esmaspäev, aprill 30, 2012

Koguti liiva

Oli esmaspäev ja ma pidin kooli minema. Aga mulle tuli meelde, et mul on ikka veel vene keele luuletus pähe õppimata ja inglise keele õpikust uus peatükk tõlkimata. Ma olin küll mõelnud, et õpin kõik ära, aga seda ma polnud saanud teha, sest ei jätkunud aega. Viimasest neljast päevast kolmel olin maleturniiril, ühel olin reisil, mille ajal toimus üks maleturniiridest, ja ühel lahendasin ühte abielutüli. Võis mõelda, et ma õpin kõik ära edaspidi, aga siis võis oodata, et tuleb samasuguseid ootamatusi vahele. Kui ma oleks mõelnud, et ma ei lähe enne kooli, kuni saan kõik õpitud, oleks koolis vahepeal uut õppimist antud.

*
Mul oli nimekiri, kellele ma pean midagi maksma. Nimekirjas oli kakskümmend inimest. Liitsin kokku, kui palju kõik maksed kokku tulevad. Viimasel real oli Bristoli nimi, ja selgus, et tema soovib raha natuke rohkem kui kõik teised kokku. Ma ei saanud enam maksmisest keelduda, sest olin lepingule alla kirjutanud. Tegelikult oli loogiline, et Bristolile tuli maksta rohkem kui teistele, sest tema kirjutatud lehekülg pidi ainsana raamatusse minema. Aga kui ühe lehekülje eest makstav honorar oli veerand kogu raamatu honorarist, siis see oli liig.

*
Vaatasime televiisorist hokit. Eesti kaotas ühe punktiga. Eesti hokimängija ütles, et kui oleks õnnestunud lüia üks värav rohkem, oleks see süstinud eestlastesse spordipisikut. Hokis vahetati iga kahe värava järel pooli. Jääle tekkivatest kriimustustest vist sõltus, kummale poole on kergem väravat lüia. Pärast hokiülekande lõppu tuli järjest kaks kommireklaami. Teise ajal neist ütlesin, et nüüd me peame ühte kommi veel sööma. Tavaliselt ma üldse reklaame ei vaadanud. Terve klass oli maganud ühes ruumis. Enamus oli üles tõusnud ja ruumist lahkunud, aga mõned veel magasid. Üks poiss soovitas, et ma läheks ühe tüdrukuga ühe teki alla. Ma ei läinud. Siis kutsus teine poiss, et üks tüdruk läheks tema voodisse. Tüdruk ei läinud. See ühte voodisse kutsumine käis liiga kergelt. Ütlesin, et kohe ma tõusen üles. Ükskord oli üks kurjategija tahtnud teada, mis kell isa rongi pealt tuleb, et minna teda röövima. Kui kurjategija oleks läinud raudteejaama suunas, siis oleksin läinud talle järele ja võtnud ta pikaks ajaks haardesse, nii et ta poleks saanud üldse käsi liigutada. Aga võibolla oleks ta saanud liigutada jalgu, nii et kogu kinni hoidmine oleks ikkagi olnud võitlus. Kõndisime klassiga tänaval. Enne olime vaielnud poliitika üle. Kui vaidluse lõpetasin, siis arvasin, et sellega on tüli lõppenud. Aga nüüd üks klassikaaslane ütles, et nad hakkavad minuga kaklema. Teised soovisid kaklusega ühineda, mis näitas, et nad polnud mulle andestanud. Ainult üks poiss mõistis mind. Temaga sama nimega poiss oli käinud ka minu klassis, aga praegu oli tegemist raamatutegelastega. Enamus klassi liikmeid oli ebameeldivalt stabiilse käitumisega. Jõudsime Treffneri gümnaasiumini. Selle juures oli suur nõu, mille külge õpilased olid pannud sildi, et annetataks liiva, et järgmistel aastatel kooli juures konte ei murraks. Kui jõudsime Raekoja platsile, hakkasid teised mind selle eest mõnitama, et ma olin enne malet mänginud, öeldes: alfa-beeta, alfa-beeta.

0 vastukaja: