Kolme liiki tegelased lahkuvad Tallinnast

K. Simson pidas kõnet. Ta ütles, et äärmuslased võivad sinimustvalge lipu kätte haarata. Ta oli minu feisbuki kontaktides, aga nüüd tuli välja, kuidas ta minusse tegelikult suhtus. Kõndisime metsas ringi. Meil oli seal asjade peidukohti. Üks peidukoht oli otse tee ääres ja paistis välja. Ütlesin, et tee on nihkunud, varem see välja ei paistnud.

*
Lamasin põrandal. Üks poiss heitis minu kõrvale pikali ja palus, et ma räägiks vaimuhaigustest. Küsisin, millistest haigustest. Ta vastas, et enda ja tema omadest, ta on kliimauurija. Hakkasin rääkima, et haigustest on vahel kasu, aga kui neid ravima hakatakse, läheb halvemaks. Ema segas jutule vahele. Isa küsis esikust samuti, mida ma haiguste kohta ütlesin. Niimoodi ei saanud üldse rääkida, kui kõik ära kostis.

*
Vaatasin ühest ajakirjast koomiksit. Tegelased olid justkui tuttavad, aga siiski võõra joonega. Vaatasin joonistaja nime. Ütlesin, et mürakaru koomiksit on uus inimene joonistama hakanud. Vastati, et mürakaru koomikseid joonistab mitu inimest. Sellist probleemi silmas pidades oligi Maria küsinud, kas tegelasi ei saa patenteerida. Koomiksis öeldi, et kolme liiki tegelased lahkuvad Tallinnast. Sinna oli kokku kuhjatud liiga palju erinevaid tegelaste liike, nagu "Muumitrollis". Vaatasime televiisorist, kuidas naiskoor laulis. Ütlesin, et lauljaid võiks lähemalt näidata, siis paistaks välja, kuidas nad on ilusaks tehtud. Tõnu vastas, et ilus on siis, kui on hea kuju. Sellega ma polnud nõus, sest minu arvates sai asju muuta, aga ma ei hakanud enam midagi ütlema. Tõnu hakkas puhveti riidekappi tõstma. Seetõttu ähvardas puhveti klaasidega osa ümber minna. Hoidsin seda kinni. Ütlesin Tõnule, et ei tohi tõsta, need on üksteise külge kruvidega kinnitatud. Isa tuli aitama mul puhvetit tagasi tõsta. Algul tõstsime seinale liiga lähedale ja siis sellest liiga kaugele.

*
Läksin trepist üles. Kohtasin laulvat vennapoega. Teine vennapoeg istus peolauas. See oli Joosep. Läksin tema juurde. Ütlesin, et ma mõtlesin, et Joosep laulab, aga laulab hoopis Tõnis. Teisel pool lauda istuv vanem sugulane tegi sellist nägu, nagu talle ei meeldiks, et ma lapsega räägin. Joosep oli endale ise toitu ette tõstnud ja teistest varem sööma hakanud. Ta ütles, et sööb suppi, siis saab pärast magusat. Vastasin, et see ei ole vist supp, vaid hapukapsad. Paistis, et on juba jõululaupäev. See ei olnud hea, sest ma ei olnud ühtegi luuletust jõuluvanale lugemiseks ette valmistanud. Võibolla midagi oleksin osanud lugeda.