laupäev, aprill 28, 2012

Mulla päritolu

Lugesin mõned leheküljed uut raamatut mullateaduse kohta. Seal öeldi, et ei ole mulda taimedeta ega taimi mullata. Selle järgi tekiks muna ja kana probleem, et kumb oli enne. Aga vastata võib ilmselt, et väide on liialdatud ja elu tekkis enne mulda. Vetikas ei tohiks mulda vajada. Samuti kasvavad kivi peale sammal ning vetikatest, seentest ja bakteritest koosnev samblik. Võibolla nad mingeid mulla raasukesi kasutavad. Mullaks ei muutu mitte ainult taimed, vaid ka loomad. Nende põhilagundajad ei ole samuti taimed. Looma kohta võib küll öelda, et ta on söönud taime või siis teist looma, kes toitub taimedest. Aga seeneuss sööb ainult seent ja seened on omaette riik. Seen omakorda toitub küll mullast, milles on taimeosi. Inimene kasvatab taimi lisaks mullale ka enda valmistatud toitelahuses. Raamatust võib hoiatusena meelde jätta, et muld tekib nii aeglaselt, et teda loetakse taastumatuks loodusvaraks.

1 vastukaja:

Anonüümne ütles ...

Muna ja kana probleemi ei ole, nagu pole vaatenurga küsimust kas selles, veeklaas on pooltäis või -tühi. Loogiline, et peale vee vedelas olekus on klaasis veel mingi gaas või aur. Muna ja kana järjekorra puhul on küll vaatenurga võimalus: kui lähtuda loomisteooriast, siis lõi Jumal enne kana; kui evolutsiooniteooriast — siis oli mitmesuguseid munejaid juba ammu enne kanu.