*
Ootasime bussipeatuses bussi. Kui buss tuli, hakkas Klaus jooksma järgmisse peatusesse, et sealt peale minna. Mina poleks üldse tulnud mõttele, et niimoodi peale jõuab, aga paistis, et ta siiski jõuab. Pidin panema jala bussi ukse vahele, et buss ootaks, kuni ema kottidega ka peale jõuab. Aga unustasin seda teha, nii et ema jäi maha. Ütlesin valju häälega, et mina piletit ei augusta, sest ma pean kõndima eelmisse peatusesse tagasi koti järele.
*
Leidsin ühe mõtlemismängu raamatu. Tahtsin selle koju viia ja maleraamatute kõrvale riiulisse panna. Kogusin raamatuid kõigi mõtlemismängude kohta. Leitud raamat algas lausega, et kui Teise maailmasõja lõpus Vene väed Tartusse sisenesid, käisid parajasti kafkatamka võistlused. Algul mõtlesin, et tamka on kabe. Aga siis nägin käikude üleskirjutusest, et tegemist on mingi mulle tundmatu mänguga. Löömist märgiti väljade nimede vahel nelja ristimärgiga ja erinevaid nuppe oli rohkem kui kabes. Mõtlesin, et kafka tuleb võibolla kirjanik Kafka järgi. Seda mängu oli tol ajal mängitud, aga hiljem oli ta populaarsuse kaotanud. Aga harrastajaid olid tal tol ajal ka suhteliselt vähe olnud, mistõttu selle raamatuga komplektis käis veel kaks raamatut, millest ühes oli selgitatud mängu reegleid ja teises õpetatud mänguks vajalike nuppude valmistamist, mida kuskil ei müüdud. Seda mängu mängiti kolmekesi. See sarnanes kaardimängule, aga erinevus oli, et teiste mängijate eest mänguvahendite varjamist ei olnud. Igal mängijal oli väike arv klotse, mille igal küljel oli erinev number. Klotsi teiste mängijate poole olevate külgede numbrid olid näha, aga kõik mitte. Mäng seisnes selles, et kui üks mängija käis klotsi välja, siis teised pidid vaatama, kas nad saavad tema numbri kõrvale panna sellise numbri, mis annaks õige summa.
*
Lamasin voodis ja mõtlesin järgmise blogisissekande peale. Tahtsin selles lühikeses luuletuses riimida tähe ku ja sõna Kuu. Siis mõtlesin ümber, et tähe nime ei kirjuta ma ku, vaid qu. Kuu märgina tahtsin kasutada ka sulge. Klaviatuuril vajutades tuli kaks väiksemat ja üks suurem sulg. Suur sulumärk muutus blogis ehtsaks poolkuuks ja sellele lisaks tekkisid taevatähed, sest sellise võimalusega olid programmeerijad arvestanud. Täna mul oli aega enne kirjutamist sissekannet pikemalt viimistleda. Mõtlesin, et viimistlen teda nii hoolega, et kõik, kes tulevad mõne lisatähenduse peale, näevad, et selle peale olen ma mõelnud. Suure sulumärgi tahtsin paigutada üles keskele. Kaks venda hakkasid mööda korterit ringiratast jooksma. Ütlesin neile, et ärge jälle läbi ukseklaasi hüpake. Vennad algul mõlemad jooksid, aga siis tuli üks mõttele jääda nurga taha varitsema. Ta hakkas peitma minu voodi alla. Ütlesin talle, et hingeldamine kostab ära. Selle peale sai ta aru, et tuleb edasi joosta. Mõtlesin, et vahel tuleb välja, et jooksmine on ainult unenägu. Kas see täna ka nii on, ei selgu enne, kui ma ärkan.
0 vastukaja:
Postita kommentaar