Rahvastiku koosseis ja riigikord

Kui ei olnud demokraatiat, siis ei olnud inimestele vist riigi rahvuslik koosseis nii tähtis, sest hääletamisi nagunii ei toimunud. Iraagis puhkes kodusõda suuremas ulatuses siis, kui seal taheti demokraatiat kehtestada. Usuline kuuluvus oli mineviku inimestele ilmselt tähtsam. See, kui palju rahvast ilmub ühte või teise kirikusse, oli juba hääletamise moodi. Augsburgi usurahuga kehtestati põhimõte, et kelle maa, selle usk. Demokraatia ei ole siiski ainus, mis rahvuste osakaalule tähelepanu pöörama paneb. Just totalitaarsed riigid on seda pidanud nii tähtsaks, et on vähemusrahvuste suhtes genotsiidi teostama hakanud. Aga totalitaarsed riigid on Euroopas tekkinud juba demokraatiale vastureaktsioonina. Seega erinevus Iraagist kõige suurem ei ole, hoolimata sellest, et kristlikku ja islami tsivilisatsiooni on püütud vastandada.