1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. d4 Og4 9. Oe3 Of3 10. gf Ld7 11. d5 Ra5 12. Ld2 Rb3 13. ab Lh3 14. Lc3 Ld7 15. Kh1 0-0 16. Rd2 Rh5 17. Vg1 Kh8 18. Rf1 f5 19. Rg3 Rg3+ 20. fg fe 21. fe Vf3 22. Vgf1 Vaf8 23. Vf3 Vf3 24. Va6 h6 25. Kg2 Lg4 26. Ld3 Og5 27. Va8+ Kh7 28. Lb5 Oe3 29. Vh8+ Kh8 30. Lb8+ Kh7 31. Lg8+ Kg8 32. c3 Vf2+ 33. Kh1 Ld1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 27 sekundit, mustal 1 tund 34 minutit 47 sekundit. Matši seis on 2:2.
teisipäev, veebruar 28, 2023
"Malekooli" meenutades
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. d4 Og4 9. Oe3 Of3 10. gf Ld7 11. d5 Ra5 12. Ld2 Rb3 13. ab Lh3 14. Lc3 Ld7 15. Kh1 0-0 16. Rd2 Rh5 17. Vg1 Kh8 18. Rf1 f5 19. Rg3 Rg3+ 20. fg fe 21. fe Vf3 22. Vgf1 Vaf8 23. Vf3 Vf3 24. Va6 h6 25. Kg2 Lg4 26. Ld3 Og5 27. Va8+ Kh7 28. Lb5 Oe3 29. Vh8+ Kh8 30. Lb8+ Kh7 31. Lg8+ Kg8 32. c3 Vf2+ 33. Kh1 Ld1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 27 sekundit, mustal 1 tund 34 minutit 47 sekundit. Matši seis on 2:2.
esmaspäev, veebruar 27, 2023
Lõunasöögile hilinemised
Lipu värvid
pühapäev, veebruar 26, 2023
Nädala viimasel hetkel
laupäev, veebruar 25, 2023
"Meie Peeter"
„Meie Peeter. Lugusid, mälestusi, mõtteid“. Koostajad-toimetajad Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Janika Kronberg, Sirje Olesk ja Katrin Raid. Tartu, Ilmamaa 2022. 221 lehekülge.
See raamat sisaldab paljude inimeste mälestusi Peeter Oleski kohta. Olen tema aastal 2008 ilmunud artiklikogu „Filoloogia tõeline tähendus“ koostaja. Selle mulle kuuluvale eksemplarile on sisse kirjutatud pühendus: „Simole / väga tänulikult / ja kõike head soovides / Peeter Olesk / 1. dets. 08 / Tähtveres“.
Ma pole Oleskiga elus väga suurt arvu kordi kohtunud, aga pidasin enda kohustuseks jälgida tema tegevust ka pärast raamatu koostamist. Kui ajalehes tema kaastööd nägin, lugesin enamasti läbi. „Sirbist“ midagi kaitsepolitsei aastaraamatute kohta jätsin lugemata ka. Kui mult oleks mälestusteraamatu jaoks mälestusi küsitud, siis ma arvan, et ma oleks kirjutanud ja erinevalt esitlusel viidatutest kaastöö ennetähtaegselt valmis saanud. Aga ei tea, kas Olesk oleks selle heaks kiitnud, ma juba artiklikogule kirjutasin saatesõna, esitlusel pidasin teistsuguse kõne ja olen Oleskist kirjutanud ka internetis. Olesk on kirjutanud, et kui samalt autorilt on ühes ajalehenumbris üle ühe kaastöö, siis see on ruumi raiskamine.
Minu isalt on raamatus luuletus Oleski kohta. Selles öeldakse, et Olesk uurib ka pahna. Ma mäletan, et Olesk siiski kõike lugemisväärseks ei pidanud. Ajalehes on ta kirjutanud, et tal peaks olema väga palju aega, et lugeda meelelahutust nagu Kivirähk. Tal ei olnud hea meel, kui ta nägi, et mul on raamaturiiulis Marxi elulugu. Oma abikaasat kritiseeris ta, kui see kinkis talle nats Speeri elulooraamatu. Nüüd ilmunud raamatus öeldakse, et kuigi Olesk luges palju, jättis ta halva raamatu pooleli. Suulises jutuajamises kommenteeris isa oma luuletust, et ta pidas silmas, et Olesk luges palju ajalehti. Sellega seoses tuli mulle meelde, et Olesk on tõesti kirjutanud, et asju tuleb teha õigel ajal, ta ei pea õigeks, kui ajalehti loetakse alles õhtul ja jäetakse lugemata isegi surmakuulutused. Pärast selle mõtte lugemist olen püüdnud surmakuulutusi rohkem lugeda, aga iga päev ei leia selleks siiski aega, sest pean vajalikuks lugeda mõni õhtu ajalehtede asemel koju tellitud ajakirju. Ajalehtede lugemiseks ma muul ajal kui õhtul aega ei leia, hommikul loen võrgust peamiselt pealkirju.
Mäletan, et kui lugesin mälestusi Jaan Tõnissoni kohta, siis kirjutajad kiitsid üksmeelselt tema meeldivat välimust. Mälestustes Oleski kohta iseloomustatakse teda sarnaselt Tõnissoniga laiahaardelisena, Oleski puhul tuuakse rohkem välja tema head mälu, erinevalt Tõnissoni välimuse kiitmisest nimetatakse Oleski häält iseloomulikuks ja Linnar Priimägi nimetab seda inetuks. Oleski hääl oli tõesti kergesti äratuntav. Kui raadios lasti poliitikute ütlustest kokku pandud laulu, siis ma ei kahelnud, et tunnen seal ära Oleski hääle. Inetuks ma seda ei nimetaks.
Esitlusel räägiti, et kui raamatut järjest lugeda, siis tuleb välja traagika. Raamatus kirjutatakse, et kooliajal peeti Oleskit imelapseks, ülikooli ajal teda hinnati veel kõrgelt, aga aspirantuuri ei võetud. 1990. aastatel oli ta kõige aktiivsem, siis ta töötas ministri ja direktori ametites, aga hiljem ei tundnud poliitikud tema abi järele enam nii suurt vajadust. Võiks lisada, et üldse tulid teised parteid võimule. Artiklikogu koostamise kohta ütleb Olesk raamatus uuesti trükitud intervjuus, et mulle anti see ülesanne põhjendusega, et autor ise kõhkleb ja venitab. Raamatus ei mainita, aga mina mäletan, et mulle vastavat tööülesannet andes põhjendati seda sõnadega, et Oleskil endal lendas arvuti õhku.
Oleskil oli palju kohustusi, aga kõiki ta neid ühesuguse hoolega täita ei jõudnud. Varem olin kuulnud, et ta ei käinud kohal kirjastuse nõukogu koosolekutel, mäletan, et ta jättis Kerese sünniaastapäeva kollokviumile esinemise väljakuulutamisest hoolimata tulemata, raamatus lugesin, et ta käis järjest harvem kohal ka valitsuse istungitel, lõpetas Eesti Üliõpilaste Seltsis kohal käimise ja juba ülikooli ajal puudus loengutest. Seevastu kutsus ta endale koju palju külalisi. Olen keskkooli ajal vist kaks korda Oleski majas käinud. Tema käis meil külas vist üks kord. Olen teda näinud ka oma ema ümmargusel sünnipäeval kohvikus, umbes kolmel raamatuesitlusel või konverentsil ja vähemalt üks kord tänaval. Ma pole kindel, aga võibolla käis ta ühel korral ka Peedu kirjanike suvilas külas. Suvitasime seal korteris, mis oli varem olnud Oleski pere elukoht. Kui meie seal suvitasime, oli laua peal veel Oleskitele kuulunud mittetöötav televiisor ja kirjutuslaua sahtlis kaust pealkirjaga „Peeter Oleski varandus“, see sisaldas vist muuhulgas tema abielutunnistust. Raamat „Peedu“ sisaldab nii Oleski kui ka minu mälestusi ühe ja sama korteri kohta. Mäletan, nagu oleksin vanasti telefoni vastu võtnud, kui Olesk minu isale helistas. Kuulsin jutte Oleski kohta ka siis, kui temaga ise ei kohtunud.
reede, veebruar 24, 2023
Peo ja leina suusasõit
Vananenud paber
Eesti ja Ukraina aastapäev
neljapäev, veebruar 23, 2023
Soojuslikud tekstid
kolmapäev, veebruar 22, 2023
Kõigi talvede rekord
Karistuseks vanglas
teisipäev, veebruar 21, 2023
Demokraatia kadumine Ungaris
esmaspäev, veebruar 20, 2023
Kiiresti lippu
inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Ld6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Le3 0-0-0 9. Rc3 Lf6 10. Rd2 Ob4 11. f3 Oc3 12. bc Oe6 13. Ob2 Lg6 14. Vfd1 Oh3 15. g3 Kb8 16. Rc4 Rf6 17. Re5 Lh5 18. c4 Vd1+ 19. Vd1 Oe6 20. g4 Lh4 21. Oc3 h6 22. Oe1 Lg5 23. Ld4 h5 24. Of2 b6 25. Rc6+ Kb7 26. Rd8+ Kc8 27. Re6 fe 28. h4 Lf4 29. g5 Lf3 30. Vd3 Lg4 31. Og3 Re8 32. Le5 Vf8 33. c5 Lh3 34. Of2 Lg4+ 35. Lg3 Le2 36. Vc3 bc 37. Le3 Le3 38. Oe3 a5 39. Vc5 Vf3 40. Of2 a4 41. c3 Rd6 42. Va5 Re4 43. Od4 Rc3 44. Og7 Re2+ 45. Kg2 Va3 46. Oe5 Va2 47. Kf1 Rc1 48. g6 Rb3 49. g7 Ra5 50. g8L+ Kb7 51. Lh7 Ka6 52. Lh5 Vc2 53. Lg4 Vc1+ 54. Ke2 Vc2+ 55. Kd1 Vc5 56. Le6+ Kb5 57. Ld7+ c6 58. Ld3+ Rc4 59. Lb1+ Ka6 60. Of6 Vd5+ 61. Ke1 c5 62. La2 Kb5 63. Lb1+ Ka6 64. Lg6 a3 65. h5 Vd6 66. Lg7 Ve6+ 67. Kd1 Re3+ 68. Kc1 Rc4 69. h6 Ve1+ 70. Kc2 Re3+ 71. Kb3 Rf5 72. Lg6 Rd6 73. h7 Ve3+ 74. Ka2 Ve2+ 75. Ka3 Rc4+ 76. Kb3 Ra5+ 77. Kc3 Ve3+ 78. Kd2 Rc4+ 79. Kd1 Vh3 80. h8L ja must sai 97. käigul mati.
Rekordi kordamine
pühapäev, veebruar 19, 2023
Ungari ja Tšehhoslovakkia
„Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung. Journal of East Central European Studies“. 71. 2022. 2. Loetud Ungari ja Tšehhoslovakkia teemat.
Lugesin seda ajakirjanumbrit kahel päeval, esimene kord võis olla suve lõpul või sügise algul, teine täna. Vahepeal tuli raamatukogus käimisele paus sisse. Numbris on nii inglise kui ka saksa keeles kaastöid.
Lk. 289–291 kirjutatakse otsetõlkes Ungari konstitutsioonist viimase 700 aasta jooksul. Konstitutsiooni sünonüümiks peetakse tavaliselt põhiseadust, aga mujal on väidetud, et enne 18. sajandit riikidel põhiseaduseid ei olnud, siis on ehk sobivam sõnaraamatuvaste põhikord. 700 aasta sisse jäävad erinevad riigikorrad.
Lk. 310–311 kirjutatakse Budapesti tapatalgutest aastal 1944. Tapeti juute, nagu oli juttu ka varem vaadatud filmis. Sakslaste vägivalda olevat rohkem uuritud kui ungarlaste teostatut ja alati polevatki teada, kummast rahvusest toimepanijad olid. Mõtlesin, et see on vaadeldav ühe tsivilisatsioonide kokkupõrke vormina. Juute on olnud kergem hävitada, sest neid on vähem, aga viha on alates Jeesuse kui ristiusu rajaja ristilöömisest olnud vastastikune. Juute kaitsvad läänetsivilisatsiooni riigid pole seda alati teinud.
Lk. 325–326 kirjutatakse Ungari ajaloo kommunismijärgsest perioodist. Minu ettekujutuses on sellel ajajärgul demokraatlikum ja vähemdemokraatlikum periood, aga ajakirjas sellist vahet ei tehta, vaid näidatakse isegi järjepidevust hilise Kádári ajaga. Tean, et ametlikel andmetel võidab praegune valitsuspartei valimisi suurelt, aga ajakirja järgi on ühiskond poliitiliselt tugevalt polariseerunud. Juutide ja mustlaste küsimus olevat ka praegu päevakorral, samuti mainitakse naabermaade ungari vähemusega seotud probleeme.
Lk. 308–310 kirjutatakse Tšehhoslovakkia ala juutidest ja mittejuutidest natsismiohvritest, aga erinevalt teisel poolel sõdinud Ungari teemalisest kaastööst ei pöörata tähelepanu üldse kommunismiohvritele. Allikatena on uuritud kirju ja postkaarte. Mõtlesin, et ajalugu on paljuski kirjaoskajate ajalugu, kirjaoskamatut võidakse näidata tegelikust halvemas valguses.
Lk. 318–319 kirjutatakse kommunistlikust salapolitseist kolmes Ida-Euroopa riigis, sealhulgas Tšehhoslovakkias. Inglise keelde tõlkimisel võib mõni asi politseiks muutuda, aga vähemalt Eestis oli iseseisvumise taastamisel vahe, kas kasutada julgeoleku ja miilitsa või kaitsepolitsei ja politsei nimetust. Kirjutatakse, et igaühes neist riikidest oli salapolitsei erinev. Varem olen kokku puutunud, et jõule võidi keelata erinevalt, kas nimetus või ka kuupäev. Kommunismi kuritegelikuks kuulutada tahtjad on öelnud, et kommunistid on igal pool võimule tulles tapma hakanud. Konkreetsest diktatuuririigist rääkides leiab siiski verisemaid ja vähem veriseid perioode.
laupäev, veebruar 18, 2023
Lipp lipu vastu
Haua sisu
reede, veebruar 17, 2023
Rongi peale
neljapäev, veebruar 16, 2023
Nigeeria
kolmapäev, veebruar 15, 2023
"Tuna" 3/2022
„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 3/2022.
Marleen Metslaid kirjutab Ilmar Talvest eesti etnoloogina. Seni olevat rohkem tähelepanu pööratud Talvele kui kirjanikule või kirjandusteadlasele. Mind on märgitud Talve artiklikogu koostajaks, kuid ka selles kogus esineb ta rohkem kirjandusteadlase kui etnoloogina, „Tuna“ artiklis on sellele raamatule vaid üks viide. See aga tähendab, et ka Talve ise ei tõstnud ennast eestikeelsete etnoloogiaartiklite autorina esile. Artiklite valik on tehtud Talve enda kirja põhjal, välja on jäänud vaid kirja lõpul meelde tulnud följetonid. Võimalik et tal ei seostunud kirja kirjutamise ajal etnoloogiateemalised kirjutised eesti keeles kirjutamisega. Ta loetleb kirjas vaid artikleid, mille põhikeel on eesti keel ja ütleb, et ta pole eriti eesti keeles artiklite kirjutaja olnud. Mind on koostajaks märgitud sellepärast, et minult on artiklite järjestus, üldpealkiri, saatesõna ja sisestamistööd.
Talve ise pidas ennast rohkem teadlaseks kui kirjanikuks. „Tuna“ artikli järgi võeti teda pagulusest Eestisse tagasi saabudes vastu kirjanikuna, sest eesti etnoloogidega oli tal sidemeid vähem. Olen Talvega tõesti kohtunud vaid kirjanduse majas. „Tuna“ artiklis arvatakse, et Talve võis paguluses Nõukogude Eesti etnograafide töid rohkem lugeda kui ta neid kommenteeris. Kohtumisest Talvega mäletan tema juttu, et tal olid kodus olemas kirjandusajakirja „Looming“ aastakäigud, aga ta polnud nende sisuga rahul.
Talve seadis endale varakult eesmärgiks saada teadlaseks. „Tuna“ artiklis kirjutatakse, kuidas ta parema keskmise hinde saamise nimel ülikoolis laveeris ja mõnest ainest loobus. Talve autobiograafiast mäletan tema lapsepõlves õpitud põhimõtet, et aita ennast ise, siis aitab sind Jumal. Psühholoogid soovitavadki, et inimene peaks tegelema selle erialaga, mis teda rohkem huvitab ja kus ta on edukam. Aga ei saa selgust, kas Talvel oli peale huvi teadusega veel mingi eesmärk. Mina ülikooli sisseastumiseksameid tehes mõtlesin, et võiks õppida füüsikat ning tegeleda kliimasoojenemise ja osooniaukude teemaga, aga kuna ma pole füüsikas kõige andekam, siis parem on õppida ajalugu ja hoida ajaloohariduse abil ära Euroopa Liitu astumine. Praegu ma ei saa enam poliitikaga tegeleda, sest ma tean ainult eesmärke, mitte nende juurde jõudmise teid.
Eve Annuk kirjutab Eduard Männikust Nõukogude aja kirjandusliku konsultandina. Olen avaldanud trükis viis ilukirjanduslikku raamatut, lisaks hulga tekste internetis, mind on ka uuemal ajal konsulteeritud ja arvustatud. „Tunas“ on toodud Männiku kirju, millest ta loetleb käsikirjade puudusi ja siis soovitab need ikkagi trükki anda. See tuletab mulle meelde magistritöö kaitsmist, kus oponent ütles alustuseks, et töö väärib magistrikraadi, ja läks edasi puuduste juurde. Männik soovitab autoritel käsikirju kauem viimistleda. Minu isa on tunnustatud kirjanik, olen näinud käsikirju, kus ta on oma luuletusi tõesti viimistlenud, aga ta on öelnud ka, et parimad asjad sünnivad ühe hetkega. Männiku soovitusi lugedes on näha, kuidas aeg on edasi läinud. Männiku arvates on vabavärsilised luuletused üldjuhul kehvemad kui riimilised. Praegu võib rahvas veel nii arvata, aga kirjandusajakirjades saavad sõna rohkem vabavärsi kiitjad, keda häirib riimide kordumine. Männik arvab, et proosat on raskem kirjutada kui luulet. See sõltub vast autorist, Valtoni puhul ilmselt hindab suurem osa lugejaid proosat kõrgemalt, ka mulle on erinevad inimesed korduvalt öelnud, et minu proosalause on parem kui minu värsid.
Inna-Põltsam Jürjo kirjutab keskaegsetest narridest ja neid raeprotokollidesse joonistanud sündikust. Jürjo ütleb, et pole teada, miks sündik narre joonistas. Ma arvan, et sageli ei mõtle ka joonistaja ise läbi, miks ta joonistab, ma pole alati mõelnud. Üks keskkooli tulnud klassiõde ütles, et varem olid tal pikad juuksed, aga kust ta teab, miks ta need lühikeseks lõikas.
Narride kohta kirjutatakse artiklis, et narrideks olid sageli puuetega inimesed. Puude sõna võidakse kasutada erinevas tähenduses, praeguse ametliku terminoloogia järgi on puudega vaid need haiged, kes vajavad abi igapäevaelus, kõik haiged puudega ei ole, võib olla töövõimetu, aga ilma puudeta. See terminoloogia on üsna hiljuti kehtestatud. Jürjo ütleb, et narr võis olla nii psüühiliselt haige kui ka sõnaosav. Kirjandusajalugu siiski ei kinnita arvamust, nagu ei saaks olla psüühiliselt haige ja sõnaosav samaaegselt, kuigi keskajal ilma ravimiteta võisid haigused raskemad olla.
Birgit Kibal kirjutab järjekordse konverentsi ettekannetest. Leidsin kaks lauset, kus kohanimesid oleks saanud kasutada paremini. Ühes lauses oli eristatud samast ajast rääkides Jugoslaaviat ja Serbiat. Võibolla pidi vastandus olema Serbia ning ülejäänud Jugoslaavia. Teises kohas nimetati Ungarit ungarikeelse nimega Ungari eestikeelse nimega provintsiks. Kontrollisin vikipeediast, et selline vahetegemine pole küll päris vale, aga parem oleks öelda, et Ungari kuningriik oli osa Transleithaniast ehk püha Istvani krooni maadest.
teisipäev, veebruar 14, 2023
Aktiivne lipp
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ra5 10. Oc2 c5 11. d4 Rc6 12. d5 Rb8 13. Ra3 Rbd7 14. Oe3 Rb6 15. Le2 Od7 16. Ved1 Lc7 17. b4 cb 18. cb Vfc8 19. Vac1 Lb7 20. Od3 Ra4 21. Ld2 Od8 22. Kh1 Vc1 23. Vc1 Vc8 24. Vc2 Vc2 25. Oc2 Rb6 26. Od3 Lc8 27. Oc2 Rc4 28. Rc4 Lc4 29. Od3 Lc8 30. g4 h5 31. g5 Re8 32. h4 Oh3 33. Kh2 Lg4 34. Re1 Lh4 35. Rf3 Lg4 36. Re1 Lc8 37. Kg3 g6 38. f3 Od7 39. f4 ef+ 40. Kf4 Rg7 41. Od4 h4 42. Og7 Kg7 43. Lb2+ Kg8 44. Oe2 h3 45. Ld2 Oe7 46. Kg3 Ld8 47. Rf3 Of8 48. Of1 Le8 49. Lf4 Lc8 50. Lf6 Lc2 51. Ld8 Oc8 52. Le8 Lc3 53. Oe2 Lc7 54. Re1 Lc1 55. Rf3 Lc2 56. Of1 Ld1 57. Ob5 h2 58. Rh2 Lg1+ 59. Kf3 ab 60. Lc8 Lh2 61. Ld7 Lh1+ 62. Kf4 Lf1+ 63. Kg3 Le1+ 64. Kf3 Lb4 65. La7 Lc3+ 66. Le3 Le3+ ja valge sai 87. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 33 sekundit, mustal 55 minutit 54 sekundit. Matši seis on 1:1.
Maitsev mahl
esmaspäev, veebruar 13, 2023
Keskealiste edu
1. Tätte 6 punkti
2. Parts 5
3. Runnel 4
pühapäev, veebruar 12, 2023
Treeningplaan täidetud
Talv kultuuris ja õues
Korduskaitsmisele minemata jätmine
laupäev, veebruar 11, 2023
Lipu ja ratsu lõppseisud
Ajad on muutunud
reede, veebruar 10, 2023
Puhkus lumel
Vestlus välismaalastega
neljapäev, veebruar 09, 2023
Enda kaitsmise asemel
kolmapäev, veebruar 08, 2023
Varem väljas - sulaga suusatamas
Voorul ja vaheajal
teisipäev, veebruar 07, 2023
Klaasasjade näitus
Isa sai auhinnaks klaassule ja see sai koos teiste klaasasjadega aknalauale pandud. Tõlkisin tõlkeprogrammiga ungari keelde lause: "Pildistasin klaasasju," kontrollisin sõnaraamatuga üle ja lasin programmil lauset hääldada. Tegin enne sama ka muude lausetega. Mõtlesin, et kui tuleb tahtmine vaadata postkasti või loendureid, siis selle asemel õpin ühe ungarikeelse lause.