Mina keskajal

Praegu on mul mingisugune töö ja sissetulek olemas. Raskem oleks minu elu olnud keskajal. Siis tehti põhiliselt füüsilist tööd. Enamus inimesi olid talupojad. Talutööd ma poleks kas teha osanud või oleksin teinud halvasti. Ma olen proovinud vikatiga heina niita, aga see pole kunagi välja tulnud, kuigi mind on õpetatud. Veel vähem oleks ma sobinud käsitööliseks, mida tõestasid kooli tööõpetuse tunnid. Aadlikud ei pidanud küll palju füüsilist tööd tegema, kuid nad pidid vahel minema sõtta, kus mind oleks tõenäoliselt teistest kiiremini surnuks löödud. Paremini oleks mulle arvatavasti sobinud vaimuliku amet. Aga mitte preestri oma, kes minu teada pidi oskama laulda. Võibolla oleksin pidanud hakkama mungaks. Erinevate ordude mungad elasid erinevalt, võibolla mõni ordu oleks mulle sobinud. Kui oleks saanud tegeleda kloostris raamatute ümberkirjutamisega, olekski see olnud umbes sama töö, mida teen praegu. Tänapäeval on raske olla nii usklik, et minna kloostrisse, aga keskajal oleks see ilmselt palju lihtsam olnud. Mungad pidid elama askeetlikult, aga ma olen ka tänapäeval tõestanud, et suudan loobuda paljudest asjadest, mida paljud harrastavad. Munga kohta võib öelda, et tal on iga päev pühapäev. Sest pühapäev ei pea tähendama joomingut, vaid võib seisneda ka Jumalaga suhtlemises. Vahepeal oli mul kombeks iga päev hulk luuletusi mõttes ette lugeda, mis palvetamisest palju ei erine. Võibolla oleks mulle sobinud ka kaupmehe amet. Igatahes paremini kui käsitöölise oma, sest ei nõua nii suurt käte osavust. Kaupmees peab oskama kaupa kaela määrida. Vähemalt ülikoolis ma oskasin nii eksameid anda, et teenisin selle pealt kaasüliõpilastest rohkem raha. Koolis olin ma küll ainuke või üks vähestest majandusõpetuse mitteõppijatest, aga kui oleks õppinud, oskaks vast tänapäeval ka selle valdkonnaga paremini tegeleda. Ülikoolis majandusajaloo kursusel igatahes tõsteti mind esile kui ühte paarist üliõpilasest, kes said essee kirjutamisega hakkama. Koolis suhtusin majandusõpetusse vaenulikult, kuna see tundus olevat vastuolus rohelise maailmavaatega, kuivõrd majandustegevus on looduse hävitaja. Keskajal veel rohelist maailmavaadet ei tuntud, sest selliseid keskkonnaprobleeme ei olnud. Aga kaupmeheametis oleks mind võibolla seganud, et keeleanne pole mul ka kõige parem. Tol ajal oli palju murdeid, millest kaupmees oleks pidanud kõigist aru saama. Üldse ei oleks ma olnud keskajal nii terve inimene kui praegu. Praegu aitavad mul töövõimet hoida tabletid, mida tol ajal polnud veel leiutatud. Võibolla oleksin pidanud töötama kuninga narrina. Huumorimeel on mul enda arvates keskmisest parem, mis mungana elades oleks võinud osutuda segavaks, aga narrile oleks kasuks tulnud. Ja narr oli ainuke, kes võis kuningat kritiseerida, ning mulle on meeldinud autoriteetidele ja autoriteetsetele ideedele vastu hakata. Minu elu on küll natuke meenutanud kloostrielu, aga natuke ka õukonnaelu. Isa suhtleb Eesti väljapaistvaimate inimestega ja olen sellest ka mingil määral osa saanud. Viimati kirjutasin saatesõna sellise autori raamatule, keda on nimetatud kõigi aegade suurimaks eestlaseks, ja liigset aukartust ma selle juures ei tundnud. Üldiselt võib öelda, et kuigi keskajast on huvitav lugeda, on mul tänapäeval parem elada, kui oleks olnud tol ajal. Aga kindlasti on mõne tänapäeva inimese elu halvem kui mõne keskaja oma.