Panka vaatamas

Üks Airi lastest oli visanud Tooma üle käsipuu. Toomas oli maandunud laguneva laiba kõrvale ja arvanud, et muutub nüüd ise samasuguseks. Tegelikult polnud viskaja laipa märganud. Olime Eesti Pangas. Seal oli palju meie pere laste tekitatud fonde, nagu müntide fond ja rongi ratta alla pandud pudelikorkide fond. Isa ütles, et vanasti olid Eesti Panga töötajate kolleegid ministrid, aga nüüd lapsed. Kõndisime treppidest. Tuli vastu inimesi. Vahel neist treppidest kõndides tuli palju inimesi vastu ja vahel vähe. Istusime söögilauas. Laud oli toiduga määritud, mistõttu isa ütles, et me oleme ikka halvad lapsed. Isa ise tõi meid siia ja siis hakkas muretsema, et me ei käitu korralikult. Tegelikult polnud lauda määrinud meie pere lapsed, vaid meist nooremad titad. Sellest hoolimata hakkasin lauda pühkima.

Ootasin Kanali peatuses bussi. Buss tuli, aga ei teinud uksi lahti. Selgus, et peatus oli kaugemale viidud. Läksin bussi peale, kuigi see polnud üks neist bussidest, mis mulle sobisid. Ta ei viinud küll minu peatusesse, aga kesklinna ikkagi. Ma poleks oma bussiga ka kogu teed sõitnud, vaid oleksin samuti kesklinnas väljunud. Praegune buss peatus kesklinnas teises kohas, aga ma olin vanasti bussiga nr. 14 ka nii sõitnud, et väljusin erinevates peatustes.

Oli kevad. Puud olid juba lehte minema hakanud, lilled olid õitsema hakanud, aga siis sadas paks lumi maha. See ähvardas maha jääda veel minu sünnipäevalgi. Kartsin, et taimed lume all surevad. Vaatasin välja kõigepealt ühe toa aknast, siis läksin teise toa omast vaatama. Sellest aknast oli näha, et naabermaja kõrval soojatorude peal oli lumi siiski sulama hakanud ja roheline rohi jälle näha. Igast aknast paistis õu täiesti erineva nurga all. Läksin bussiga sõitma. Bussijuht paistis peatusesse mahtumiseks tagurdavat. Aga ta hakkas hoopis hoovis ringiratast kihutama. Läksin igaks juhuks sellisest bussist välja. Uudistes öeldi, et bussijuht vajutas nuppu "täkk". Põgenesin ühte aeda taimede vahele.