Kõndisime pimedas labürindis. Viimane asi, mis oli natukenegi valgustatud, oli üks kirik. Sellest kaugemale ei olnud võimalik kõndida, kuigi tundmatud käigud jätkusid.
*
Läksin oma vana Kaunase puiestee maja juurde, istusin telliskivimüüri taha ja vaatasin läbi selle aukude. Saabus ka üks vaenlane. Ta istus samuti maha, aga siis sai minu peale uuesti vihaseks ja kõndis edasi.
pühapäev, jaanuar 01, 2017
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar