäevaturniir. Seal oli 16 osavõtjat ja 15 minutit mõtlemisaega. Esikoha sai Peebo 6,5 punktiga 7-st, teiseks tuli Trohhalev 5 punktiga. 4,5 punkti said Viikmaa ja Solovjov.

Tänasel turniiril olid mõtlemisaeg ja osavõtjate arv samad. Voore oli ka sama palju. Esikoha sai Trohhalev 6 punktiga, teiseks tuli 5 punktiga Viikmaa. Arst, Metsoja ja Tätte said punkte 4,5. Mina jagasin 8.-9. kohta 3,5 punktiga.

Esimeses voorus võitsin valgetega Põvvatit, teises kaotasin mustadega Tättele, kolmandas võitsin valgetega Ivainenit, neljandas viigistasin valgetega Arstiga, kuigi mul oli vahepeal ettur vähem. Viiendas voorus võitsin mustadega Seljodkinit. Kuuendas kaotasin valgetega Trohhalevile ja auhinna suhtes otsustavas seitsmendas kaotasin mustadega Viikmaale, kellele jätsin etturi ette.

Seljodkin-Runnel
1. e4 c6 2. b3 d5 3. ed cd 4. Ob2 Rf6 5. Rf3 Rc6 6. d4 Og4 7. Oe2 e6 8. h3 Oh5 9. 0-0 Od6 10. c4 0-0 11. Rc3 dc 12. bc Vc8 13. Rb5 Of4 14. d5 ed 15. Of6 Lf6 16. cd Vfd8 17. Lb3 Re7 18. Ra7 Vc3 19. Lb7 Vc7 20. Rc6 Vb7 21. Rd8 Vd7 22. Rc6 Rd5 23. Vab1 Rc3 24. Vb8+ Ob8 25. Rb8 Re2+ 26. Kh1 Vd8 27. Rc6 Ve8 28. alistus.

Runnel-Trohhalev
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. Rc3 Rf6 5. d4 ed 6. Rd4 Od7 7. 0-0 Oe7 8. Og5 0-0 9. Oc6 bc 10. Lf3 Ve8 11. Rf5 Of5 12. Lf5 Rd7 13. Of4 Vb8 14. Vab1 Of6 15. Lh3 Oc3 16. Lc3 Ve4 17. Oe3 c5 18. Vfd1 Ve8 19. Ld3 Lf6 20. b3 Re5 21. Ld2 Rg4 22. Og5 Lg6 23. h3 Re5 24. c4 h6 25. Of4 Rf3+ alistusin.

Euro viib riike pankrotti

"Vikerkaares" nr. 1-2/2011 on avaldatud Paul Krugmani artikkel "Kas Euroopa on päästetav?", mille originaal on ilmunud "The New York Timesis". Artiklis on juttu sellest, et Euroopa riikide pankrotistumise põhjus on euro kasutuselevõtt, mis ei lase üksikuid riike devalveerida. Islandil on kriisist väljumine paremini õnnestunud, sest tal on oma raha alles. Vastuväiteks võiks tuua, et kriisi teket see ikkagi ära ei hoidnud. Euro varjuküljed ei ole uudis, sest nende eest hoiatati juba enne ühisraha loomist. Aga kriisi sattumisest hirmutatud Island hakkas hoopis taotlema Euroopa Liidu liikmeks saamist.

Viletsad vihmaussid

Kusagil elavad linnud,
kel nokas on vihmauss.
Nii valjult nad matsutavad,
et meil tuleb olla kuss.

Kusagil elavad ussid,
kel taldade alla viib tee.
Kui taevast langevad piisad,
siis öökima ajab meid see.

Autojuht peab teed andma

Rääkisin, et ühel päeval ei lasknud kolm autot järjest mind ülekäigukohas üle tee. Seepeale arvati, et autod ei peagi jalakäijatele teed andma. Liikluseeskirja järgi siiski peavad:

§ 29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.

§ 46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.

Minu raamatut võidakse lugeda

Meie perel oli ühes majas näitus üleval. Inimesed tulid seda vaatama. Saabus üks sugulane, kellele olin eelmisel kohtumisel oma raamatu kinkinud. Oli karta, et ta oli seda vahepeal lugenud. Ütlesin mõttes: "Mulle ei meeldi see raamat! Mulle ei meeldi see raamat!" Saabusid ka ajakirjanikud, et meid intervjueerida. Aga järgmisel päeval kirjutati ajalehes, et intervjuud läbi viia ei õnnestunud ja ajaelehe süü see ei ole. Me olevat küsinud intervjuu eest raha. Tegelikult küsis isa. Intervjuude autoriõigused kuulusid seaduse järgi küsitlejale, aga minu arvates oli autor vastaja. Ajalehel oli võimalik ennast õigustada, meil mitte.

*
Hakkasin suurele valgele paberile värvipliiatsitega joonistama. Üks vend hakkas joonistama sama paberi teise otsa. Keelasin teda, et mulle ei meeldi, kui minu pildile keegi teine joonistab, kahe erineva inimese joonistused ei sobi kokku. Pidin vendi keelama mitu korda. Aga varem olime teinud meelega nii, et joonistasime ühise pildi. Nüüd võisid vennad arvata, et mulle need varasemad pildid ka ei meeldi. Läksin oma kapi juurde. Vaatasin, mis asju seal on. Tagumise virna alumisest otsast tulid välja kileümbrised. Varem olid neis olnud turbonätsu paberid, aga nüüd olin käibelt kõrvaldatud rublad asemele pannud. Algul ma ei saanud aru, miks peab neid rublasid nii palju alles olema, kui väga palju erinevaid variante polnud käibel olnud. Aga siis nägin, et seal ei ole mitte ainult Nõukogude aja rublad, vaid ka Vene keisririigi erinevate perioodide aegsed. Nende kilede juures olid veel mõned peegelpildid. Need ei olnud minu kõige paremad peegelpildid, vaid hiljem tehtud ja tuhmimad.

Küllastumine

Õhku ei mahu lõputult palju veeauru. Kui seda saab liiga palju, siis osa muundub gaasilisest olekust vedelasse. Sama moodi ei mahu turule liiga palju raamatuid. Raamatuturul kehtib vist sama põhimõte, mis sõjalaulus, et esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. See tähendab, et palju ei osteta ei päris kehva ega lugeja jaoks liiga rasket autorit, vaid keskpäraseid. Aga mille põhjal selgub, millised veeosakesed peavad vedelasse olekusse minema? Kas samuti vähem konkurentsivõimelised? Soojema temperatuuri korral mahub õhku veeauru rohkem. Samuti saab müia rohkem raamatuid, kui kirjaoskus on suurem. Rohkem ajalehti sai ilmuda perioodil, kui poliitiline õhkkond oli kuumem. Kui elu rahunema hakkas, pidid mitmed ajalehed ühinema või ilmumise lõpetama. Majanduse kuumenemise perioodil jätkub rohkematele töökohti. Õhu veeaurust küllastumisel hakkab vihma sadama ja inimese küllastumisel millestki võivad hakata pisarad voolama.

Koerana kohtlemine

Mul oli emaga toidu üle vaidlus. Henn tuli koju ja ütles, et ma pean hakkama talle otsa vaatama. Seda ma ei kavatsenud teha. Toomas ütles mulle, et hakkame reisi ümber maailma mängima. Vastasin, et mind see mäng ei huvita, sest seal ei ole mõtlemist. Väikest last võib see huvitada. Aga ma võin siiski mängida. Leidsin oma raamatust vastuolu, et raamatu alguses ütlesin, et perekond kohtleb mind koerana, aga tagapool, et Toomale koerad meeldivad. Raamatus olin pahandanud, et Toomas mootorrattaga meie auto lähedal sõites laseb teistele autodele signaali. Nüüd alles taipasin, et ta võis signaali lasta siiski oma pere auto tervitamiseks. Kõndisime kodu poole. Korjasin maast prahti üles, et see prügikasti visata. Viskasin prahi oma õuel sellisesse prügikasti, kust ta võis välja lennata. Meie õuel istusid aheldatud vargad. Tõnu hüüdis neile, et nad on ligased mehed. Kuna mehed olid ahelates, siis nad ei saanud selle eest kallale tulla. Võibolla nad sellise lause eest ei oleks vabanemise järel ka kallale tulnud. Ustav rääkis, et tema vend laenab iga kuu 200 krooni, sellest talle elamiseks piisab. Ma ei saanud aru, mis mõte on raha laenata, kui see tuleb pärast tagasi ka maksta. Laps või koer oli nii väike, et kõndis diivani alla, kus ta võis ära kaduda. See pidi nüüd sageli korduma hakkama.

Valikturniiri mängud

1. voor
Vaher-Runnel 0:1
1. Rf3 d5 2. d4 Rf6 3. b3 Og4 4. Rbd2 e6 5. Ob2 Od6 6. g3 Rbd7 7. Og2 0-0 8. 0-0 Ve8 9. Ve1 e5 10. c4 e4 11. Re5 Re5 12. de Oe5 13. cd Ob2 14. Vb1 Oc3 15. Lc2 Od2 16. Ld2 Ld5 17. Lf4 Le5 18. Le3 a6 19. h3 Of5 20. Vbc1 Vad8 21. Vc5 Vd5 22. Vec1 Vc5 23. Vc5 La1+ 24. Kh2 Od7 25. Vc7 Oc6 26. Ld2 Le5 27. Vc6 bc 28. e3 Ld5 29. Le2 Ld3 30. Lb2 Rd5 31. h4 Rc3 32. La3 Vd8 33. Le7 Ld6 34. Lg5 h6 35. Lg4 Le5 36. f4 f5 37. Lh5 Lf6 38. Oh3 Lf7 39. Lf5 Lf5 40. Of5 Vd2 41. Kh3 Va2 42. b4 a5 43. Oe6+ Kf8 44. Oa2 Ra2 45. ba Rb4 46. Kg4 g6 47. h5 Kf7 48. hg+ Kg6 49. f5+ Kf6 50. Kf4 h5 51. Ke4 c5 52. Kf4 c4 53. e4 c3 54. Ke3 Ke5 55. a6 Ra6 56. Kd3 Rc5+ 57. Kc3 Re4+ 58. Kd3 Rg3 59. Ke3 Kf5 60. Kf3 h4 61. Kg2 Kg4 62. Kh2 Rf5 63. Kg1 Re3 64. Kh2 Rd5 65. Kg2 Rf4+ 66. Kh2 Kf3 67. Kh1 Kg3 68. Kg1 Rh3+ 69. Kh1 Rf2+ 70. Kg1 h3 71. alistus. Valge mõtles 36 ja must 59 minutit.

2. voor
Runnel - A. Tiisler 1:0
1. e4 d5 2. ed Ld5 3. Rc3 Lf5 4. d4 c5 5. dc e5 6. Od3 Lf6 7. Oe3 Rh6 8. Ld2 Rg4 9. Ob5+ Od7 10. Og5 Lf5 11. f3 Rf6 12. 0-0-0 Oc5 13. Of6 Lf6 14. Od7+ Rd7 15. Ld7+ Kf8 16. Lb7 Vd8 17. Vd8+ Ld8 18. Ld5 Oe3+ 19. Kb1 Lb6 20. La8+ Ke7 21. Rd5+ Ke6 22. Rb6 Va8 23. Ra8 h5 24. Rc7+ Ke7 25. Rd5+ Kd6 26. Re3 e4 27. fe f5 28. Rf5 Ke5 29. Rg7 Ke4 30. Rh5 a5 31. Rf3 a4 32. Ve1+ Kf5 33. c4 a3 34. c5 ab 35. c6 Kg6 36. c7 Kh6 37. c8L Kg6 38. Lg8+ Kf5 39. Lg5++ Kell näitas, nagu oleks valge mõelnud 12 ja must 11 minutit. Aga ma arvan, et ma mõtlesin kauem, sest teistel laudadel oli rohkem aega kulunud.

3. voor
Narusberg-Runnel 0,5:0,5
1. d4 Rf6 2. e3 d5 3. f4 Og4 4. Rf3 Of3 5. Lf3 e6 6. Od3 c5 7. c3 cd 8. ed Od6 9. 0-0 0-0 10. b4 Rbd7 11. a4 Vc8 12. a5 Lc7 13. Va2 Vfe8 14. g4 Rf8 15. Vg2 Rg6 16. g5 Re4 17. Oe4 de 18. Le4 Rh4 19. Vg4 Rf5 20. Od2 b5 21. Ra3 a6 22. Rc2 Lc6 23. Lf3 Ld5 24. Re1 Lc4 25. h4 g6 26. Vf2 Re7 27. Vg3 Ld5 28. Le2 Rf5 29. Vh3 Rg7 30. Ld3 Lf5 31. Rg2 Vc6 32. Lf3 Vec8 33. Re3 Ld3 34. Rg4 Lf3 35. Rf6+ Kh8 36. Vhf3 Re8 37. Rg4 Rg7 38. Ve2 Rf5 39. Rf6 Oe7 40. Rg4 h5 41. Re5 Vbc7 42. Rf7 Kg7 43. Re5 Rh4 44. Vh3 Rf5 45. Rd3 Kf7 46. Kg2 Od6 47. Vh1 Ve7 48. Vhe1 Vce8 49. Kh3 Vec8 50. Rf2 Vee8 51. Re4 Of8 52. Rf6 Ve7 53. Ve5 Og7 54. Vc5 Vc5 55. bc Of6 56. gf Kf6 57. Vb1 Vd7 58. c4 Rd4 59. Oc3 Ke7 60. Od4 Vd4 61. cb ab 62. Vb5 Va4. Siin lõpetasin käikude üleskirjutamise. Varsti leppisime valge ettepanekul viiki seisus, kus mul oli vanker ja ettur vankri vastu. Mõtlemisaega kulus mõlemal 1 tund ja 29 minutit.

4. voor
Runnel-Kõiv 1:0
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Lc7 4. c3 a6 5. Oa4 d6 6. 0-0 Od7 7. d4 cd 8. cd e6 9. Rc3 Rf6 10. Og5 Oe7 11. Vc1 La5 12. Ve1 0-0 13. e5 Rd5 14. Oe7 Rde7 15. ed Rd5 16. Oc6 Oc6 17. Re5 Vad8 18. Rc4 Rc3 19. Ra5 Rd1 20. Rc6 bc 21. Ved1 Vd6 22. Kf1 Vfb8 23. b3 Kf8 24. Ke2 Ke7 25. Vc4 f5 26. Vdc1 Vbd8 27. Ke3 Kf6 28. Va4 g5 29. Vc5 h5 30. Vca5 g4 31. Va6 e5 32. de+ Ke5 33. Va5+ Kf6 34. Kf4 Vd4+ 35. Vd4 Vd4+ 36. Ke3 Vd1 37. Vc5 Kg5 38. Vc6 Va1 39. Vc2 f4 40. Ke2 Kf5 41. Vb2 Ke4 42. f3+ gf+ 43. gf+ Kd4 44. Vd2+ Kc3 45. Vd3+ Kb4 46. Vd4+ Kc5 47. Vc4+ Kd5 48. Vc2 Kd4 49. Kd2 Vh1 50. Vc4+ Kd5 51. Vf4 Vh2+ 52. Kc3 Va2 53. Vf5+ Ke6 54. Vh5 Vf2 55. Vh3 Kf5 56. b4 Kf4 57. Kc4 Vc2+ 58. Kb5 Vb2 59. Kc5 Vb1 60. b5 Vc1+ 61. Kb6 Vb1 62. Kc6 Vc1+ 63. Kb7 Vb1 64. b6 Vb2 65. Kc7 Vc2+ 66. Kb8 Vb2 67. b7 Vb1 68. Vh8 Kf3 69. Kc7 Vc1+ 70. Kd6 Vd1+ 71. Ke5 alistus. Valge mõtles 52 ja must 42 minutit.

5. voor
Tulva-Runnel 0,5:0,5
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. c4 Rf6 5. Rc3 e6 6. Rf3 Oe7 7. Od3 dc 8. Oc4 0-0 9. 0-0 Rc6 10. Og5 Rd5 11. Oe7 Rce7 12. Le2 b6 13. Vac1 Ob7 14. Vfd1 Rf4 15. Le3 Red5 (Rg2 ei tundunud mängu ajal hea, aga hilisem analüüs näitas, et võis siiski õige olla.) 16. Rd5 Rd5 17. Le5 Vc8 18. a3 Lf6 19. Od5 Od5 20. Lf6 gf 21. Vc3 Vc3 22. bc Of3 23. gf Vc8 24. Vc1 Vc4 25. Kf1 Kg7 26. Ke2 f5 27. Kd3 b5 28. Vb1 a6 29. Vb4 Vc6 30. a4 ba 31. Va4 Kf6 32. f4 Ke7 33. Va1 Kd6 34. c4 f6 35. Kc3 Kc7 36. Vg1 Kb6 37. c5+ Kb7 38. Kb5 Vc7 39. Ka5 e5 40. Vb1+ Ka8 41. fe fe 42. de viik. Valge mõtles 1 tund ja 18 minutit, must 34 minutit.

Duširuumide erinevus

Olin sauna lavaruumis ja tahtsin ronida lavale. Enne puudutasin käega leiliviskamisnõud ja selles olevat kulpi. Need olid minu jaoks liiga kuumad. See tuli sellest, et täna nad olid pandud tavalisest kõrgemale astmele. Ütlesin teistele, et nad need alla tõstaks. Laval oli kitsas ja sinna trügimiseks pidin vastu tahtmist ühte poissi puudutama. Edasi ma ikkagi ei pääsenud. Ütlesin: "Ma tahaksin kodus olla. Kodus oli nii hea olla." Lisasin: "Sellega ma ei tahtnud midagi halvustavat öelda." Olin kodus ja oli öö. Tõnu ja Henn magasid kahekorruselises voodis ja nende suud liikusid nii, et oli näha, et nad ütlevad unenäos mõlemad: "Vanaisa." Olin maal. Üks inimene läks kaevu juurde. Mõtlesin öelda, et kui veel vennad olid lapsed ja läksid kaevu juurde, siis ma ajasin nad sealt kohe minema, aga täiskasvanud inimesi ma ei saa ajada ja sellepärast on nüüd palju hirmsam. Hakkasin minema pööningule peitu, et ei peaks seda vaatepilti nägema. Aga ma siiski ei julgenud pööningule siseneda, sest seal võis olla pimedas keegi, keda ma ei näe. Läksin kooli duširuumi. Poiste duširuumi tuli ka naisi. Neist oli ainult näo järgi aru saada, et nad naised on, nagu unenägudes tavaline oli. Mõtlesin, et kui minna tüdrukute duširuumi, siis seal on võibolla teistsuguseid naisi. Läksingi esimest korda elus sinna. See ruum oli hoopis teistsugune, see oli suurem ja puid täis. Kui unenägudes mõnda tundmatusse kohta minna, oli huvitavam, kui tuttavates kohtades käies. Seetõttu arvasid osad, et peab palju reisidel käima. Aga tüdrukute duširuumis olid kõik naised riides. Küsisin ühelt vanalt naiselt: "Kas see ei olegi duširuum?" Ta vastas: "Duširuum on seal," näidates käega nurga taha. Läksin sinna, aga seal oli ainult bussijaam.

Midagi ma jõuan veel kirjutada

Turniiri lõppedes väsimuse tõttu kõrgest kohast väga suurt rõõmu ei tundnud. Võibolla osalt ka sellepärast, et mäng andis vahepeal juba lootust turniiril ainuvõit saada, aga see muutus koha jagamiseks. Kodus tabelist oma kohta vaadata on juba parem tunne. Mulle üldse meeldib kodus olla. Mulle öeldi turniiri lõppedes, et mul on rohkem mängupraktikat vaja, aga mulle eriti ei meeldi mööda Eestit ringi sõita, et rohkem pika mõtlemisajaga turniire leida. Pealegi kiirmalet mängin peaaegu iga nädal. Kogemus ütleb, et peale edukat pikka turniiri esimesel kiirturniiril tuleb tagasiminek. Saab näha, kuidas seekord läheb. Aga üldiselt tuleks ringsüsteemis Tartu meistrivõistlusteks kõvasti valmistuda, et seal mitte kõiki mänge kaotada. Täna lõppenud turniiril täitus üks eesmärk, millele ma enne turniiri mõtlesin, et võiks läbida kogu turniiri kaotusteta. Edasipääsule lootsin isegi vähem, sest edasi pääsu lubati ikkagi väiksele protsendile. Aga algul võis eeldada, et tugevamaid tuleb rohkem kohale. Ega ma sain juba sügisesel Uusi turniiril parima tartalse auhinna ehk olin kolmas tartlane. Kellel mänguoskus on tugev, aga ei ole tahtmist mängida, see igas mõttes tugev ei olegi. Tugev tahtmine on ka ikkagi üks tugevus. Praegu tahaks juba magama minna, aga ma ei lähe varem, kui päevaplaan ette näeb. Mitmepäevastel turniiridel on probleem, et kahe mängupäeva vahelisel ööl võib halvasti magada. Kartsin seda ka täna, aga minu vastane magas veel halvemini. Mulle andis vastastega võrreldes eelise ka see, et ma jõudsin voorude vahel süia. Kodus sõin uuesti lõunat ja väga väikse vahega pärast seda ka õhtusööki. Turniiril sõin täna peamiselt kamašokolaadi ja jõin limonaadi. Ostsin need Toome poest. Mul oli udune mälestus, et võibolla see pood on tegevuse lõpetanud, aga ei olnud. Poest väljudes lõin pea ära. Õnneks nõrgalt. Aga ma olen neid hoope pähe elus juba liiga palju saanud. Vahel mõnes kohas ei oska täpselt arvestada, kas pea mahub alt läbi või mitte, ja siis on imelik kummardada ka.

Pääsesin valikturniirilt edasi

Tartu malemeistrivõistluste valikturniir oli minu seni kõige edukam pika mõtlemisajaga turniir. Sain 4 punkiga 5-st teise koha ja punktidega jagasin 1.-2. kohta. Varem olen 1.-2. kohta jaganud ainult ühel kiirturniiril, kus pealegi oli vähem osavõtjaid. Üle poole võimalikest punktidest said:

1. Ingmar Tulva 4
2. Simo Runnel 4
3. Toomas Õunmaa 3,5
4. Larissa Volpert 3,5
5. Boris Trohhalev 3,5
6. Karmen Viikmaa 3,5
7. Tiit Kõiv 3
8. Ants Marten Prii 3
9. Mart Arst 3

Esimesel laual tegin kaks viiki, muudel laudadel sain ainult võite. Kolmandas voorus viigistasin mustadega Narusbergiga, neljandas võitsin valgetega Kõivu ja viiendas viigistasin mustadega Tulvaga. Algul kaalusin kiirviiki, aga mängisime siiski lõppmänguni välja. Mäng kulges vahelduva eduga.

Mõtted enne teejoomist

Sõna "piltilus" leiutati siis, kui koledaid pilte ei tehtud. Vahel öeldakse "selge pilt", aga on olemas ka peitepildid. Vanasti ajasin ma segi sõnu peitepilt ja valepilt. Ühe sellise joonistasin kollase pliiatsiga ja viisin õue, aga õuevalguses oli kollane joon peaaegu nähtamatu. Algkoolis õpetati, et vihikus võib kasutada kõiki värve peale kollase ja punase, sest kollane ei paista välja ja punane on õpetajate värv. Hiina keisririigis oli vist samuti lihtrahval keelatud kanda punaseid ja kollaseid riideid. Nüüd on need värvid Hiina lipul. Lipp on tegelikult tehtud Nõukogude Liidu lipu eeskujul, kus on samad värvid. Venemaa kuulutas ennast Nõukogude Liidu õigusjärglaseks, aga mõnes mõttes on suurem järglane Hiina. Koolis õpetati usundiõpetuse tunnis, mis on hiina piinad. Seda väljendit oli nooremates klassides kasutatud juba vahetunnis. Algul kästi vahetunnis jalutada täpselt kahekaupa, aga hiljem koolimajas jalutamist ei olnud ja istuti sageli vahetunni ajal klassis. Ülikoolis ütles üks õppejõud, et kui vähemalt üks inimene tahab loengu keskel vaheaega, siis peab tegema. Teine pani vaheaja tegemise hääletusele ja kui vastu olijaid oli rohkem, siis ei teinud. Ma ei mäleta praegu täpselt, milliste õppejõududega oli tegemist. Laar kiitles, et ta võib kauem ilma vaheajata rääkida kui üliõpilased kuulata. Laari loengutes käis väga palju rahvast. Need loengud olid ajal, kui ta üks nädal sai Tallinna linnavolikogu esimeheks ja varsti oli juba ametist tagandatud. Igatahes Kasekamp nimetas neid endise Tallinna linnavolikogu esimehe loenguteks. Loeng peaks olema sõna lugemine teine vorm, aga raamatulugemist loenguks ei nimetata. Lugemisaasta all vist ei mõeldud loengute lugemist. Kui just ei loetud loengukonspekte. Tõnissoni loengute konspekte käisin eelmine aasta Kirjandusmuuseumis lugemas. Need loengud olid ühistegevusest. Ühistegevus ei olnud isetegevuse vastand, vaid neid propageeriti mõlemat.

Pääsen esimesele lauale

Täna peeti Tartu meistrivõistluste valikturniiri kaks esimest vooru. Osavõtjaid on 21 ja nende hulgast pääseb edasi 3. Kõrgeima paigutusega Trohhalev on teinud ühe viigi. Teise paigutusega Õunmaa on saanud ühe kaotuse. Minul on kuues paigutus ja võitsin mõlemas mängus endast madalama reitinguga mängijaid, esimeses voorus mustadega Vaherit ja teises valgetega A. Tiislerit. Homme on veel kolm vooru. Kolmandas voorus mängin esimesel laual kolmanda paigutusega Narusbergi vastu. Mul on mustad. Mõtlemisaeg mängudes on poolteist tundi. Liidrite hulgas on veel Tulva, Volpert ja Kõiv.

Mõtted enne ühelt "Sirbi" leheküljelt teisele jõudmist

Esimesed pabereurod sain arhiivist, kuigi seal peaks hoitama vanu asju. Tartus on vanemate asjade arhiiv kui Tallinnas. Eelmine nädal saunas mult küsiti, mis kell viimane buss Tallinasse läheb. Vastasin, et ma ei tea, ma pole mitu aastat Tallinnas käinud. Küsija ütles, et heast seltskonnast on kahju lahkuda ka. Viimases klassis üks õpetaja küsis meie klassilt, mis meile koolis kõige tähtsam on, ja vastati, et seltskond. Mulle see vastus ei meeldinud, aga ise ma midagi ei vastanud. Pool aastat varem tuli kirja panna vastus küsimusele, mis on vastaja tegevuse valikul esikohal, millele ma vastasin, et oleks arendav. Tol ajal oli minu malereitingu kõige kiirema kasvu periood ja pidi valmistuma ka ülikooli sisseastumiseksamiteks. Ma ei tahtnud kellelegi öelda, mida ma mõtlen ülikooli õppima minna, kuigi sellele mõelnud olin juba aastaid varem. Vähem mõtlesin sellele, mida peale ülikooli lõpetamist edasi teha. Nüüd on mul tööd küllalt, aga palka mitte eriti. Palka mul pole eriti vaja, sest korteri ja toidu eest maksavad vanemad. Halvem on see, et kui palka ei saa, ei maksta hiljem pensioni ka. Kunagi tuleb arvatavasti väiksemasse korterisse kolida ja enamus raamatuid minema visata. Üks kehalise kasvatuse õpetaja nõudis, et ma viskaks iga päev Anne kanalisse 50 kivi. Seda ma ei teinud. Samuti ei hakanud ma enne tunde koolis võimlemas käima, mida nõudis teine kehalise kasvatuse õpetaja. Tunnid algasid isegi kohutavalt vara. Arvatavasti oleksin koolis õpitut paremini omandanud, kui mul oleks lastud välja magada. Mõne nädala eest ärkasin ühel päeval alles kell 1. Õigemini oli umbes selliseid päevi nädala jooksul kaks. Seevastu vahel pole ma öö jooksul üldse magama jäänud. Viimasel sellisel korral ei olnud ma pärast päeval ka eriti unine. Kui ma tunnen ennast unenäos väga unisena, ei pruugi ma seda ärgates olla. Unenägusid kirjutan üles eelkõige enda jaoks. Aga blogisse kirjutades tunduvad nad huvitavamad, kui olid siis, kui kirjutasin paberile. Muidu mulle paber meeldib küll. Paberluulekogu tundub palju rohkem raamatuna kui võrguluulekogu.

Kolm ust tagaseinas

Jäin tundi hiljaks. Klassi sisenemiseks oli selle tagaseinas kolm ust, aga kõigil oli seespool laud ees, millest ei pääsenud edasi. Siseneda sai ainult viimasena avatud uksest, sest selle taga oleval laual oli Pille P. kõrval vaba koht. Istusin sinna. Õpetaja tõi meie lauale kokkupandud leivaviile ja ütles, et me need õpilaste vahel ära tükeldaks. Lõikasin kõik viilud pooleks ja sõin ühe tüki ise ära. Küsisin, kas on vaja edasi tükeldada. Aga meie lauast need viilud kaugemale ei jõudnudki, vaid jäid sinna ka pärast tunni lõppu. Lahkusin klassist. Sõitsin trepist alla ja Krister sõitis minu ees. Koolimaja muutus tundmatuks. Läksin sisse ühest uksest ja hakkasin endale söögitalonge võtma. Kui õpetaja tuli, siis põgenesin, kuigi sööklas oleksin nagunii neid talonge õpetajale näidanud.

*
Läksin haigla juurde. Uksest hakkas sisenema kari väikseid poisse. Neile tuli seestpoolt vastu minu psühhiaater. Temaga ei tahtnud ma veel kohtuda, seetõttu põgenesin. Peitsin ennast järgmise ukse seina taha. Väiksed poisid tulid ka sinna. Kui ma oleks üksi peitnud, ei oleks psühhiaater mind leidnud, aga nüüd pidi ta neile poistele järele tulema ja mind nägema. Pealegi võidi mind aknast ka näha.

*
Olin ühe oma luuletuse ülikoolis kirja pannud ning pinginaaber oli lugenud ja kiitnud. Hiljem oli sama luuletus ilmunud raamatus ja seda oli kritiseeritud. Mäletasin, nagu oleksin kirjutanud luuletuse ülikoolis arvutisse, aga see pidi vale mälestus olema, sest ülikoolis ma arvutit kaasas ei kandnud. Igatahes sain paberile ka kirjutada ja pinginaaber võis lugeda ka paberilt. Naisõppejõud nimega Kõmusaar andis referaadid tagasi. Ta ütles, et paljudel üliõpilastel on ainult kaks loengukursust, mida nad aasta jooksul külastavad - Kõmusaar ja Eesti. Mõtlesin, et tema loenguid külastatakse sellepärast, et ta annab iga aasta samad referaaditeemad ja üliõpilased kirjutavad referaadid vanemate üliõpilaste pealt maha. Või võibolla oli asi ka selles, et magistrantuuris eriti loenguid ei olnudki, ainult kahel loengukursusel pidigi osalema.

Kedagi tuleb valida

Riigikogu valimistel ei anna ma kindlasti häält üksikkandidaadi poolt. Kunagi valisin eurovastasuse alusel väikseid parteisid, lootes nende edasiarenemisele, aga edasi nad arenenud ei ole. Nüüd ma enam lühikese nimekirjaga partei poolt häält ei anna, sest kuni nad pole suutnud oma parteidki üles ehitada, ei ole mul usku, et nad suudaks üles ehitada riiki. Poliitikul peab olema mingisugune koostöövõime. Eelmistel valimistel valisin rohelisi. Siis olid kaks minu venda selle partei liikmed, aga nüüd on välja astunud. Rohelised on ennast vahepeal veidi halvemast küljest näidanud, visates liiga kergelt liikmeid välja, kuid nüüd on nad täisnimekirja välja panna suutnud ja sellesse isegi uusi jõude värvanud. Rohelise maailmavaate pooldajana on mul mõtet seda valida, isegi kui parteil on puudusi. Teine meeldivam nimekiri on IRL-il. Aga kui IRL paistab Riigikokku jõudvat igal juhul, siis roheliste jõudmine võib sõltuda just minu häälest, nii et seda on põhjust rohkem valida. Pealegi parteide vahetamine jätab inimesest tasakaalutu mulje. Nagu ei ole ideaalseid parteisid, nii ei ole ka ideaalseid kandidaate, aga keskmisest mõistlikuma mulje on jätnud IRL-i Tartu kandidaatidest Jüri Kõre ja rohelistel Peep Mardiste. Võibolla mõni kandidaat on parem, aga neid keda ei tunne, ei taha pimesi valida. Valima lähen kindlasti. Valijakompassi abi ei kasuta, sest see on ainult arvutimäng ja võib olla kellegi kasuks sihilikult kallutatud.

Suhkur rõdul

Olin rõdul. Põrandal ühe nõu sees oli köögist toodud suhkrut. Kui tahtsin seda tagasi viia, loksus suur osa suhkrust põrandale. Panin nõu maha tagasi. Põrandale läinud suhkrut ei saanud nõusse tagasi panna, sest ta oli kahe kemikaaliga kokku saanud. Otsustasin panna ta teise nõusse. Aga kui hakkasin põrandalt suhkrut tõstma, läks osa sellest ikkagi esialgsesse nõusse. Nüüd oli kogu suhkur rikutud. Hakkasin teda pesema ja ema tuli samal ajal rõdule vaatama. Ütlesin, et juhtus õnnetus. Ema viis suhkru kööki tagasi ja pani pliidile. Nõu hakkas üle ajama. Ütlesin, et arvatavasti ei tule see keemisest, vaid kaks kemikaali hakkasid omavahel reageerima. Võis oodata, et nüüd tõuseb reaktsioonisammas laeni, nagu ükskord oli juhtunud margariini põlemisega.

*
Olin arsti juures. Mind kaaluti. Kaalusin 80 kilo. Arsti arvates oli seda liiga palju. Ta ütles, et ma pean oma elu üle järele mõtlema, ainult unenägudest ei piisa. Sellega ta tahtis ilmselt, et ma teeks rohkem liikumisharjutusi, et kaalu alla võtta. Lahkudes mõtlesin, et see arsti jutt tuleb sellest, et ta ei mõõtnud mu pikkust. Ta arvas, et 80 kilo on suur kaal, aga minu pikkuse puhul on see normaalne. Teised, kes minu pikkused olid, kaalusid kõik vähemalt 100 kilo. Mul oli küll kaalu järjest juurde tulnud ja teine arst oli ka arvanud, et see on liiga suur, aga oli ilmselt pidanud nõgusat selga kõhu rasvumiseks. Ma ei kavatsenud senisest rohkem liikumisharjutusi tegema hakata, sest tegin neid niigi iga tunni aja tagant ja rohkem polnud aega. Rohkem mõtlema ei kavatsenud ma ka hakata, sest ma mõtlesin niigi kogu aeg.

*
Kõndisin Annelinnas üheksakorruseliste majade piirkonnas. Minu ees kõndis kari võõraid poisse. Nad kõik ropendasid. Mõtlesin, et võiks neile öelda, et rääkige ilusas keeles. Aga sellised oleks võinud selle eest kallale tulla. Lõpuks ikkagi ütlesin, et rääkige korralikult. Edasi kõndisin üksinda mööda teist tänavat, kus olid väiksed majad. Maapind oli kaetud kivisöetükkidega. Panin neid suhu. Alla neelata ma ei julgenud, aga sain suhu panekuga ka hea maitse kätte. Tee kohal kasvasid oksad, mis olid täis suuri ja väga isuäratavaid marju. Aga süia neid ei saanud, kui ei teadnud, kas nad on söödavad või mürgised.

Male ja kirjandus

Osad inimesed mängivad malet, teised kirjutavad ja kolmandad teevad mõlemat. Eestlastele hakkas esimesena malemängu õpetama ajakirjanik ja luuletaja, seetõttu on mängule leiutatud ka originaalsem nimi kui teistes keeltes.

Kui kirjanik alustab kirjutamist 15-aastaselt, öeldakse, et väga vara. Maletajad alustavad varem, minnes sageli trenni juba esimeses klassis. Kui oleks olemas kirjutamise trennid lisaks koolile, küllap siis kirjutamist ka varem alustataks. Mina tegin enamusele vastupidi, et kirjutama hakkasin kohe kui tähed selgeks sain, aga maletrenni läksin alles natuke enne 13-aastaseks saamist. Tundsin seal ennast algusest peale liiga vanana, sest enamus, kellega mängisin, olid minust nooremad. Nüüd on sellele mõningaseks kompensatsiooniks, et mängin põhiliselt pensionäride klubis, kus olen üks noorimaid. Aga kui alguses ei pääsenud ma liigse vanuse tõttu tiitlivõistlustele, siis nüüd ei saa liigse nooruse tõttu auhindu.

Üks, kes nii malet mängis kui ka kirjutas, oli Heuer. Täna ostsin tema värskelt ilmunud "Meie Kerese" täieliku trüki. Mul on selle raamatu ilmumise üle heameel muuhulgas sellepärast, et pärast enda koostatud "Igavese tule" ilmumist raadiointervjuud andes ennustasin, et "Meie Keresele" võib järg tulla. Peale raamatu on ilmunud ka väga kriitiline arvustus selle kohta. Kriitik pani kogu vastutuse raamatu negatiivsete külgede eest väljaandjatele, mitte autorile. Minu meelest võiks siiski malemänguga võrdlust tuues öelda, et autor mängis peale hea seisu, aga ületas mõtlemisaja. Teised kasutasid oma partiis tema avangu-uuendust, ei mänginud küll nii kõrgel tasemel, aga said enne kellanoole kukkumist viigi kätte.

Reklaamiblogi ja arvutitoit

Lamasin voodis. Voodi juurde tulid klassikaaslased. Keegi hoidis mul kätest kinni, aga ma hoidsin silmi kinni ja ei vaadnud, kes see on. Enne kui ma silmad avasin, oli ta lahti lasknud. Nad rääkisid, et täna on Tartu malemeistrivõistluste teine päev. Olin tahtnud ka sellel osaleda, aga unustasin esimesel päeval kohale minna. Tegin pettunud häält. Teised ei olnud meelega läinud, kuigi meie klassis oskasid kõik malet mängida. Tartu maletajad olidki suuremalt jaolt minu klassikaaslased. Nad rääkisid naerdes, et Tartu meistrivõistlustel käib nii vähe osavõtjaid, et kes saab kuuenda koha, see saab esikoha. Mõtlesin, et ma olen ainukesena mängimata jäävate mängude pärast vihane.

*
Olin saanud endale uue toa. Selle kapis olid arvutiga seotud A4 paberid. Näitasin neid vennale. Natuke oli veel vaba ruumi, nii oleks saanud vanast toast kõik arvutipaberid siia tuua. Aga seda ei tahtnud ma teha. Minu postkastis olid ühes liigutusest jäänud külgribale tuttavate eestlaste kontaktide asemel võõrad välismaalased, kes olid ühe teise inimese tuttavad. See kanalite rida oli kapis eraldi vahe. Hakkasin neid kanaleid järjest läbi vaatama. Kõige ülemine kanal osutus reklaamiblogiks. Vaatasin, kui palju reklaamides paljaid naisi on kasutatud. Pildid olid väga kirjud ja paljad naised uppusid muu pildi sisse ära. Kerisin pilte kiiresti edasi. Järgmised kanalid olid arenenud kõik sellisteks, et pakkusid ainult ühte või teist tasuta toitu. Üks kanalitest pakkus banaane. Pille oli oma arvutist ka seda kanalit avanud ja seejärel minult küsinud, ega ma banaani ei taha. Samuti oli Küüts oma kirjas küsinud, et kas ma ei taha banaani, ta just sai seda. Aga ma ei hakanud ühestki kanalist sööma, sest ei teadnud, mida võib seal toidu hulka segatud olla. Need olid ohtlikumad kui poetoidud. Mõne eesmärk võis olla narkosõltuvuse tekitamine. Banaani juhtme kaudu saatmine oli ilmselt selle tõttu võimalik, et sai saata sellise elektronide kombinatsiooni, mis arvutis banaaniks muutub. Lamasin voodis. Oli hommik ja ma olin võibolla juba ärganud. Taheti, et ma üles tõuseks. Ma ei teinud välja, sest ma ei teadnud, kas ma olen ärkvel või magan. Ema kõndis üle minu voodi nurga ja ütles, et see jääb teele ette. Lamasin esikus. Kuulsin pealt, kuidas isa ühe mehega telefonis rääkis. Ta ütles, et mulle anti üks töö, sest mul on mingi kraad, magistri või isegi doktori. Lamasin üksi oma pimedas toas teises voodis. Korterisse olid tunginud röövlid. Kui ma häält tegin, ütlesid nad: "Väga hea!", sest sellega said nad mu asukoha teada. Nad tulid minu tuppa, et mul kõri läbi lõigata ja seejärel rahus varandust välja tassima hakata. Rööksin. Aga kuna sellega olukord ei paranenud, siis erinevalt tavalisest unenäost röökisin kolm korda järjest. Seejärel läksin voodist välja ja teise ruumi, et röövlitega võidelda. Liikumine oli väga vaevaline.

Sõnade ristumine

Enamus inimesi hääldavad "aula" kolmandas vältes. Aga koolis õpetati, et see peab olema teises vältes, sest ta ei tule sõnast "au". Kui lapsel on kaks vanemat, kas siis ei või ühes sõnas samuti kaks erinevate keelte sõna ristuda? Andres Ehin igatahes on oma luuletustes kasutanud võtet, et ei kirjuta mõlemat riimsõna eraldi välja, vaid liidab nad kokku, saades tulemuseks "sinilolli" ja "Muri mühises".

Saime uuesti olemas olla

Rong oli rahvast täis. Täis olid nii istekohad kui ka seismiskohad. Peatustes tegi rong uksed lahti, aga sulges need enne, kui kõik soovijad jõudsid väljuda. Ilmselt sellepärast, et väljujaid oleks muidu olnud nii palju, et rong oleks kõigi järel oodates gaafikust maha jäänud. Kui olime Tartus rongist väljunud, tahtsid osad meist minna uuesti sõitma ja ostsid selle jaoks piletid, aga rong sõitis enne minema, kui nad uksest sisse jõudsid. Hakkasime ühes majas vaatama filmi, mida olin juba varem näinud, aga hästi ei mäletanud. Selles majas saime uuesti olemas olla ja lendasime ringi. Seal majas said olemas olla minuvanused, aga sealt läksime naabermajja, kus said uuesti olemas olla Pille vanused. Oli veel kolmas maja, kus said olla olemas kõik ülejäänud. Aga nende asukohad ruumis pidid neile endale märkamatult kattuma, muidu nad poleks kõik ära mahtunud.

*
Meil olid välismaalt külalised. Üks neist tuli minu juurde ja küsis, kas ta võib mulle ühe ingliskeelse küsimuse esitada. Vastasin: "No." Kui ta oleks kohe esitanud, poleks ma nii vastanud, aga nüüd läks ta tuldud teed tagasi. Varsti hakkasid välismaalased mulle siiski kaardi tundmise küsimusi esitama. Vastasin inglise keeles. Nemad parandasid, et ookeanid on artikliga. Mina ütlesin, et minu jaoks ei ole sellel tähtsust. Nemad pidasid täpset inglise keele kasutust väga oluliseks. Vist oli nii, et ookeanid olid artikliga ja mered ilma. Lamasin voodis. Mulle hakati inglise keele eessõnade tähendusi õpetama. Selleks pandi üks ese minu kõrvale ja öeldi at. Järelikult see tähendas "kõrval". Elektronposti aadressides oli ka at-märk, see võis tulla sellest, et arvuti on inimese kõrval. Ja asi sai alguse nähtavasti päris postkastidest, mis asusid maja kõrval. See ese pandi järgmiseks minu peale ja öeldi a-ga an. Järelikult tähendas see "peal". Räägiti, et ühele klassile oli selle meetodiga eessõnu õpetatud ja tulemus oli, et kontrolltöös ei tehtud ühtegi viga, sest kehaasendi järgi jääb alatiseks meelde. Külalised küsisid, kas ma olen üks asi või teine. Küsisin vastu, kas nemad on kolmas või neljas. Nad ütlesid, et ma solvasin neid. Küsisin, kas nemad mind ei solvanud, kui nad esitasid sama struktuuriga küsimuse. Toomas võttis midagi minu sahtlist. Ütlesin, et ta ei tohi minu sahtli kallal käia. Toomas vastas, et Henn hoiab seal joonlauda.