Arvude rõhk

Hakkasin minema füüsika olümpiaadile. Küsisin ühelt teiselt sinna minejalt, kas seal võib arvutit kasutada. Ta vastas, et võib küll. Otsustasin kaasa võtta taskuarvuti. Aga et mu enda taskuarvuti oli rikkis, siis ühe teise pereliikme oma. Mul oli ranitsasse pakitud liiga palju õpikuid. Olümpiaadile läksin sellepärast, et mulle meeldis võistelda, mitte et ma oleks füüsikat hästi osanud. Kui kohale jõudsin, vaatasin, et ma ei oska ühtegi ülesannet. Need olid rohkem matemaatikaülesanded. Andsin paberi varsti ära.

Istusin matemaatika tunnis. Õpetaja Holts kirjutas tahvlile võrratuse ja hakkas seda ise lahendama. Kui võrratuse üks pool mingi arvuga läbi korrutada, ei pidanud seda teise poolega tegema, sest korrutatud poole väärtus jäi samaks, aga korrutamine aitas lahendamisele kaasa. Pärast korrutamist ütlesin pinginaaber Sandrile, et nüüd saab jagada kolmega. Sander ütles, et see on jama. Nüüd nägin ka ise, et kolmega ei saa, sest 29 kolmega ei jagu. Kummalgi võrratuse poolel oli kolm elementi. Tavaliselt paiknevad need üksteise suhtes lineaarselt, aga selles võrratuses see nii ei olnud, vaid kõigist elementidest läks kõigi sama poole elementide juurde nooli. Sain aru, et üks pool on perekonna mudel ja teine pool koosneb perekonnaliikmetest. Meessoost perekonnaliikmed said hästi läbi naissoost liikemetega, aga samast soost liikmed hästi läbi ei saanud. Lastega said kõik hästi läbi ja seetõttu oli laps perekonna keskpunkt.

Ruum oli üleni raamaturiiuleid täis. Mina ja õpetaja Holts kõndisime riiuli peal. Küsisin talt, mille järgi seda vaadatakse, mis arvuga võrrand läbi korrutatakse. Ta vastas, et seda vaadatakse rõhu järgi. Arvul 26 on rõhk "kümmend" peal. Küsisin, kas arvul 23 ka. Holts jaatas. Mõtlesin, et aga erinevates keeltes on ju rõhk erinevas kohas. Vene keeles arvul "adin" on rõhk teisel silbil, aga eesti keeles samal arvul mitte. Riiul kõikus meie jalgade all. Kui see oleks ümber läinud, oleks kõik allajääjad surma saanud. Nad said ohust aru, aga ei kartnud.

Lugesin uudist, et keeleinspektsioon keelas väljendi "ma tahan seda" kasutamise, kui ei täpsustata, et tahetakse midagi lubatut. Ema ütles, et Artur ei ole mitte ainult üliõpilane, vaid asus tööle ka ajakirjanikuna. Vastasin, et aga ta ei ole ühtegi artiklit veel avaldanud. Ema vaidles vastu, et Arturil on siiski juba mitu artiklit ilmunud. Ütlesin ah nii. Minult oli ajakiri tellinud artikli vabadussõjalaste kohta. Olin selle kirjutanud ja see juba ilmus. Olin lõppu lisanud kaks kõrvalepõiget. Üks oli see, et Päike ähvardab Maal tsivilisatsiooni hävitada sellepärast, et praegusel Päikse tegevuse perioodil tekkis mõni osake liiga vähe broomi ja soola. Maa läheduses ei olevat ühtegi broomi ega soola osakest. Ühel teadlasel tuli siiski mõte, et võibolla seda kompenseerib, et ühe teise aine osakesi on jälle rohkem tekkinud. Teine kõrvalepõige oli selle kohta, et üks inimene luges ennustust, milline on nafta lõppemise järgne ühiskond, ja see tegi teda õnnelikuks. Talle meeldis, et inimesed lähevad siis maale elama, aga ta ei arvestanud, et seda tehakse vastu tahtmist. Kõrvalepõigete järel olin pannud artiklile punkti, aga nüüd nägin, et ma ei jõudnudki põhiteemaga lõpuni. Artikli pealkirjas oli öeldud, et juttu tuleb vabadussõjalaste tegevusest aastatel 1919-1940, aga selle perioodi tagumine osa oli katmata. Võibolla oleks tulnud artiklit kordustrüki jaoks täiendada, eriti kuna š täht oli vigaselt trükitud ja seda oleks võinud ka parandada. Täiendamise korral oleks küll artikli maht lubatust suuremaks läinud. Aga siis mõtlesin, et praegusel kujul võidakse mõelda, et on teadlikult toodud vaid katkend perioodist, kuna kogu periood ei ole veel läbi uuritud.