Mäda nagu markofka

Ma ei saa aru, miks on vaja raamatu lehe keeramiseks süljega sõrmi niisutada. Mina küll pole kunagi niisutanud. Sellest hoolimata on minu kaustikutes niiskusetilku, mis pastakajoont laiali ajavad. Viimati ostetud kaustikusse ei ole ma veel midagi kirjutanud. Ostsin selle kindla eesmärgiga, aga võibolla kasutan mõneks muuks eesmärgiks, sest vanemad kaustikud saavad ka täis. Üks suuremaid väljaminekuliike on kerjustele raha andmine. Viimane ei küsinud raha, vaid et ma talle apteegist sidemeid ostaks. Aga minu meelest on sama mees varem muude juttudega raha küsinud. Mina olen küsinud raha Kultuurkapitalilt. Kui inimene taotleb töökohta, siis see on ka raha küsimine. Mõnel pool on vahel palka makstud esemetes. Ma olen ka oma raamatute eest saanud autorieksemplare. Eksemplare olen saanud ka muudest raamatutest, mille käsikirjaga olen töötanud, aga vähem. Raamatud on tavaliselt paberist. Aga on olnud ka papist või siis veekindlast materjalist vanniraamatuid. Nendes on olnud pilte, mitte juttu. Nüüd on väiksel vennapojal eredate piltidega riidest raamat. Seda võib ta pikalt vaimustusega vaadata. Rääkimist õpetada selle järgi on raskem, kui endal on ka raske aru saada, mida piltidel on kujutatud. Aga ma vist siiski sain, et ühel pildil on jänes, teisel lehm ja kolmandal seen. Seeni sõin viimati marineeritult. Seenepirukas on parem kui porgandipirukas. Toores porgand olevat hammastele kasulik. Porgandit võib süia ainult puhastatult. Pesevaid inimesi nimetatakse porgandpaljasteks. Maleklubis üks mees ütles "Seis on mäda nagu markofka," ja "Sa oled läbi nagu kaalikas."