Pood ja nimekiri

Oli ilmunud kaks uut raamatut. Läksin raamatupoodi neid ostma. Panin raamatud letile ja maksin raha ära. Siis tuli mulle meelde, et nende raamatute tasuta eksemplarid on juba kodus olemas, sest need on meie kirjastuse välja antud. Seetõttu ma ei tahtnudki neid enam osta. Aga müüja ei saanud enam tšekki muuta. Seetõttu ütlesin, et ostan sama summa eest mõne teise raamatu. Müüja andis mulle raha tagasi, öeldes et annab väiksemad mündid asemele, sest need on nüüd väärtuslikumad. Nende järgi pidi müüja vist ära tundma, et see olen mina, kui ma järgmiste raamatutega tagasi tulen. Aga kuna olin raha tagasi saanud, siis ma ei hakanudki järgmisi otsima, vaid kõndisin minema. Ma polnud küll kindel, kas ma olin kogu raha tagasi saanud või ainult natuke. Proovisin sellest rahakotti vaadates aru saada, aga ma ei mäletanud, kui palju mul oli raha olnud poodi tulles.

Mul oli läbi loetud raamatute nimekirja kandmata veel kaks raamatut, mille käsikirjaga olin ise töötanud. Käsikirja lugemise ajal ma neid vist läbi loetuks ei pidanud, aga olin neid lugenud ka pärast trükis ilmumist. Kui nimekirja vaatasin, siis polnud ma üllatavalt palju kuid saanud läbi ühtegi raamatut. Nimekirja üks lehekülg oli saanud täis ja need kaks raamatut kirjutasin järgmise lehekülje keskele. Siis vaatasin, et selle lehekülje ülemisse serva oli juba midagi kirjutatud. Need tundusid olevat siiski kahe eelmisel kuul läbi saadud raamatu autorite nimed, kuigi ma polnud välja kirjutanud pealkirju. Tegemist võis olla luulekogudega, millest mul midagi meelde polnud jäänud. Lühend Kv tähendas vist Kerstini vihikut. Olin joonistanud ka pildi. Sellel pildil tuli Tõnu minu toa uksest sisse ja nool näitas, mis Tõnut ärritab. Nool läks minu voodi juurde. Aga mulle tuli meelde, et nool ei näita voodit, vaid seda, mis on padja all. Teised vaatajad ei pruukinud selle peale tulla, et seda, mida nool näitab, polegi pildil kujutatud, vaid ta näitab asukohta.