Okkaline põõsas

Olin varasemal kellaajal näinud raske unenäo, aga ennast tahtejõuga edasi magama sundinud, nii et ma polnud pärast unenäo lõppu ärganud. Nüüd tuli ema mind, Tõnut ja Hennu äratama. Ta ütles, et nüüd kes ministriks, kes paljaks. Me ei teinud välja, vaid magasime edasi. Selle peale hakkas ema karjuma. Me ei teinud ikkagi välja. Leidsin, et inimest ei tohi äratada, vaid ta peab saama välja magada. Hakkasin siiski kahtlema, kas see äratamine ei ole ainult unenägu, sest tuli meelde, et päriselt Tõnu ja Henn enam siin ei ela.

*

Olin teinud tööd, kus pidi lugema vana "Ajaloolise Ajakirja" materjale. Isa oli soovitanud, et ma küsiks vanaemalt, kas tal on selle numbreid, et neid laenata. Siis oli tulnud teine töö vahele ja olin esimese töö esialgu katkestanud. Aga teise töö puhul oli sama moodi "Ajaloolist Ajakirja" vaja, nii et oli siiski põhjust seda vanaemalt küsida.

*

Meil olid külalised. Nad uurisid raamaturiiuleid. Mul olid riiulis lisaks raamatutele ka isiklikud kaustikud. Ütlesin külalistele, et ma ei taha, et nad neid kaustikuid võtaks. Nad ei teinud sellest märkusest välja. Otsustasin, et lähen eemale, sest peaasi on mitte ise näha, kui teised neid kaustikuid loevad. See juhtus Meelval. Meil oli seal terve linn. Meelval olid käinud hiljuti vargad, aga nad polnud jõudnud tervet linna tühjaks varastada. Tegelikult ma ei olnud kindel, kas kogu linn kuulub meile või ainult üks maja. Sõitsime rongis. Rong jõudis linna. Rongijuht ütles mikrofoni, et tõstke käed üles. Katusel sõitjad tõstsidki. Minu meelest oli see ohtlik, sest miski võis niimoodi käe otsast lõigata. Rong sõitiski katuse alla. Nähtavasti oligi käte küljest lõikamine rongijuhi eesmärk. Lootsin, et kui esimestel katuselolijatel on käed läinud, lasevad tagumised selle peale käed alla. Aga võibolla nad ei näinud ette.

*

Lähenesin oma majale. Selle ukse ees kasvas okkaline põõsas. Sellest läbi pugedes sai iga kord kätele vigastusi. Eriti halb oli see isa tervisele. Ütlesin põõsa kõrval seisvatele poistele, et see põõsas tuleb maha võtta, aga mina seda ei tee. See põõsas oligi põhjus, miks ma ei elanud kogu aeg kodus. Hiljuti olin elanud Põlvas ja praegu Narvas. Kuigi olin neis linnades tükk aega viibinud, ei olnud mul nende tänavate nimed ikka veel meeles. Mõtlesin, kas ma ei peaks lõpuks Narva kohalike elanikega kontakteeruma.