Kerkiv linnaosa

Raun saatis mulle foto sellest, milline oli Dvigateli vabriku asukoht enne vabriku ehitamist. Piirkond oli üleni väikseid maju täis, nii et ilmselt tuli vabriku ehitamiseks mõni maja ära lammutada. Näha oli kaks ristuvat tänavat, aga ma ei teadnud nende nimesid. Hakkasin nimesid otsima raamatust "Tallinn". Selle esimesel sisekaanel olid numbritega tähistatud linnaosad, tagumisel tänavad. Dvigateli tänavanime teadasaamiseks oleks võinud vaadata märksõna "Dvigatel", aga teadsin juba varasemast, et seda selles raamatus ei ole. Nüüd tuli uus mõte, vaadata märksõna "Tööstus". Avasin tagumised leheküljed, aga lõpus oli hoopis tööstuse kuukiri. Algul arvasin, et raamatu uus trükk koos uue kuukirjaga ilmus iga kuu, siis jõudsin järeldusele, et trükke oli siiski üks ja tegemist on näidiskuukirjaga. Märksõna "Tööstus" oli natuke eespool. Märksõna "Lasnamäe" all kirjutati, et vanasti oli Lasnamäe mere all, aga ta kerkis sealt välja, nii kõrgusesse kui ka kaugusesse. Rannajoon nihkus iga aasta 10 kilomeetrit edasi. Kui kerkimine oli kestnud juba kaks aastat, ehitati sinna linnaosa. Pärast seda ei olnud vist enam kerkimist toimunud. Kartsin, et linnaosa võib uuesti vee alla jääda. Lugesin raamatut "Kümme aastat hiljem". Seal kohtus d'Artagnan kolme õega, kes panid ta vanni. Oli kirjutatud, et noorimal õel oli meelega vähe riideid seljas ja "Vaene d'Artagnan!" Ma polnud varasematel lugemistel üldse märganud, et d'Artagnanil pärast "Kolme musketäri" midagi naistega tegemist oleks olnud. Nooremana lugedes võisin mõelda, et d'Artagnani nimetati vaeseks sellepärast, et ta pidi nägema sellist nõmedust nagu paljas naine, tulemata selle peale, et see võis talle meeldida. Aga nüüd lugesin, et talle hakkas noorim õde meeldima ja ta nägi teda pärast unes. Ärgates sonis ta, et see, kes ta kõrval viibis, oli väga noorima õe moodi. Kannupoiss kuulis seda. Ja kuuldes ta rõõmustas, sest tema eesmärk oligi, et d'Artagnan selle noorima õe naiseks võtaks. D'Artagnanil oli igas raamatus uus kannupoiss ja vahepeal ei olnud neid üldse. Aga see noorim õde oli Athose teenijanna. D'Artagnan ütles, et nüüd tapab Athos teda ise. Ta suundus Athose mõisa, et tüdruku üle läbirääkimisi pidada. Algas järgmine peatükk, kus Athos oli oma mõisas ja d'Artagnan polnud veel kohale jõudnud. Autor nimetas Athost pidevalt õilsaks. Ta oli hakanud nimetama peategelasi mingi omaduse järgi, kui tal nende omaduste suhtes arvamus välja kujunes. "Kolmes musketäris" ta neid sõnu veel ei kasutanud. Kirjutatud oli, et Athos vaikis oma õilsuses. Tema teener oli tema eeskujul alati vaikne, aga mul tekkis küsimus, kuidas niiviisi teadmised levida saavad. Athosele tuli külla üks teine kreeka nimega musketär. Et nimi algas A-tähega, siis oletasin algul, et tegemist on Aramisega, kelle nime kuju on veidi teisendatud. Aga tegemist oli siiski ühe muu tegelasega. See tegelane ütles, et tema lahkub musketäriteenistusest, nüüd peab Athos tema asemel vana ameti juurde tagasi pöörduma. Athos oli nõus. Lugesin voodis lamades. Hüüdsin, mis raamatus lugemata osas edasi saab, et viimane osa on segaduste osa. Mõtlesin, et võibolla viimase osa sissejuhatav lõik ongi selline, nagu ma olin ette lugenud. Aga raamatust vaadates selgus, et sissejuhatavat lõiku sellel osal ei olnudki. Ema tuli tuppa ja nägi, et ma ei magagi, vaid loen juba nii varasel kellaajal. Emal oli käes karp, kus muuhulgas oli mängurebane. Ema küsis, kelle oma see on. Vastasin, et ilmselt Klausi, sest ülejäänud asjad karbis olid kõik Klausi stiilis ja seega Klausi omad. Ema näitas, et meie Honkongi mänguloomadest on suurem osa ära varastatud. Küsisin, kuidas vargad mõtlevad nendega mängima hakata, nii et me ära ei tunne. Ütlesin, et vargad võtavad kümnist. Täpsustasin, et üheksakümnist, sest varastatud oli 90% loomadest. Koolis oli ükskord kinoabonemente varastatud. Vargad olid nii lollid, et tulid seejärel varastatud abonemente sama klassi õpilastele müüma. Võibolla arvasid, et ilmajäänud tahavad uut osta. Ma ei saanud aru, mis inimesed need üldse on, kes varastama lähevad.