Karglev kõneleja

Mul oli käes mänguauto. Kohendasin selle rattaid. Ütlesin, et on oht, et niiviisi lähevad rattad katki. Siis vaatasin, et see polegi auto, vaid rong, sest tal oli mitu vagunit. Vanemad hakkasid oma lapsega pahandama. Keelasin neil pahandada. Mulle öeldi, et lapsevanemad on mõne koha pealt asjatundlikumad kui mina. Mõtlesin, et ei ole nad midagi. Elasime jälle Kaunase puiesteel ja täpselt samas korteris, kus ükskord. Kui olin rääkinud, et olen unes näinud, et kolime sinna tagasi, oli Klaus küsinud, et kas ma arvan, et kolin. Aga nüüd olime tõesti kolinud. Vaatasin aknast välja. Mänguplatsid olid muutunud. Liivakaste oli neli tükki. Selle maja juures, kus elasime meie, Piret ja Kerstin, oli üks suur ja kaks väikest liivakasti. Vahepeal olin mäletanud, nagu hoovis sees rohkem liivakaste poleks, aga vastasmaja juures oli siiski ka üks väike liivakast. Hoovi kõige kaugemas nurgas oli viltune tee. Parkimisplatsil seisis kolm rida sõiduautosid, mis ulatusid liivakasti servani välja. Vanasti oli autosid vähem ja seal oli seisnud ainult üks veoauto. Nüüd veoautot enam ei olnud. Äkki hakkas hoovi nurgas telliskiviseina seest ja maja paneelidest mitmest kohast vett purskama. Kommentaatori hääl ütles, et seda on siin hoovis varemgi juhtunud. Ka meie majas Pireti ja Kerstini trepikoja poolt hakkas ühe koha pealt vett purskama. Võibolla hoovile ei meeldinud, et ma siia tagasi kolisin. Kartsin, et nüüd võib kogu hoov kokku variseda. Niikauaks, kuni torud polnud parandatud, saime minna tagasi vahepealsesse korterisse, sest see oli meil ka alles. Aga varsti pidime vist mõlemad korterid maha müüma, sest olime hoopis rahapuuduse tõttu teinud plaane kolida väiksemasse korterisse. Kui emale purskavat vett näitasin, siis märkasin, et meie trepikoja seinast kõrgema korruse rõdult tilgub samuti vett alla. Aga meie trepikojal oli tegemist ainult tilkumisega, kui igal pool mujal veejugade purskamisega.

Elasime jälle Kaunase puiesteel. Vaatasin aknast välja. Naabermaja taga Pireti ja Kerstini trepikoja juures seisid Paide vanaema ja Päts. Mõtlesin, et kõigepealt lähen räägin Pätsiga, sest ta on juba surnud ja ma ei pruugi teda enam edaspidi unes näha. Kui läksin üle hoovi, kõndis Päts mulle vastu. Ta elas minuga samas majas. Läksin Pireti ja Kerstini majja ja vaatasin seal aknast televiisorit. Seal näidati vana saadet Eesti Kongressi esimese istungi kohta. Lava ees kargles kaks meest, kellest üks pidas sissejuhatavat kõnet. Jäi arusaamatuks, miks on vaja karelda, kui ta räägib, mitte ei laula. Esitasin vastava küsimuse. Neil meestel olid särgid ülevalt lahti ja paistsid alussärgi paelad. Mul ei olnud meeles, et juba tol ajal selliseid riideid kanti. Rääkija polnud üldse Eesti Kongressi saadikki. Tegelik juhataja läks alles oma kohale saali ees. Asejuhataja istus kõrvaltoolil juba varem. Kargleja võis ainult rääkida, aga otsuseid välja kuulutama pidi juhataja.