Suure iibega osariik

"Keeles ja Kirjanduses" ilmus minu raamatu kohta arvustus. See oli veel parem, kui et oleks ilmunud "Loomingus" või "Vikerkaares". Raamatu olin kirjutanud teise autoriga kahepeale. Arvustaja kirjutas, et see on kristlik raamat. Mõtlesin, et mingis mõttes olen ma tõesti kristlane. Ühel inimesel oli vaja lugeda midagi Hispaania kodusõja kohta. Öeldi, et mind on Hispaania kodusõja tegelane mõjutanud küll, aga üks teine, mitte esimesena nimetatu, hoopis teisel poolel võidelnu. Vaatasin Eesti Entsüklopeediast andmeid ühe USA osariigi kohta. Kirjutati, et seal sünnib üle 1000 inimese, aga samal ajal sureb ainult 50. See oli hämmastavalt positiivne iive. Aga võibolla oli asi selles, et sündinud enne surma kolisid teistesse osariikidesse. Üks poiss valgustas tikuga raamaturiiulit. Ühe raamatu juures tegi ta sellise liigutuse, et tikk läks korraks heledamalt põlema. Selle raamatu seljale oli kirjutatud "Seks". Küsiti, mis siis oleks saanud, kui ajalooraamatud põlema oleks läinud. Vastati, et siis oleks hispaania kirjanduse parim osa hävinud. Mulle tuli meelde, et oleksin nagu jah kuulnud, et hispaania kirjanikud kirjutavad eriti ajaloolisi romaane.