Tartu meistrivõistlustel on Vorobjovil 5, Peebol 4,5, Reimaal 3,5 Trohhalevil ja Seljodkinil 3 punkti. Kolm esimest on esmakordselt reitingu järjekorras. Mina sain täna Vorobjovi vastu valgetega võiduseisu, aga hakkasin seda vale plaani järgi realiseerima ja mängisin maha. Lõpus ei osanud ma igavese tulega viiki hoida ja sain 58. käigul mati. Mõtlemisaega jäi minul 3 minutit ja 28 sekundit, vastasel 4 minutit ja 6 sekundit. Kuigi teised osavõtjad ei ole vist sellel turniiril Vorobjovi vastu nii head seisu saanud ja ei pruugigi saada, oli tasuks ropp sõim. Enne mängu öeldi mulle, et kerge mäng, saab ruttu koju. Vastasin, et ei ole plaanis, ja minu ennustus osutus õigemaks. Kodus enne väljumist ütlesin, et eesmärk on kaotada ajaga, mitte seisuga.
Ühel päeval ütlesin Särgavale, et ta vaatab mängu liiga matemaatiliselt, tema vaatab, mis on matemaatiliselt parim käik, aga mina, milliseid emotsioone see tekitab. Kui ma seda ise täielikult usuks, siis peaksin mängima iluauhinna, mitte kohaauhinna peale. Aga ilu on maitse asi. Kui luulekogu välja antakse ning keegi seda ostab ja kiidab, on need ka iluauhinnad. Kui arvustaja ütleb, et raamatus oli ainult üks hea luuletus, siis võib seda vaadata nii, et sellele ühele luuletusele annab ta parima luuletuse auhinna.
neljapäev, märts 17, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 vastukaja:
Vääritimõistmise ennetamiseks olgu nimetet, et ropp sõim ei tulnud teps mitte Pavelilt :)
Postita kommentaar