Klaveri peal

Vaatasin enda kirjandit, mida õpetaja oli parandanud. Olin kirjutanud enda väljamõeldud tegelasest, kellel oli nimes kolm i-d järjest. Õpetaja oli teinud paranduse ja lisanud veel neljanda i. Ta polnud vist ühte minu kirjutatud i-d tähele pannud. Teistes lausetes polnud õpetaja seda parandust teinud. Oma vanade koolihinnete vaatamine oli kurb, sest nii palju oli viiest madalamaid. Pärast ülikoolis ainult viitele õppimist polnud ma sellega enam harjunud.

*

Lamasin tiibklaveri peal kõhuli. Minu juurde tuli üks mees ja küsis, kas ma olen lugenud teost pealkirjaga "Armumine". Vastasin, et mina sellise pealkirjaga teoseid ei loe. Mees läks teise väiksema klaveri juurde ja hakkas seda teost ette mängima, osad laulsid kaasa. Mul oli pea üle tiibklaveri ääre. Taganesin, et oleksin üleni klaveri peal. Olime sõitnud teise linna malevõistlustele. Kohtunik nimetas ühe maletaja nime. See mängija tõusis püsti ja kukkus siis maha. Katsuti, et tal süda ei tööta, ta on surnud. Kohtunik ütles, et see oleks võinud iga päev juhtuda, aga juhtus täna. Nüüd ei teadnud, mida surnukehaga teha. Kohtunik valis numbri, et helistada surnu perekonnale. Kui telefon vastu võeti, siis helistaja kohe ei öelnud, miks ta helistas, vaid otsis enne sõnu.