Kaks varianti

Lugesin oma toas ühte raamatut. Jätsin selle pooleli, panin riiuliservale ja hakkasin järgmist lugema. Õpetaja Volmer ütles, et ega minusugused noored "Loomingut" ei loe. Vastasin, et ma olen lugenud. Tahtsin uuesti võtta seda raamatut, mille olin enne pooleli jätnud, aga seda ei olnud enam riiuliserval. Kõlas koputus uksele. Ma ei julgenud ust lahti tegema minna ja saatsin Tooma enda asemel. Saabus ema, kes tuli maalt. Kui ema juba sees oli, kõlas uus koputus.

Mulle kuuluvad raamatud olid riiulis reas. Nende pealkirjade esitähtedest sai kokku lugeda kaks erinevat sõna. Üks sõna tuli siis, kui hiljem vahele lisatud Macoureki raamatut mitte arvesse võtta, teine seda arvestades.

Põdesin epilepsiat. Ajasin Klausiga rääkides hambad irevile. Selliseid irevil hammastega epilepsiahaigeid oli eile televiisoris näidatud. Siis olin ma ise rahulikult käitunud. Võibolla vaatas Klaus eile ainult ekraani ja ei teadnudki, et mina oskan rahulikult ka käituda. Olin haiglas. Ruumis oli ballooniga gaasipliit. Haiglatöötaja näitas, kuidas pliidil tuld kustutatakse. Kartsin, et balloon võib õhku lennata, aga otsustasin selle ära kannatada. Ärgates avastasin, et silmade peal on sidemed. Sidet veidi rebides tuli silmast verd. Seetõttu ei julgenud ma sidet üleni ära tõmmata, et võibolla tuleb silm peast. Küsisin ühelt teiselt patsiendilt, kes mulle sideme silmadele pani. Ta vastas, et arst. Küsisin, millal seda tehti. Vastus oli, et õhtul ja et ma seisin sel ajal püsti. Küsisin, kas nüüd võib sideme ära tõmmata. Patsient vastas: "Jaa-a."