Mäng ja tund

Mängisin ühe vastasega mitu malepartiid. Mul olid iga kord valged, kõik partiid olid Hispaania avangus, variandis, kus vastane pani viguri g6. Kui lõpetasime, siis vastane ütles, et Hispaania avangus ma ei saa võita. Mõtlesin, et selles variandis ei olnud mul hea teha lühikest vangerdust, sest vastasel oli kuningatiival suur tulejõud. Aga mul poleks olnud hea teha ka pikka vangerdust, sest liputiival olid vastase etturid kaugele lükatud, ta sai ka seal rünnakut alustada. Siis oli kõige parem vist jätta kuningas keskele. Aga see oleks takistanud vankrite ühendamist, öeldakse, et vankrid tuleb ühendada. Võibolla oleks õige olnud lükata kuningas e2, siis ta on ohutumas keskkohas, aga ka vankrid on ühendatud. Kõndisin trepist alla ja välisuksest välja. Jäin trepile seisma. Vastu tuli Lauri K. Mõtlesin, et tahtsin minna sööma, aga unustasin ära, et sel kellaajal pole söögivahetunni algus, vaid lõpp. Läksin laulmistundi ja jäin sinna hiljaks. Istusin viimasesse pinki ukse kõrvale. Minust hiljem tuli tundi üks klassiõde, kellele meeldis istuda üksi ukse kõrval, ma olin tema koha ära võtnud. Ta pidi nüüd leidma endale uue koha ja istus minust kaks kohta ettepoole. Olin laulmisvihiku koju unustanud. Ühel korral oli üks õpetaja mul selle eest veerandi hinde alla võtnud, et mul oli mitu ainet ühes vihikus. Aga kui ma sageli vihikuid koju unustasin, siis ma pidin samasse vihikusse eri aineid kirjutama. Õpetaja ütles mulle, et ma olen ühes kirjutises ühte autorit kritiseerinud, aga ta annab mulle materjali, kus see autor on põhjalikumalt kirjutanud. Ma ei mäletanud, mida ma kirjutanud olin. Klassikaaslased rääkisid omavahel minu vendadest ja teadsid nende kohta asju, mida mina ei teadnud. Mina olin tundi hilinenud, aga mõned teised läksid vastupidi enne lõppu ära.