Kasiinomäng

Väljujad seisid esikus. Toomas võttis taskust raha ja ütles, et kasiinos läheb tal münte vaja. Lõin talle küüned kätte ja ütlesin, et ta ei tohi kasiinos käia. Maria ütles Toomale, et tema enam minuga kunagi ei räägi. Koju jäi veel palju rahvast peole. Vaatasime televiisorit. Ütlesin, et mind kogu aeg kägistatakse. Tegelikult mind ei kägistatud, vaid võõrad tüdrukud panid mulle käe ümber kaela. Pille ütles, et kogutakse raha Kristeri sünnipäevakingi jaoks. Kuigi Krister käis minu, mitte Pille klassis, kuulsin mina rahakogumisest alles Pille käest. Ütlesin, et kui sellised juba asjast teavad, siis on kogutud nii suur summa, et minul pole enam vaja maksta. Juttu tuli klassikokkutulekust. Minul oli kõigil klassikokkutulekutel väga igav olnud ja ma ei tahtnud rohkem minna. Seda ma ka ei tahtnud, et ma klassikaaslaste kohta midagi uut teada ei saa, aga piisanuks viiest minutist, pikad üritused on igavad. Mul tekkis küsimus, mida mul üldse koolist head on meenutada. Koolis Ariel peksis, Artur sõimas, Peep varastas, Erik tegi õpetaja nähes ühte nägu ja mitte nähes teist, soovitud pinginaabrit ma ei saanud. Põrandal mängiti lauamängu. Üks mängijatest oli Toomas. Seega oli Maria küll ära läinud, aga Toomas endiselt siin. Mängu nimi oli kasiino. Seega oli Toomas kasiinost rääkides mõelnud tegelikult lauamängu. Ütlesin, et minu ajal olid lauamängudel teistsugused nimed - ilvesejaht või reis ümber maailma. Sellised mängud olid.