Kõndisime mööda tänavat. Mina ja kaks last olime viimaste hulgas. Tilluke laps läks üle tee, kõndis järjest kaugemale ja kadus silmist. Teda hakati otsima. Tuli teade, et üks poodi sisenenud laps laulis tillukese laulu. Kohe tormati sinna, sest arvati, et tegemist on kadunud lapsega. Aga tegemist oli siiski ühe teise lapsega.
Televiisoris käis film. Selle filmi idee oli, et ema ja tütar töötasid samas asutuses. Lisaks veel selle tütre teine õde. Filme ema ja tütre samas asutuses töötamisest tuli kahe päeva jooksul juba kolm tükki. Näidati, kuidas vanem naine ennast ise ära kägistab. Selleks ajas ta keele suust välja ja kinnitas ennast konksu külge. Aga see oli kriminull, nii et võis veel välja tulla, et teda tappis keegi teine. Nagu üks filmi varem näinu õigesti ette ütles, tuli trepist alla minnes ette kahtlane käsi. Kui surma saanud naise tütar seisis maja kõrval, visati talle ülevalt köis kaela. Järelikult oli ka eelmisele naisele visanud keegi teine kui ta ise. Ka minu kaela suunas hakati taevast niite viskama. Tõmbasin nad kõik puruks. Püüdsime seda lennukit alla tulistada. Lõpuks laskus ta ise madalamale, sest kütus hakkas otsa saama. Nüüd sai teda täpsemalt sihtida.
Vanaisa oli ühel Kariibi mere saarel vanglas. Tal tuli mõte, et saab vanglast põgeneda, kui hüppab puu latva. Nii ta tegigi. Otse maapinnale hüpata oleks olnud liiga kõrge, aga ta hüppas ladvast maapinnale vahepeal kahel oksal peatudes. Mina polnud nii enesekindel, et niiviisi hüppama hakata. See, kes vanglast põgenes, olin mina. Põgeneda soovitas mul üks tüdruk. Algul kartsin, et ei hüppa puuni välja. Aga siis vaatasin, et langedes lähen vanglamüürist järjest kaugemale. Hakkasin põgeneda soovitanud tüdrukuga koos elama. Algul saime hästi läbi, aga siis ma enam ei viitsinud. Ema ja Toomas võtsid tolmu, tegid seda lohakalt ja neid oli vaja korrale kutsuda. Kõigepealt üks ja siis teine tõmbasid tolmuimejatoruga üle raamatuselgade, nii et need läksid katki. Nad tahtsidki narmendavaid kohti kõrvaldada, aga lõhkusid seejuures edasi. Minu keelamisest ei teinud nad välja. Kannatada said sari "Maailm ja mõnda" ning Kerese kogutud partiid. Nutsin, ise seejuures magades ja sügavalt hingates. Ütlesin, et ma ei saa enam Kerese kogutud partiisid ilma nutma hakkamata vaadata. Siis mõtlesin, et eluga tuleb edasi minna ja juhtunuga leppida. Ema koristas edasi ja ma jäin talle magades ette. Kutsusin Tooma enda juurde. Väike Toomas tuli õnneliku näoga. Ütlesin, et tema soovitas mulle vanglast põgenemise plaani, nüüd võiks ta soovitada järgmise plaani.
esmaspäev, mai 11, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar