Uue korra järgi pidi kõigi tuumarelvade täpne asukoht kõigile teada olema. Minust sai eesti rahvuskangelane. Olin nii suur, et kui ma ennast liigutasin, tuli vaenlase võimule lõpp.
Klaus luges minu vana luuletuste faili ja hakkas luuletustele ühekaupa hindeid panema. Ütlesin, et tal pole mõtet seda teha, sest neid luuletusi on juba avaldatud. Pealegi oli Klaus ükskord juba samu luuletusi hinnanud. Lugesin "Sirpi". Seal oli ühele leheküljele kirjutatud autorinimeks "Simo Simo" ja selle all oli toodud naljajutt ja naljaluuletusi, mis tundusid olevat võetud minu blogist. Aga mina polnud "Sirbile" nende avaldamiseks luba andnud. Henn lahendas ajalehest ristsõna. Võtsin talt lehe ära, öeldes, et pean kontrollima, kas need tekstid on minu omad. Läksin lehega teise ruumi ja Henn jäi vihasena maha. Teises ruumis nägin, et autorinimeks ei olegi kaks korda Simo, vaid kaks erinevat sarnast nime. Ja minu kirjutatud ei saanud need luuletused olla, sest need olid vabavärsilised, aga mina oleks kirjutanud riimilisi. Ütlesin, et need ei ole minu tekstid, aga täpselt minu ideega. Öeldi, et kasutatud on hoopis ühe teise autori tekste, kelle nime polnud kirjas. Seega olin ise teise autoriga liiga sarnastele mõtetele tulnud.
neljapäev, mai 07, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar