"Tartu Postimehes" nimetab Jüri Kõre ühes lauses blogijaid düsgraafikuteks, kuigi ei selgu, kas kõiki blogijaid või mingit osa. Kas aga blogijad on suuremad düsgraafikud kui ajalehes kirjutajad? Vahe on selles, et blogijal pole tavaliselt oma keeletoimetajat, ajalehtedel on need olemas ja vead peidetakse ära. Blogida võib ka keeleteadlane. Mina olen kirjutanud nii blogis, ajalehes, ajakirjas kui ka raamatus.
Samas lehes on ajakirjanik nimega Saar võtnud intervjuu saarevõsa raiumise kohta. Pole selge, kas ajakirjaniku nimel ja puuliigil on mingi seos. Võibolla pole tema suguvõsa saanud nime puu, vaid veest kerkiva kuiva maa järgi. Ja kui talle teema anti, ei teadnud ta võibolla, mis liiki puudega on tegemist. Igatahes Eestis on viimasel ajal vähemalt kahte puuliiki hakanud tabama epideemiana äkksurmad. Need puud olid vist tamm ja saar. Ma ei tea, kas saarte raiumine annab nende hävimisele hoogu juurde või hoopis takistab nakkuse edasikandumist.
Suures "Postimehes" kirjutab ajakirjanik Martin Pau lastetusmaksu kehtestamise vastu. Kedagi ei tohtivat sundida lapsi saama. Ma pole kindel, kas lastetusmaks oleks mõeldud eeskätt laste arvu suurendamiseks või lastega perede toetamiseks. See, kelle pere sissetulek ühe inimese kohta on suurem, võiks ju vaesemaid toetada. Paraku osadel pole just sellepärast lapsi, et neil on niigi vähe raha. Kui lastetusmaks kehtestada laste arvu suurendamiseks, siis tuleks sellest vabastada need, kes võivad edasi kanda geneetilisi haigusi.
Samas lehes kirjutab Ivar Raig Euroopa Parlamendist, nimetades seda jututoaks. Ma ei tea, mitu liiget europarlamendil on, aga kindlasti on neid rohkem kui Riigikogul. Seetõttu huvitab mind, kui palju seal ühe saadiku kohta üldse jutupuhumise õigust antakse. Lõputult suure kogu puhul ei saa kõigile saadikutele anda lõputult kõneaega. Ja kuna Eestil kui väikeriigil on seevastu saadikuid suhteliselt vähe, siis võibolla tuleb kogu Eesti kohta lubatav kõneaeg väike.
"Eesti Päevalehes" tuuakse Leedu presidendivalimised võitnud Dalia Grybauskaite kohta ühe esimese faktina välja, et tal on karates must vöö. Meenub, et Putinil on ka mingi vöö, aga alaelaline jaapani poiss pani ta ühe hetkega selili. Kas ei valitse nende vööde puhul inflatsioon nagu male suurmeistritiitli puhul, mille kandjate arv on plahvatuslikult suurenenud?
Seoses Korea ekspresidendi enesetapuga kirjutatakse samas lehes, et korealased on sellest vapustatud. Äkki see on ajakirjaniku eksiarvamus, sest naaberriigis Jaapanis on enesetappu auasjaks peetud. Korea pole Jaapan, aga on olnud minevikus Jaapani võimu all.
esmaspäev, mai 25, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar