Uus aastal 2016

Lõppev aasta tõi kaasa järgmisi enneolematuid sündmusi:

1. Sain endale esimese mobiiltelefoni.
2. Esimesed vennalapsed läksid kooli.
3. Trükis ilmusid ühiste kaante vahel kaks minu esimest üleni saksa keelest tõlgitud raamatut.
4. Seoses ülikooli raamatukogu remondiga hakkasin esimest korda kasutama linnaraamatukogu lugemissaali.
5. Käisin esimest korda Eesti Rahva Muuseumi uues hoones.
6. Käisin esimest korda Tartu Ahhaas.
7. Osalesin esimest korda ülikooli korraldatud vilistlaspäeval.
8. Avaldasin blogi malerubriigis esimesed kuudepikkused partiianalüüsid.
9. Lisasin blogi ajaloorubriigi ajakirjaülevaadete hulka esimest korda "Imelise Ajaloo" ja "Akadeemia".
10. Kolisin esimest korda kodulehekülje blogitehnoloogia peale.
11. Tartu meistrivõistlustel males võitis medali esimene mulle teadaolev algkooliealine.
12. Esimene endine naaber oli mõnda aega erakonna peasekretär.
13. Onu oli esimest korda mõnda aega välisminister.
14. Valimiskogu ei saanud esimest korda Eesti presidendi valimisega hakkama.
15. Keskerakond sai endale esimest korda peaministri, kes ei ole Savisaar.
16. Esimene Gröönimaast riigisarnasem riik hääletas Euroopa Liidust väljaastumise poolt.
17. Ameerikas valiti esimene president, keda kahtlustatakse NATO-vastasuses.

Salliga varjatud kehaosa

Üks inimene nägi hea välja, aga siis ta näitas, et tal on salli all üks kehaosa ebanormaalselt pikk. "Akadeemias" avaldati esimesel leheküljel selle inimese üheleheküljeline artikkel, kus alumises osas oli foto sellest tema kehaosast. Artikkel ilmus lisaks võõrkeelsena õhemas võõrkeelses brošüüris, aga seal seda fotot ei avaldatud, vaid selle koha peale pandi joonealune märkus. Võtsin riiulist ühe venekeelse raamatu ja hakkasin lugema. Külla tuli üks venelane, kes küsis mingit raamatut, vist sedasama, mida ma lugesin. Rääkisin temaga pingutatud vene keeles ja ütlesin, et kui ma poleks seda raamatut just lugema hakanud, siis ma ei teakski, et see kodus olemas on.

Meenutusi matusepäeval

Täna olid vanaonu naise matused. Kuna ta elas Tallinnas, siis mul tema kohta väga palju mälestusi ei ole. Kõigi nende pere liikmete kohta kokku on rohkem. Samuti nende suvituskoha kohta Võrtsjärve ääres, kus ma olen korduvalt käinud. Nimetatud koha kohta olen ka blogis unenägusid avaldanud. Seal olid samas aias erinevate sugulaste suvilad, kunagi olevat kogu aed kuulunud minu vanavanaisale ja vanavanaemale. Sugulasi ja hõimlasi olen näinud ka matustel, pulmades ja juubelitel, aga suguvõsa on suur ja kõigiga pole juhtunud lauas kõrvuti istuma. Vahel olen kuulnud inimeste kohta lugusid teiste vahendusel ilma neid ennast nägemata. Võrtsjärve ääres olen korjanud seeni, mustikaid, sinikaid ja pohli. Sinikaid ma pole kuskil mujal nii palju näinud kui seal. Korjasin ühe koha peal istudes korvi täis. See on ka ainus koht, kus ma olen koera rihma otsas jalutanud. See oli vanaonu jahikoer. Mind õpetati, et koera ei tohi prügihunnikute juurde sööma lasta. Jahikoer ei tohtinud ennast paksuks süia, seetõttu keedeti talle kapsaid. Aga koer püüdis vägisi mind endaga kaasa vedada. Vanaonu naise kohta on mul sealt kõige selgem mälestus, kui ta tegi aiatööd ja küsis, kes veel vikatiga niita oskab, mille peale ma vastasin, et minu vend oskab, ja küsija naeris. Nägu ka mäletan. Täna ma tema nägu enam ei näinud, sest see oli urnimatus.

Nalja digiallkirjastamine

Feisbuk oli teinud uuenduse, et sõbranimekirja lisandus ka selliseid kontakte, kellega polnud sõbrakutseid vahetatud, ja palju. Vahepeal kontaktide arv ka vähenes. See kõikus igal hetkel. Vaatasin, kes mul nimekirjas on. Oli lisandunud üks tuttav mees, kes oli varem olnud vendade kontaktides, mitte minu omades. Üks poliitikahuviline oli nimekirjast ära kadunud, nähtavasti oli ta minus pettunud ja kustutas mind ise. Üks klassiõde oli nimekirjast puudu. Saatsin talle kutse. Siis tuli meelde, et varem oli ta nimekirjas olemas olnud. Nähtavasti oli tema ka mind ise kustutanud.

*
Kõndisin koos psühhiaatriga Sõpruse puiesteel. Ta rääkis, et tema ka kuuleb hallutsinatsioone. Vastasin, et kõik inimesed kuulevad, aga mõni kuuleb tund aega järjest katkematult. Psühhiaatrile oli see uudiseks. Kõndisin koos inimestega mööda teed. Rääkisin, et mõni inimene on tulevane psüühiliselt haige ja mõni endine. Minu kõrval kõndis Krister. Küsisin, et mäest üles suusatamisel pidi olema üks tõugete liik parem, aga kummad, kas paaristõuked või vahelduvtõuked? Vastasin ise, et ilmselt sõltub konkreetse suusataja võimetest. Mul olid jalad kehvemaks jäänud, seetõttu kõndisin, nagu mul oleksid x-jalad.

*
Üks naine käis Ameerika presidendiga juttu ajamas. President soovitas talle, et naine õpiks esinema. Teine kord tuli naine koos ühe mehega tagasi ja ütles, et õppiski. Nad hakkasid luuletusi ette laulma ja naine oli seejuures õnneliku näoga. Mul tekkis teises toas probleem arvuti käivitamisega. Ütlesin, et see arvuti hakkab ka vanaks jääma. Henn tunnistas üles, et minu eelmine arvuti läks sellepärast katki, et kui ma olin selle Veljole laenanud, pillas Henn selle Veljo pool aknast välja. Küsisin üle, et kas Henn. Ta vastas jah. Klaus tuli appi arvutit käivitama. Tundus, et probleem tekkis täna sellest, et mul oli digiallkirjastamine pooleli. Ma olin saanud Ameerikast ühelt õppeasutuselt kirja ja olin tahtnud saata vastuseks digiallkirjastatud naljadokumenti. Klaus muutis nüüd lepingu natuke tõsisemaks, et pahandust ei tuleks. Ta pani naljapealkirja asemele seletavama pealkirja "Üliõpilasnali". Ütlesin, et saadame lepingu teele allkirja lisamata, siis ei teki sellele juriidilist jõudu ja ei saa karistada. Mõtlesin, et tegelikult allkirja andmise korral võiks järgneda ka midagi huvitavat, aga allkirjastamata dokumendi saatmise korral ei järgne enam midagi.

Ahhaa loomad

Täna käisime Joosepi, Villemi ja minu emaga Ahhaa-muuseumis. Põhiliselt olid seal füüsika teemalised atraktsioonid, aga mulle meeldisid rohkem biloloogia teemalised. Akvaariumikalade puhul mõtlesin, et millal nad söövad, minu juuresoleku ajal ei olnud söömist märgata, ainult üks kala puudutas korraks suuga põhja. Ühe akvaariumi juurde oli kirjutatud, et nad ujuvad mürgitaimede vahel, mis puudutamisel kõrvetavad, aga mitte seda kalaliiki. Teises akvaariumis oli kahte liiki kalu, väiksemad ei tundunud olevat suuremate maimud. Juures oleval paberil oli kirjutatud ainult suurematest. Kirjutati, et nende hulgas esineb kannibalismi. Bioloogiaraamatutest tean, et selle all mõeldakse liigikaaslaste söömist, mitte inimsöömist. Minu nähes need kalad ka ei söönud, ei üksteist ega ka mitte midagi muud. Vahepeal nad liikusid üksteisele lähemale ja vaatasid tõtt, aga sööma ei hakanud. Selle akvaariumi suured kalad liikusid palju aeglasemalt kui esimese akvaariumi omad. Teise akvaariumi kalad, kelle liiginimi oli vist tömpsuud, hoidsid põhja lähedale ja kasutasid liikumiseks jäsemeid, mis meenutasid rohkem jalgu kui uimi, kuigi uimed olid neil veel lisaks. Esimeses akvaariumis elasid vist klounkalad, nagu nende liiginimi nüüd tundus meenuvat. Elusolenditest olid kõrgemal korrusel kohviku lähedal veel tibud. Juurde oli kirjutatud, et need on broileritibud. Nägin kollaseid tibusid juba 1970. aastatel Saaremaal, aga nüüd nägin esimest korda, kuidas üks koorus. Kui vaatamist alustasin, oli ta pooleldi veel koore sees. Üks suurem tibu läks talle juurde ja lõi nokaga, aga ainult ühe korra. Natukese aja pärast oli noorem tibu üleni koore seest väljas, kuigi juurde oli kirjutatud, et koorumine võib kesta tunde. Suurematest tibudest omakorda olid ühed vanemad kui teised, vanemad olid valgemad ehk rohkem kana moodi. Tibud reageerisid läbi klaasi laste käeliigtustele, aga mitte põgenemise, vaid lähemaletulekuga. Klaaskasti kõrval oli pikk rida plastmassmunasid, mida ringi pöörates nägi kanaloote kooresisese arengu erinevaid faase.

Muuseumis ei meeldinud mulle see, et lastel on seal võimalik ennast vigastada, mõned võõrad lapsed saidki haiget ja saab juhtuda ka tõsisemaid õnnetusi. Samuti on seal võimalik riided märjaks teha ja külmetada.

Paremuse realiseerimine

Tartu meistrivõistluste kaks partiid olid sellised:

1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. c3 Rc6 4. d4 cd 5. cd d5 6. ed ed 7. Rc3 Oe6 8. Ob5 Od6 9. Le2 h6 10. Rd5 Rge7 11. Re7 Oe7 12. Oc6+ bc 13. 0-0 0-0 14. Oe3 Og4 15. h3 Oh5 16. Vfc1 Vc8 17. g4 Og6 18. Re5 Oe4 19. Oh6 Ld4 20. Of4 Od5 21. Og3 Od6 22. Vd1 Lb4 23. Rd3 Lb8 24. Od6 Ld6 25. Le5 Lh6 26. Lg3 f5 27. g5 Lg6 28. Rf4 Lf7 29. g6 Lf6 30. Rd5 cd 31. Vd5 Vc4 32. Vd6 Lb2 33. Vad1 Lb4 34. Vd7 f4 35. Lh4 alistus. Valgel jäi aega järele 23 minutit, mustal 27 minutit.

1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. Rf3 Rc6 5. Of4 Rf6 6. Rc3 Og4 7. Oe2 e6 8. 0-0 Oe7 9. Re5 Oe2 10. Le2 Rd4 11. Ld3 Rc6 12. a3 0-0 13. b4 Re5 14. Oe5 Od6 15. Od6 Ld6 16. Rb5 Ld7 17. Vac1 Vfc8 18. Rd4 Vc4 19. Rf3 Lc7 20. Vfd1 Vac8 21. Re1 Vc3 22. Ld4 Va3 23. Va1 Va1 24. Va1 a6 25. Vc1 h6 26. Rd3 Re4 27. f3 Rc3 28. Lf2 Ra2 29. Va1 Lc2 30. Va2 Ld3 31. h3 Vc1+ 32. Kh2 Lc3 33. Lb2 Lb2 34. Vb2 Kf8 35. b5 ab 36. Vb5 Vc7 37. Kg3 Vd7 38. Kf2 d4 39. Ke2 d3 40. Kd2 Ke7 41. g4 f6 42. h4 e5 43. g5 hg 44. hg Ke6 45. gf gf 46. Vb6+ Kf5 47. Vb4 Vd4 48. Vb7 Kf4 49. Vf7 f5 50. Vf8 Kf3 51. Vf5+ Ke4 52. Vf7 Vc4 53. Vd7 Vc2+ 54. Kd1 Kf3 55. Vg7 e4 56. Vf7 Va2 57. Vc7 Va1+ 58. Vc1 Vc1+ 59. Kc1 Ke2 60. Kb2 d2 61. alistus. Valgel jäi aega alles 31 minutit ja mustal 28 minutit.

Naelad seinas

Minu koduleheküljele tehti vist vahel ilma minu loata muudatusi. Vaatasin oma kodulehekülge saksa keelde tõlgituna arvuti tõlkes. Tõlkimata olid Eesti tähenduslikud kohanimed. Allpool oli kõik tõlkimata. Läksime ühte ruumi, kus olid seinas naelad. Öeldi, et need naelad viskas ükskord seina Klaus. Tol ajal oli meile naelte seina viskamine normaalne tundunud, sest me olime kodus ka tapeedile rasvaseid käejälgi teinud. Praegu olime palju korralikumad.

Tartu meistrivõistlused 2016

1. Pavel Vorobjov 4,5 punkti
2. Karmen Viikmaa 4
3. Karl Mattias Kokk 4
4. Boris Trohhalev 3,5
5. Tiit Parts 3,5
6. Andre Uibos 3
7. Heikki Ots 3
8. Simo Runnel 3

19 osavõtjat, 5 vooru.

Eraldi väärib mainimist, et kolmandaks tuli kõige madalama reitinguga osavõtja. Ma ei mäleta, et keegi nii noor oleks varem esikolmikus olnud. Tal oli ka loosimisega õnne, saab näha, kuidas tal edaspidi läheb.

Kolmas voor

Tartu meistrivõistluste kahes esimeses voorus ei olnud käikude üleskirjutamine kohustuslik ja ma seda ei teinud. Alates kolmandast voorust on mõtlemisaega rohkem ja üleskirjutamine kohustuslik, minu protokolli järgi oli mäng selline:

H. Pedmanson - Runnel

1. Rf3 d5 2. b3 c5 3. Ob2 Rc6 4. e3 e6 5. Ob5 Od7 6. 0-0 Rf6 7. Oc6 Oc6 8. Re5 Oe7 9. d3 0-0 10. Rd2 Rd7 11. f4 f6 12. Rc6 bc 13. Vf3 f5 14. Vh3 Le8 15. Rf3 Of6 16. Oe5 Re5 17. Re5 Oe5 18. fe Vb8 19. Ld2 Le7 20. Vf1 Lc7 21. d4 cd 22. ed c5 23. Vc3 La5 24. a4 cd 25. Ld4 Vb4 26. Ld3 Ve4 27. Vc6 Ve5 28. Lg3 Ve4 29. h3 Ld2 30. Vc7 Ld4+ 31. Lf2 Lf2+ 32. Vf2 Va8 33. Vf3 f4 34. Vfc3 Ve3 35. V3c6 d4 36. Vd7 e5 37. Vcc7 Vg3 38. Ve7 f3 39. Vf7 Vf8 40. Vf8+ Kf8 41. Vc5 Vg2+ 42. Kf1 e4 43. Vd5 Vd2 44. Ve5 Ve2 45. Vd5 Ke7 46. Vd4 e3 47. Vf4 Vf2+ 48. Ke1 Ke6 49. Ve4+ Kd5 50. Ve3 Vc2 51. Vf3 Ke4 52. Vf7 Ke3 53. Ve7+ Kd3 54. Va7 Va2 55. Vg7 Ke3 56. Kd1 Kd3 57. Kc1 Kc3 58. Kb1 Vh2 59. Vb8 Vh3 60. a5 Vh1+ 61. Ka2 Vh2+ 62. Ka3 h5. Siin lõpetasin käikude ülesmärkimise, sest see polnud sellel turniiril enam kohustuslik, kui oli järel alla 5 minuti. Must pani vankri a1, aga valge vankri oma etturi ja vastase vankri vahele, ta läks lippu ja võitis. Mängu lõpus oli valgel järel 15 minutit 27 sekundit, mustal 3 minutit 17 sekundit.

Sündmus akna taga

Ühe akna taga oli toimunud üks sündmus. Aga kui sellest sündmusest teatati, siis ei öeldud akna täpset asukohta, sest tegelikult see oli väljastpoolt kergesti ülesleitav ja keegi oleks võinud veel akna taha minna.

Turniiri esimene päev

Täna võitsin Tartu meistrivõistluste esimeses voorus ühte tüdrukut, teises voorus kaotasin eelmise aasta Tartu meistrile Vorobjovile, kolmandas voorus sain H. Pedmansoni vastu võiduseisu, mängisin selle maha, jätkasin viigiseisus võidu peale mängimist ja kaotasin mängu. Homme on kavas veel kaks vooru. Osavõtjaid oli 19.

Sakslaste mõtlemine

Eesti keeles on sõnad kodumaa, isamaa, isatalu ja isamaja. Saksa keeles veel lisaks isalinn, mida eesti keeles pole kohanud. Sõnaraamatu järgi tähendab see sünnilinn või kodulinn.

Eesti keeles on öeldud hiirvaikne, saksa keeles lisaks hiirsurnud, mis tähendab täiesti surnud.

Enametturi realiseerimine

L-V-R-O-O-K-R-V
1. d4 Rf6 2. Rd3 b6 3. f3 d6 4. e4 e6 5. Re2 Re7 6. c4 c5 7. d5 e5 8. 0-0 0-0 9. b4 Od7 10. Oc2 Rg6 11. bc bc 12. Od2 Oc7 13. Vb8 Vb8 14. Vb1 Vb7 15. Vb7 Lb7 16. Lb2 Lb2 17. Rb2 Rh5 18. g3 Re7 19. Rc3 f5 20. Oa4 Oc8 21. fe Rf6 22. g4 h5 23. h3 Oa5 24. Rbd1 Oa6 25. Ob3 Kf7 26. Og5 hg 27. fg Ob4 28. Of6 gf 29. Re4 Rc8 30. Re3 Oe1 31. Kf1 Oa5 32. Oa4 Oc7 33. Kf2 Rb6 34. Ob3 Rd7 35. Kg3 Rf8 36. h4 Rh7 37. g5 fg 38. hg Kg7 39. Kg4 Oc8 40. Kh5 Od7 41. f6 Kg8 42. g6 Rf8 43. Kh6 Oh3 44. f7+ Kh8 45. g7++

Sulgematu programm

Olin saatnud Küllile kirja. Nüüd läksin majja, kus viibis Külli. Ta ütles, et on minus selle kirja pärast pettunud. Aga kui seletasin ära, miks ma selle kirjutasin, siis hakkas ta minusse paremini suhtuma.

*
Ema oli pannud minu toas kirjutuslaua teist pidi. Tahtsin, et see oleks endist pidi, et laua taga istudes ise aknavalgust ei varjaks. Emale meeldis ümberkorraldusi teha. Üks inimene saatis mulle elektronikirja, milles oli link, millel klikkides pidi avanema tema aastakokkuvõte. Mõtlesin, et võibolla see on viirus, aga klikkisin ikkagi. Käivitus üks programm, millel oli palju elemente. Tahtsin seda uuesti sulgeda, aga ei saanud, sest selle jaoks ei olnud kuskil käsku. See võiski viirus olla. Istusin arvutiga tänaval. Mõtlesin, et ma ei saa teiste inimeste nähes paroole sisestada. Aga suurem osa inimesi on alati sellises olukorras, et töötavad arvutiga rahva keskel. Nad kaitsevad ennast sellega, et kuigi nende paroolid nähakse ära, ei anna nad oma arvutit teiste kätte. Selleks, et käivitatud programm sulguks, tuli see üleni läbi vaadata. Mõne arvutimänguga oli olnud sama moodi, et enne see ei sulgunud, kui oli üleni läbi mängitud.

Koolis ja kodus õppimine

Matemaatikaõpetaja andis mulle tagasi kontrolltöö ja hakkas rääkima vigadest. Ta ütles ühe ülesande kohta, et vastus on õige, aga lahenduskäik vale. Minu meelest võiski sama vastuseni erinevate lahendusteedega jõuda ja õpetaja tundus ise eksivat. Ütlesin, et teine õpetaja on öelnud, et mul on väga huvitav matemaatika. Üks poiss rääkis minuga algul sõbralikult, aga siis hakkas süüdistama, et ma muutsin tal ühe silma pimedaks. Teised seletasid, et ta ei näe praegu sellepärast, et on nägupidi veekausis.

*

Mõtlesin, et täna ma õpin kõigiks homseteks tundideks. Igas aines oli midagi õppida antud. Teistel kulus kõige õppimiseks osa päeva, aga oli oodata, et minul kogu päev, sest ma lugesin neist 2,5 korda aeglasemalt. Kõigepealt õppisin ajalugu. Üks ajaloolane õpetas ühes raamatus, et tema loeb ajalugu niimoodi, et iga lugemise järel kordab mõttes, mis meelde jäi, ja siis loeb mitu korda uuesti. Olin ka nii teinud, aga piirdunud kahe lugemisega. See ajaloolane kirjutas, et mida vähem mingi asja kohta meelde jääb, seda olulisem see asi on. Varem teised olid teinud vastupidi statistikat selle kohta, milliseid sõnu esineb tekstis rohkem. Kui emale praegu loetud autorist rääkisin, siis ema ütles, et ta on selle autori raamatut mitu korda lugenud, aga kasu pole olnud. Vaidlesin vastu, et ema luges selle autori teist raamatut kui mina. Mul sai õpitud kõigiks homseteks aineteks, mis meelde tulid. Ühest tunnist ei tulnud veel meelde, mis aine oma see on. Siis tuli meelde, et kirjanduses on homseks üks raamat läbi lugeda. Hakkasin riiulist otsima, kus see raamat on. Algul ma seda ei leidnud, aga siis nägin, et see on tagumises reas.

Ajaloolised isikud

Kirjutati, et ajaloo õppehoone ette tuleb panna Lenini ausammas, sest seal on selle koht. Ajaloo õppehoone oli üks maja, mis oli ajaloo hoone ametlikult, kuigi seal tavaliselt loenguid ei toimunud. Leidsin, et kui Lenini ausammas taastatakse, siis tuleb selle peale punast värvi pritsida. Üks ajaloolane kirjutas, et hea, et Tõnissonil ei õnnestunud valitsust moodustada, sest tema erakond oleks ajanud kabinetlikku poliitikat. See ajaloolane oli Pätsi pooldaja ning pidas Tõnissoni erakonna liikmeid liiga intellektuaalseteks ja eluvõõrasteks. Taksojuht andis Tõnule volitused, et Tõnu võib tema asemel taksot juhtida. Taksojuht ise peale ei tulnud, aga meie hakkasime selle taksoga kodu poole sõitma. Eesakna kohal rippus müts, mille peale taksojuht oli kirjutanud, et ma pean trahvi maksma, sest kellaajaliselt nimetatud eelmise sõidu ajal rääkisin ma ühe ajaloolise isiku kohta halba, sellest on olemas lindistus. Ütlesin, et ebaseaduslikult hangitud tõendid on kohtus kehtetud. Võtsin mütsi enda kätte ja ütlesin, et ma kõrvaldan selle. Mõtlesin ümber, sest kõrvaldamist oleks ka nagunii filmitud. Nüüd leidsin mütsi siseküljelt veel lause, et mind süüdistatakse veel selles, et ma olevat rääkinud selle ajaloolise isikuga seoses Hitlerist. Ütlesin, et ma arvasin, et see ajalooline isik ei olnud Hitleri kaasaegne. Auto sõitis edasi, aga Tõnu kattis nii ees- kui ka tagaakna kardinaga. Ta ütles, et Klaus vaataks tagaaknast välja, aga Klaus seda ei teinud. Mõtlesin, et kui keegi ei juhi, siis teen seda ise, sest on vaja pöörata. Aga kui ma rooli keerasin, siis Tõnu ütles, et sellepärast jäi inimene alla. Ta juhtis ise edasi ja sõitsime kodu juurde. Küsisin, et kui inimene alla jäi, kas ta sai siis surma. Tõnu vastas, et jah, see oli traktorist või mingi muu ametimees. Küsisin, et kui inimene surma sai, miks Tõnu siis edasi sõitis. Tõnu vastas, et ta kõigepealt viib meid koju ja siis sõidab sündmuskohale tagasi.

Tartu malemeistrivõistluste juhend

Tartu MV 2016 Juhend


1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linna ja SS Tartu Kalev

2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 27-28. detsember 2016. a. Tartus Turu 8. Ruum 9.
Võistluste ajakava

27. detsember
Registreerimine 15.30-15.59
16.00 I voor
17.10 II voor
18.20 III voor

28.detsember
16.00 IV voor
18.15 V voor
20.45 Autasustamine

3. Võistlusele eelregistreerimine, eelregistreerida saavad mängijad Eesti tavamale reitinguga, kuni 25. detsember kell 21.00, 2016 .a. andres.karba@gmail.com või telefonil 55 46944.
Eelregistreerunud mängijad saavad kindlasti mängima.

4. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 5 vooru olenevalt osavõtjate arvust. Voorudes 1-2 on mõtlemisaeg 26 minutit + 5 sekundit käigule kummalegi. Voorudes 3-5 on mõtlemisaeg 56 min + 5 sekundit käigule.

Voorule võib maksimaalselt hilineda 15 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse. Mobiiltelefoni kasutamine mängu ajal ilma kohtunikult luba küsimata ning saamata toob kaotuse.

Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus
alljärgnevalt: omavaheline kohtumine, buhholtz, kärbitud buhholtz.

5. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks on 5 eurot maksust on vabastatud Tartu valitsev malemeister.

6. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal.

8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.

Viimased käigud

Mängisime malet. Laual olid veel mõned nupud. Käisin kuningaga äärele, vastane pani ratsuga tule peale ja sellega oli mäng läbi. Mõtlesin, et ma teen mängu lõpus sageli otsustava vea sellepärast, et kaotav käik tundub millegi poolest eriline, aga ma ei mõtle, mille poolest. Ma ei pidanud üldse kuningaga käima, siis poleks vastane saanud mulle tuld anda, ma võisin käia viguriga. Siis tuli mõte, et kui vastasel olid ainult kuningas ja ratsu, ei saanud ta mulle matti panna, ma oleks pidanud veel tulest välja käia saama. Vaatasin turniiritabelist, et vastane oligi märkinud tulemuseks viigi, mitte enda võidu.

Jalutuskäik Emajõe ääres

Lugesin lühikest kirja, mille ma Helinale olin saatnud. Olin kirjutanud, et ma mõtlen Helinaga sama moodi. Olin püüdnud teha huvitavat käekirja, aga tulemus oli, et ei saanud enam ise ka igast sõnast aru.

*
Kõndisin mööda Pikka tänavat kesklinna suunas. Tegin tee niiviisi pikemaks, et vahepeal kõndisin Annelinna suunas tagasi ja siis jälle kesklinna poole. Jõudsin Emajõe äärsesse parki. Ma ei riskinud talvel mööda jõele kõige lähemat rada kõndimisega, läksin jõest natuke kaugemat mööda. Ühe ausamba juures jäin seisma ja vaatasin, kelle ausammas see on. Seejärel jätkasin teed. Supilinna silla juures olid käratsevad tüdrukud. Läksin sellest hoolimata edasi, mõeldes, et vast nad ei tule kallale. Teisel pool jõge hakkasin vastupidises suunas kõndima. Jõgi oli ühest kohast hästi laiaks läinud ja teises kohas ei olnud enam üldse vett. Vist ühte kohta laiendades oli teisest kohast vesi ära voolanud. Turuhoone kandis oli autotee ka hästi laiaks muutunud. Hakkas tunduma, et saan aru selle põhjusest - varem oli tee valgete joontega radadeks jagatud, aga nüüd enam valgeid jooni ei olnud, mistõttu jäi mulje, nagu tee oleks laiem.

Kaugdiagnoosid

Olen vahel nimetanud väljaannet "Der Spiegel" ajaleheks, sest olen seda lugenud võrgust ja võrgulehel on iga päev värsked uudised. Hiljuti lugesin, et keegi teine nimetas sellenimelist väljaannet ajakirjaks. Nüüd lugesin esimest korda selle paberväljaannet ja selgus, et see näeb tõesti rohkem ajakirja moodi välja ja ilmumissagedus on kord nädalas.

Üks artiklitest, mida ma lugesin, oli psühhiaatriaalaste kaugdiagnooside kohta. Nii arvatavat, et Ameerika presidendiks valitud Trump põeb maaniat. Kuid ajakiri ütleb, et kindlat diagnoosi ei saa kaugusest panna. Mõnes riigis tegutsevat psühhiaatrid käsikäes repressiivorganitega, aga psühhiaatritel olevat parem avalikkuse ees vaikida. Mõtlesin, et presidendikandidaadid võivad telesaadetes rääkida pikemalt kui patsiendid psühhiaatri vastuvõtul. Vastuvõtul diagnoosimise eelis on, et patsiendile saab esitada küsimusi. Aga ka ajakirjanikud esitavad poliitikutele küsimusi, ajakirjanikul võib olla pealegi psühhiaatri haridus. Eestis on selline ajakirjanik olnud Juhan Luiga. Või kui inimese tervise kohta järelduste tegemine on nii raske, mida arvata siis veel sellest, et minu erialal ajaloos tehakse järeldusi surnute kohta? Ülikoolis meile õpetati, et ajaloolane peab järeldusi tegema.

Raamatute lugemine ja ostmine

Lugesin ajalooraamatut. Mul tuli tahtmine lugeda hoopis kunstiajaloo raamatut. Võtsin selle riiulist ja hakkasin lugema. Kui üks ports oli läbi, mõtlesin, et ma pean siiski varem alustatud raamatu enne lõpetama. Pöördusin selle juurde tagasi. Olin õppetoolis, kus vahel söödi või osteti raamatuid. Saabus üks vana naine, kes ütles, et ta tuli raamatupoodi ja tahab kaupa valida. Olin enne seda saatnud listi kirja, et õppetoolis on raamatute ostmise võimalus. Aga õppetooli töötaja sai nüüd pahaseks ja pöördus ruumis vanast naisest varem olnute poole, et ärge reklaamige seda ostmise võimalust, see on ainult ülikooli töötajatele ja üliõpilastele. Enne kui ta lause lõpetas, olin ruumist väljas. Mõtlesin, et ma saatsingi kirja ainult ajaloolisti, kus on ülikooliga seotud inimesed. Siis tuli mulle meelde, et olin saatnud ühte teise listi veel. Läksin korrus kõrgemal asuvasse ruumi, kus söödi rohkem kui õppetoolis ja mängiti maleturniire. Hakkasin Tristanile ütlema, et ma ajan segi, mida tehakse õppetoolis ja mida selles ruumis. Enne lause lõppu oli Tristan ruumist lahkunud, seetõttu viisin lause lõpuni teiste kuulajate jaoks.

Inimestest kaugemale

Erik istus bioloogia klassis minu tavalisest kohast üks pink ettepoole. Ma ei tahtnud teisele inimesele nii lähedal istuda, seetõttu istusin tavalisest üks pink tahapoole. Aga seal oli kahe tüdruku koht, nüüd võis üks neist minu kõrvale istuda või võisid nad mind ära ajada. Kõndisin koos kahe tüdrukuga ühe maja suunas. Need tüdrukud olid olnud kordamööda ühe ja sama mehega abielus, aga nüüd mõlemad lahutatud. Tüdrukud ei olnud üksteise peale vihased.

*
Kõndisin Võidu sillale. Rääkisin, et ühte seisukohta on kõigi kursuse üliõpilaste hulgas ühe palju. Kõik küll ühelt kursuselt teisele ei jõua, aga vanemaks saades osad muudavad seisukohta.

*
Kõndisin üle Peedu kaarsilla. Teisel pool jõge oli mets. Tahtsin metsast läbi minna, aga ei teadnud, mis teed valida. Võisin valida vale raja, aga kui ainult rada mööda liikuda, pidi lõpuks ikkagi õigesse kohta välja jõudma.

Turniiri poolelijätmine

Mängisin Klausiga malet. Rääkisin, et kahte ruutu kattev nupp saab teha paigast liikumata pöördeid. Aga ainult täisnurga all, ta ei saa ennast pöörata diagonaalasendisse. J. Lomp võitis Kõivu. Rääkisin, et need, kes on alles hiljuti mängima hakanud, õpivad kiiremini juurde. Kes on juba tugev mängija, sellel on raske juurde õppida ja tema tulemus sõltub rohkem vormist. Lomp rääkis, et nupp saab ühe ruudu asemel käia ka pool ruutu, astudes mitme ruudu kokkupuutepunkti. Pidi algama pika mõtlemisajaga turniir. Läksin selle toimumiskohta. Mõned mängijad istusid laua taha ja ütlesid, et see on nende koht. Nad tahtsid alati istuda ühe ja sama koha peal, see andis neile eelise. Minul kindlat kohta ei olnud. Istusin ühe laua taha ja hakkasin kotist pastakat otsima, aga olin selle kodust kiiruga lahkudes kaasa pakkida unustanud. Kotis oli küll mitmeid pastakaid, aga kõik tühjad. Lõpuks leidsin ühe, mis kirjutas, nii et sain käike üles märkida. Mäng hakkas pihta. Minu vastaseks oli üks noor poiss. Mina olin teinud ainult ühe käigu, aga tema mitu. Nii jätkus ka järgmistel käikudel. Panin nupud uuesti algseisu ja ütlesin, et hakkame otsast peale, käike peab ka üles kirjutama. Nuppude algseisu paneku kohta öeldi, et laua segipaiskamine on kaotus. Protesteerisin, et vastane ei kirjutanud käike üles. Öeldi, et vastane valekäikudega provotseeris mind lauda segi paiskama ja sai võidu kätte. Otsustasin, et jätan protestiks turniiri pooleli ja lähen koju. Mõtlesin, et võibolla peaks üldse male maha jätma, sest mängimine tekitab närvipinget. Ütlesin vaidlusküsimuse kohta, et võibolla on asjad teisiti kui mulle praegu tunduvad, ma praegu ei saa aru, sest olen täna halvasti maganud. Lahkusin maleklassist, et lahkuda ka spordikoolist. Mööda koridori kõndis ühelt korruselt teisele võimlemisriietes tüdrukute rivi. Sattusin kõndima selle rivi keskel. Järgmisel korrusel tahtsin kõndida välisukseni, aga märkasin, et olin valinud vale suuna. Maja tagaotsas oli siiski ka väljapääs. Koridor oli tühi, ainult minust eespool oli usteni jõudnud üks tüdruk. Ta katsus ühte välisust, aga see oli lukus. Siis katsus ta teist, aga see oli ka lukus. Oli veel kolmas uks. Jõudsin selleni, et proovida, kas see on ka lukus.

Alternatiivne distants

Kõndisime vana tuttava tänava suunas. Jätkasime teed koos ühe võõra poisiga. Rääkisin talle, et ma olen siin kandis elanud. Poiss vastas, et tema ka. Ütlesin, et ma tunnen selle koha ära. Poiss ütles, et tema ka umbes tunneb. Jõudsime maja juurde kohale ja läksime tuppa. Toas oli poisse rohkem. Üks viskas minu ema kiviga. Ema rääkis mulle, et selle poisi jutt on lapse fantaasia. Emal hakkas kiviga pihta saanud koht valutama ja ta vaatas, et see on mädanema läinud.

*
Olin liitunud ühe võrgukeskkonnaga. Kirjutasin sinna lauseid, seejärel programm näitas, mitu jälgijat mingil lausel on. Algul oli vähe, aga kui hakkasin kirjutama naljalauseid, siis see arv tõusis järsult. Üks tüdruk ütles: "Aafrikas kogu võim elevandile!"

*
Mängiti jalgpalli. Anto ütles, et ta ei saa kogu aeg rünnata, sest ta pole pikamaajooksja. Ühel päeval, kui oli toimunud jooksuvõistlus, olin jooksnud läbi pika alternatiivse distantsi. Täna oli jälle jooksuvõistlus ja hakkasin jälle alternatiivset teed jooksma, vahepeal kõndides puhates. Täna ma nii pikalt ei jooksnud kui eelmine kord. Kahe maja vahelises kitsamas käigus oli suur veelomp. Mõtlesin, et seal võib olla haigustekitajaid. Läksin üle lombi lennates ja imestasin, et ma enne lombi lõppu alla ei kuku.

Enametturiga taganemine

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 24. Rd3 Va8 25. Og2 Va7 26. Ve1 Lh7 27. b5 Rb5 28. Lc5 c6 29. a4 Rd7 30. Lc2 Rd6 31. Re5 Rf6 32. Vac1 Va8 33. Rd3 Vb8 34. Rc5 b6 35. e4 (Siiani partiist Smõslov-Keres.) bc 36. ed ed 37. dc Rde8 38. Ve6 Vbc8 39. Lc3 Lg7 40. Od4 Lf7 41. Vf6 Rf6 42. Of6 Ve8 43. Od4 Va8 44. Vb1 Ve2 45. Of1 Ve7 46. Vb6 Le8 47. Oa6 Ve1+ 48. Kf2 Vh1 49. Kg2 Ve1 50. Ob7 Va7 51. Oc6 Le2+ 52. Of2 Vf1 53. Vb8+ Kf7 54. Od5+ Kg6 55. Vg8+ Kh5 56. g4+ fg 57. fg+ Lg4+ 58. Kf1 Ld1+ 59. Le1 Ld5 60. Le2+ g4 61. Lg4++

Makaronikujulised ussid

Sõin makaronitoitu. Vaatasin, et taldrikus on lisaks makaronidele sama kujuga elusad ussid. Jätsin söömise pooleli. Usse oli palju. Teised olid kõhu täis söönud märkamata, et nad sõid usse. Ussid oleksid pidanud keetmisel saja kraadi juures hävima, aga nad olid elus. Selgus, et toitu polnudki saja kraadi juurde kuumutatud, vaid ainult soendatud. Öeldi, et need on sisikonnasööjad ussid. Võibolla nad siiski ei hakanud kõhus sisikonda sööma, kui maomahl nad enne tappis.

*
Läksin bioloogia klassi. Hakkas meelde tulema, et tänaseks oli vist töövihikust harjutus teha. Ütlesin, et mul pole mitte kunagi kodus meeles vihikust vaadata, ega midagi õppida ei olnud. Peab vist veel selles vanuses uuesti õpilaspäevikuid kasutama hakkama. Erik vaatas järele, et tänaseks oli hoopis õpikust uus peatükk lugeda. Sellega jõudis veel enne vahetunni lõppu alustada.

*
Mul oli ilmumas kuues raamat, milleks oli luulekogu. Raamatu väljaandmise mõtte tulekust selle teoks saamiseni kulus ainult natuke aega. Varem olid mul raamatud sagedamini ilmunud, aga nüüd oli vaheaeg kuus aastat. Selles raamatus olid halvemad luuletused kui eelmistes. Rohkem mul polnud plaanis raamatuid avaldada, väljaarvatud mälestusteraamat.

*
Leidsin oma telefoni üles ja nägin, et üks tüdruk on mulle helistanud. Valisin omakorda tema numbri. Sellest ajast saadik, kui mul oli telefon, olin talle vahel helistanud. Aga kas oli ka piisavalt põhjust?

Jälle "Faustist"

Kooli ajal kirjutasin Goethe "Fausti" kohta kirjandi, hiljem teise tõlke põhjal blogisissekande. Nüüd lugesin "Akadeemiast" Priimäe artiklit Goethest ja Fichtest ning ütlen jälle mõne sõna.

Kooliõpilased ei viitsinud või ei jõudnud "Fausti" tervikuna lugeda, kuigi see oli kohustuslik, nad olid käinud vaatamas selleteemalist teatrietendust ja harjutasid selle mõjul ise värssides rääkimist. Priimägi seevastu paistab olevat läbi lugenud "Fausti" neli erinevat tõlget eesti keelde ja ka saksakeelse originaali. Oleks nagu kõrgem tase. Aga kui lugeda ühte raamatut viis korda, siis võib jääda samal ajal neli muud raamatut lugemata. Enne koolikirjandit ma ei jõudnud küll "Fausti" üleni läbi, aga keskkooli ajal lisaks õpetajate antud ülesannete täitmisele mängisin malet, joonistasin, kuulasin muusikat ja lugesin enda valitud raamatuid. Kes tahtis minna õppima bioloogiat, mitte kirjandust, kas sellele ei olnud Darwin või "Huvitav zooloogia" tähtsam kui ilukirjandus? Bioloogias ei antud meile kooli jooksul ühtegi kohustuslikku raamatut ega artiklit peale õpiku, aga (ilu)kirjanduses iga natukese aja tagant.

Koolis pidime "Fausti" kohta kirjutama kirjandi teemal "Kes otsib, ikka eksib teel", mis on tsitaat raamatust. Kirjutasin siis, et Goethe on ise ka teelt eksinud. Õpetaja polnud õpilaste suhtumisega rahul ja rääkis, et õpilased peavad ennast Jumalaks taevas, kes võivad kritiseerida isegi Goethet. Praegu selle üle uuesti mõeldes tundub, et kui Goethe ütles, et kõik eksivad, siis ta pidas ise samuti silmas, et ka tema eksib. Faustis on autobiograafilisi elemente.

Ülikoolis oli õppejõudude suhtumine teine, nemad ei õpetanud autoriteetide kummardamist, vaid allikakriitikat. Samuti on õpetanud malemaailmameister Kasparov, et mängu õppija peab kritiseerima kõikide käike. Võiks vast õpetada noori tasakaalustatult, et märgataks kõige juures nii plusse kui ka miinuseid.

Koolis kirjutasin sageli kirjandina paroodiaid. Õpetaja võttis sel juhul hinde alla, aga ei öelnud, et ärge järgmine kord paroodiat kirjutage. Paroodia on ju ka üks žanr, mis on vähemalt ajalehe naljanurkades lubatud. Võibolla oleks õpilastele tulnud rohkem selgitada, mida neilt oodatakse, et täna kirjutage tõsine kirjand, aga täna kirjutagegi paroodia ja vaatame, kellel on parem parodeerimisoskus. Või kirjutada ühel ja samal teemal kaks erinevas stiilis teost.

Priimägi küll austab Goethet, aga toob välja ka tema nõrku kohti, et vahel Goethe eksis rütmi vastu, sest talle oli tähtsam mõte. Fichte puhul on juttu sellest, mida ta arvas mina-mõistest. Mõtlesin, et romantismi on nimetatud ka gooti stiiliks või neogootikat romantismi osaks, aga 19. sajandi romantismi ja keskaegse gootika üks erinevus on, et kui romantikut tähtsustasid mina, siis gootikud mitte ja jätsid teostele oma nime lisamata. Praegu tähtsustatakse mina veel rohkem kui romantismi ajal, Carlyle oma raamatutes kiitis küll Goethet ja Cromwelli, aga mitte otseselt ennast.

Kinnitamata makilint

Mul oli kassett, mille lint ei olnud rulli külge kinnitatud. Mõtlesin, et kui ma natuke linti käsitsi rulli ümber kerin, siis ehk saab kasseti mängima panna. Isa huvitas, mida ma sellega teen. Paningi mängima. Aga selliselt keritud lint mängis normaalsest aeglasemalt. Kui hoidsin sõrme maki kiirkerimisnupul, siis mängis normaalse kiirusega. Mõtlesin, et kui sõrme mängimise ajal nupul hoida, siis võib võibolla elektrilööki saada. Kõlas hea ja korralik muusika. Esitajat oli ühes asjas süüdistatud, aga kui ta tegi sellist muusikat, siis ei saanud süüdistus õige olla.

Sri Lanka

Vastasin ajaloo arutelu listi tulnud kirjale:

Ülikooli raamatukogu remondist on nii palju kasu, et õppisin kasutama linnaraamatukogu lugemissaali. Ajakirjast "National Geographic" leidsin lisaks geograafia- ja bioloogiafaktidele ka ajaloo omi. Artiklis Sri Lanka kohta öeldi, et seal algas kodusõda aastal 1983 ja lõppes alles 2009, kui valitsusväed alistasid mässulised Tamili Tiigrid. Tamilid on usutunnistuselt hindud, riigi põhielanikkond budistid, riigis elab ka islamiusulisi. Riigi põhjaosas elavaid tamileid on lisaks sõjas langemisele ka lihtsalt kaduma läinud. Sõja pärandiks on miiniväljad, miine on kahjutuks tehtud üle 200 000, aga demineerimisega loodetakse lõpule jõuda alles aastal 2020. Teadsin juba varem, et tamilid on Sri Lankale Indiast sisse rännanud, osa tamileid elab Indias.

Kaheksajalad

Põhikoolis olid mu lemmikõppeained ajalugu, geograafia ja bioloogia. Nüüd vaatasin ajakirja "National Geographic" põhjal, et geograafia on ajalugu ja bioloogiat ühendav teadus.

Bioloogia poole pealt oli seal artikkel kaheksajalgadest. Tegevuskohana nimetati India ja Vaikset ookeani või nende piiriala ja Austraalia lähedasi meresid. Öeldi, et kaheksajalad on maskeerumise maailmameistrid. Kaheksajalg ütlevat, et ära mind vaata, ma olen kivi. Ise oleks pakkunud, et kõige paremad maskeerujad on kameeleonid. Mõtlesin, et on olemas kaitsevärvi vahetavaid loomi, samuti linnud oskavad hääli järgi teha, aga kas keegi maskeerib ka lõhnu? Inimene lõhnaõliga küll, aga kuidas on teistega? Koer võib olla pime, aga hea haistmisega.

Kaheksajalgade kohta kirjutati veel, et nende intelligentsust on raske mõõta. Üheks intelligentsuse näitajaks peetavat oskust kasutada tööriistu, kuid kahesajalg tööriistu ei vajavat, sest tema keha on üleni tööriist. Kaheksajalg suutvat teha iga oma jalaga samaaegselt erinevaid liigutusi. Seda oli ka juures olevatelt fotodelt näha.

Pikk taaskäivitamine

Eile jooksis veebibrauser kinni, tahtsin arvutit taaskäivitada, aga sain ta alles täna uuesti tööle.

Edukas kuningarünnak

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 24. Rd3 Va8 25. Og2 Va7 26. Ve1 Lh7 27. b5 Rb5 28. Lc5 c6 29. a4 Rd7 30. Lc2 Rd6 31. Re5 Rf6 (Siiani partiist Smõslov-Keres) 32. Vb1 h5 33. Lc5 Vaa8 34. Vec1 h4 35. g4 h3 36. Of1 fg 37. e4 gf 38. ed ed 39. Rf3 g4 40. Re5 Rde4 41. Lc2 Lf5 42. Vb7 Vf8 43. Od3 g3 44. hg Lg5 45. Kh2 Rf2 46. Lf2 Re4 47. Lg1 Vf2+ 48. Lf2 Rf2 49. Vf1 Vf8 50. Oc2 Rg4+ 51. Kg1 Le3+ 52. 0:1.

Muuseumis

Täna käisime uues Eesti Rahva Muuseumis. Vanas etnograafiamuuseumis käisin 1980. aastatel klassiga korduvalt, vahepealsel ajal mitte. Kui veel loodeti, et muuseum kolib tagasi Raadi mõisasse, oli meil üks tööpraktika tund selle mõisa varemetes.

Uues muuseumis oli uskumatult palju rahvast. Parkimisplats oli autosid täis ja riidehoius tundusid samuti olevat numbrid lõppemas.

Näituse vaatamist alustasin aeglases tempos, lugedes esialgu kõik seletuskirjad läbi. Lugeda oli natuke raske, sest mul on halb nägemine, sildid jäid silmadest kaugele ja ruum oli hämar. Mõned seletuskirjad olid lisaks elektroonilised ja poole lugemise pealt vahetusid. Et lugemine läks liiga aeglaselt, siis hiljem jätsin osa vahele ja niiviisi jõudsin oma inimestele uuesti järele.

Esemete põhinäitusest rohkem meeldis mulle kunstinäitus, väljaarvatud aktipildid. Viiraltilt olid väljas sellised pildid, mida olin juba varem kunstimuuseumis vaatamas käinud. Mõne kunstniku nime arvasin stiili järgi ära, mõnega ka eksisin ja kõik ei meenutanud üldse varem nähtut. Ühes väiksemas ruumis oli ka laste joonistuste näitus. Laste pilte annab sama pikalt mõttes analüüsida kui päris kunstnike suuri teoseid.

Üks ilusam ruum oli veel selline, kus olid välja pandud puust joogikapad. Võrdlesin nende mustreid. Juurde oli kirjutatud, mis maakonna kapad kuskil on, keskmisest rohkem meeldisid mulle Tartumaa mustrid, kuigi teised kapad olid ka ilusad. Keset seda ruumi oli aga klaaspõrand, millele ma ei tahtnud peale astuda, kuigi oli näha, et osad inimesed astusid.

Klaaspõrandal kõndimisest ei pääsenud aga soomeugri näitust vaatama minnes. See põrand ei olnud mitte ainult klaasist, vaid lisaks elektriline, sest selle sees ujusid kalapildid. Soomeugri näituse arhitektuur meenutas kunagi külastatud Piusa koopaid. Mõtlesin, et võin ära eksida. Ühes ruumis mulle juba öeldigi, et see pole näituse osa. Varsti pärast seda jätsin labürindis ekslemise pooleli, et veel tagasitee leida.

Viimase kohana käisime muuseumipoes. Sain sealt endale uue pastaka. Olin nagunii mõelnud varsti pastakaid ostma minna.

Klaasuksega wc

Ühes majas oli klaasuksega wc, mis asus koridoris, mis oli omakorda puu-uksega suletud. Puu-uks avanes tuppa. Kui üks inimene oli wc-s, tõmbas teine koridori ja toa vahelise ukse lahti. Wc-s istuja karjus, et ta ei kannata, kui seda ust avatakse ajal, kui tema wc-s on. Wc ukse klaas oleks võinud olla ka läbipaistmatu.

*
Üks naine ütles, et teda tuleb teenindada väljaspool järjekorda, sest tal on kõht ees. Aga foto pealt oli näha, et see kõht ei olnud eriti suur.

Linnupoja toitmine

Ühte linnupoega ei hakanud linnuema toitma. Hakkasime siis ise. Püüdsime anda linnupojale teri, aga andsime ka muid toite. Ta sõi ennast üleni ühe toidu sisse ja tuli sealt siis jälle välja. Kõige rohkem maitsesid talle herned. Linnupoeg oli söömise tagajärjel sellise kujuga, et kui ta oleks olnud inimese suurune, oleks ta kaalunud üle 300 kilo.

*
Meie ukse taga oli käinud petis. Isa kirjutas raamatu eessõnas, et mul olid selle pärast pisarad silmas. Enda kohta kirjutas isa, mida tema petisele ütles. Olin käinud teistest korteritest küsimas, kas petis nende uste taga ka käis.

*
Praegu oli lõpueksamiteks valmistumise periood. Pidin terve päeva pingeliselt õppima. Osa päevast pidin õppima ja vahepeal ka maletrenni tegema. Tundus, et hea oleks veel osa aega puhata, et õppimise kellaajal oleks rohkem tuju õppida. Kõndisin vaenlaste majast mööda.

Tulemus paranes

1. Peebo 9,5
2. Raidväli 9,5
3. Metsoja 7
4. Põdersalu 7
5. Ojaste 6,5
6. Runnel 6,5

12 osavõtjat, 11 vooru, 11 minutit.

Eelmise nädalaga võrreldes tõi punkte juurde see, et eelmine kord mängisin paremaid seise maha ja täna päästsin halvemaid seise.

Kanali vööndid

Mul oli arsti aeg sellisel päeval, kui ma ei saanud minna. Sinnani oli veel natuke vähem kui nädal aega. Leidsime, et parem on helistada arstile kohe, et sel päeval ei saa minna, sest mida varem helistada, seda tõenäolisem on, et saab kellegi teisega aja ära vahetada. Ema helistas minu eest, aga arst ei võtnud vastu. Ütlesin, et see, et ta vastu ei võta, ei tähenda, et ta tööl ei ole. Tal ei ole kogu tööpäev vastuvõtu aeg, vastu võtab ta tavaliselt kell 1. Praegu veel nii palju ei olnud. Läksin kõndisin kanali ääres. Mujalt oli lumi ära sulanud, aga kanalil sulas aeglasemalt. Sellest oli osa jää ja osa vee all. Kanalil olid erineva veetaseme kõrgusega vööndid. Üks laps tuli ka kanali äärde kõndima. Ta astus sügavatesse lompidesse, nii et jalanõud said üleni märjaks. Ta hüüdis mind appi: "Simo!"

Viimases reas

Istusin auditooriumi viimases reas Kristeri kõrval ja ootasin vene keele tunni algust. Tund hakkas pihta. Mulle tuli meelde, et ma olen teisest rühmast, mille tund on klassis 112. Aga kui ma sinna nüüd hilinemisega läheks, siis saaks Velleramm võibolla hilinemise pärast pahaseks. Pealegi oli klassis 112 minu koht teises pingis, aga mulle meeldis viimases reas rohkem istuda. Selle tunni õpetaja, kus ma olin, andis mulle lugemiseks ühe kirjaliku materjali. Lugesin näidatud koha trükisest läbi ja tahtsin siis materjali minust paremal istuvale õpetajale tagastada. Aga õpetaja ütles, et see tuleb edasi saata. Andsin siis minust vasakul istuvale Kristerile, näidates, kust täpselt tuli lugeda. Minu ees istus Kristin. Ta võttis ühe minu vihiku enda kätte. Ükskord olin juba näinud, kuidas tema käes olid minu paberid. Siis ta oli öelnud, et võttis need kätte kogemata, aga täna võttis ta selle vihiku täiesti avalikult ja sihilikult. See, kes oli vihiku võtnud, oli Merje. Ta kirjutas selle parandusi täis ja siis andis tagasi. Ütlesin ühe paranduse kohta, et sellist ma olen varem ka näinud. Seda öeldes ma polnud veel praegu tehtut üles leidnud, aga siis leidsin. Arvasin, et sõna "ema" on muudetud sõnaks "temake", aga nüüd nägin, et hoopis sõnaks "kenake".

"Akadeemia" 2015-2016 ajaloost

"Akadeemia" 12/2015 - 11/2016, loetud pisteliselt.

"Akadeemia" on segateemaline ajakiri ja ilmub sageli, 12 korda aastas, seetõttu ma pole numbreid läbi lugenud, aga olen püüdnud lugeda igast numbrist midagi, eelistatavalt ajalugu, vahel ka muud.

Vaadeldud perioodil üks artikkel oli tsensor Jõgeverist, autoriteks Vello Paatsi ja Kristi Paatsi. Tuglas kirjutas omal ajal Jõgeveri päevikute põhjal ajalehetoimetaja Grenzsteini kohta väga kriitilise raamatu, hiljem on Jaanus Arukaevu püüdnud Grenzsteini rehabiliteerida. Nüüd Paatsid leiavad, et Tuglase kirjapandu on endiselt kaalukam kui Arukaevu jutt. Ma ei poolda kõiki Arukaevu väiteid, aga minu meelest Grenzstein oli valinud endale kasulikuma elukutse kui Jõgever. Ajalehed on vajalikud, aga kas ka tsensor?

Aastakäigu kõige huvitavam kaastöö oli Rein Taageperalt. Seal oli toodud Taagepera ja ERSP-laste Laulva revolutsiooni aegse jutuajamise lindilt mahakirjutus koos kommentaaridega. See on huvitav nii sellepärast, et see oli Eesti ajaloos pöördeline aeg, kui ka minu jaoks selle poolest, et need olid minu kujunemisaastad. Taagepera ütles tol ajal, et tema süda on ERSP-s, pea Rahvarindes ja ta korjab välismaal Muinsuskaitse Seltsi jaoks raha. See iseloomustab tollast olukorda, kus sai kuuluda mitmesse poliitilisse organisatsiooni korraga ja eestlastel oli ühine vaenlane. Taagepera on ka hiljem erakondi vahetanud, vahel peetakse sellist käitumist tuulenuusutamiseks.

Kaarel Piirimäe kirjutas midagi umbes sama ajalooperioodi kohta. Jäi meelde, et ta nimetas rumalaks arvamust, nagu oleks taasiseseisvumine olnud paratamatu. Lennart Meri jälle pidas kummalisteks sovetolooge, kes ei näinud ette Nõukogude Liidu lagunemist. Vahel võib vähemintelligentse inimese ennustus osutuda intelligentsema omast õigemaks, kumb on sel juhul rumalam?

Indrek Jääts kirjutab vepslaste arvu kõikumisest erinevatel Nõukogude Liidu rahvaloendustel. Mõnel rahvaloendusel see järsult vähenes, hiljem jälle suurenes, mis kinnitab veel kord, et võltsiti ka fakte. Jääts leiab, et praegu on vepslaste olukord parem kui Nõukogude ajal. Mõnest muust allikast olen kuulnud, et soomeugrilaste ümberrahvustumine käib praegu veel kiiremas tempos. Kui maailma üldine suundumus on linnastumine, siis linnades peaks ju olema oma keelt raskem säilitada, samuti vabaduse suurenemise korral ei pruugi oma keel enam nii kallis tunduda.

Viimases numbris ilmus tõlgitud artikkel hoolekandest Vana-Roomas. Seda nimetatakse rohkem uusaegseks nähtuseks. Sorokini järgi on uuemas ajaloos valitsenud rohkem lepingulised või sunduslikud suhted ja keskajal oldi perekondlikumad, perekond hoolitseb oma liikmete eest rohkem, vanaaja jagab Sorokin erinevateks perioodideks. "Akadeemia" järgi ei olnud Vanas Roomas vaesuse mõistet. Mulle tulevad meelde Rooma riigi territooriumil kirjutatud Piibli katkendid, et õndsad on need kes on vaimust vaesed, teises tõlkes vaimus vaesed, või see, kuidas Jeesus mõõtis annetuse suurust protsendiga inimese kogu varandusest. Praegusel ajal kutsutakse üles säästmisele.

Ameerika presidendid

Ühes riigis peeti ühte looma. Kui loom oli saanud peaaegu aasta vanaks, hakkas ta teisi loomi murdma. Inimesed hakkasid tema eest põgenema. Kokku põgenes üheainsa looma eest veerand miljonit inimest. Ühe inimese eest oli varem põgenenud sama palju.

*
Ameerikal oli uus president. Ta kõndis mööda tänavat ja kommenteeris inimeste välimust. Ühel naisel oli sall kaelas ja president ütles, et sellel naisel on nabanöör ümber kaela. Öeldi, et president teeb kogu aeg nalja. Mõtlesin, et võibolla ta valiti Obamale vastukaaluks, sest Obama oli kogu aeg kurb. Ütlesin, et valime Kristeri ka presidendiks, siis on igas riigis ühesugune. Tegelikult Krister oli teinud nalja algkoolis, hiljem võibolla enam ei teinud.

Diktatuur ja male

"KGB mängib malet". Boriss Gulko, Juri Felštinski, Viktor Kortšnoi, Vladimir Popov. Vene keelest tõlkinud Toomas Huik. Tammeraamat, 2012. 174 lehekülge.

Nõukogude Liidus oli male populaarne nii sellepärast, et mängus oli lubatud oma peaga mõtlemine, kui ka sellepärast, et Nõukogude maletajate ja muude sportlaste edu teenis riigi propagandistlikke huve. Võitluses maailmameistritiitlite pärast kasutati aga lubamatuid võtteid. Nõukogude võimu soosik Karpov pidi mängima kaks maailmameistrimatši Kortšnoiga, kes oli Nõukogude Liidust põgenenud. Kui oleks võitnud Kortšnoi, siis olevat olnud plaanis ta tappa. Seda kinnitab kaudselt ka ajalooajakiri "Tuna", kus kirjutati Nõukogude seadusandluse paragrahvist, mille järgi riigist põgenejatele oli ette nähtud pikk vanglakaristus või surmanuhtlus. Seega oleks teoreetiliselt saanud Kortšnoi hukata ka kaotuse korral. Võim mitte ainult ei eelistanud Karpovit, vaid Karpov tegi ka ise aktiivselt KGB-ga koostööd. Seda on valus lugeda, sest Kasparovi ja Karpovi vahelistes matšides olin Karpovi poolt. Kuigi Kasparovil erinevalt Kortšnoist õnnestus maailmameistritiitel võita, olevat võimud ka Karpovi-Kasparovi matšide ajal soosinud Karpovit. Karpov on andnud meeldivaid intervjuusid ja olen tema eeskujul mänginud teatud Caro-Kanni ja Prantsuse kaitse variante. Raamatus iseloomustatakse Karpovit, et ta on väliselt vagur ja naiselikult kõrge häälega. Aga ma arvan, et hea seegi, kui vähemalt inimese väline käitumine on meeldiv, kui salajane tegevus ei ole veel teada, siis võib avaliku tegevuse positiivsest osast eeskuju võtta. Ja ma ei pea Karpovi avanguvariantidest ka edaspidi loobuma, sest Caro-Kanni kaitset mängis minu juba varasemate teadmiste põhjal ka teine Nõukogude võimu ohver Gulko.

Gulko võitles aastaid õiguse eest Nõukogude Liidust Iisraeli kolida. Ta pidas selleks näljastreike ja tegi meeleavalduste katseid. Võitlus jätkus veel ka Gorbatšovi aja alguses. Mina olen olnud inimeste liiga suure rändevabaduse vastu, aga minu poolest väike arv inimesi võib kodumaad vahetada. Gulkol oli elu Moskvas pealegi veel selle poolest vastik, et ta teadis, et iga tema sõna kuulatakse pealt. Võitlust ühe inimese heaolu pärast ma ei pea küll nii õilsaks eesmärgiks kui ühes riigis okupatsiooni lõpetamise eest peetud võitlust, aga meeleavaldamise õigus peab inimestel olema.

Gulkole tundub, et näljastreik parandab malevormi. See tundub kahtlane, minu meelest on tühja kõhuga raskem mängida.

Raamatus kirjutatakse, et Nõukogude Liidus ei suhtutud juutidesse hästi. Ükskord kui nimetasin Karpovit venelaseks, parandati, et ta on juut, aga selles raamatus peetakse Karpovit erinevalt tagakiusatutest venelaseks.

Õppeaja venimine

Tegin Rosenbergile eksamit. Ütlesin, et talupoegadel oli kuldraha. Rosenberg ütles, et see on vale. Parandasin, et hõberaha. Rosenberg nimetas kokku minu kolme ütlust valeks. Parandasin need kõik ära. Pikalt ta mul vastata ei lasknud, vaid ütles, et nii väikeste teadmiste korral paneb ta kolme. Vastasin, et ma teadsin kõike, ma ajasin ainult segi. See on mul pärast aastat 1995 esimene kolm. Magistrieksam oli C, mitte kolm. Pärast eksamit mõtlesin, et kolme sain ma täna vist sellepärast, et ma olen magistriõppes juba kaua olnud, siis hakatakse mind rumalamaks pidama. Ma oleksin nagu mõnel varasemal korral halvemini vastanud ja parema hinde saanud. Võibolla ma eksisin täna varasemast rohkem sellepärast, et varem ma ainult õppisin, aga nüüd eksamieelsel päeval ma kõigepealt tegin tööd ja alles pärast tööpäeva lõppu hakkasin õppima, mistõttu pea oli väsinum.

*
Pärast Rosenbergi eksamit oli mul puudu veel ainult kümme ainepunkti. Aga magistriõppe aeg hakkas täis saama. Pidin tegema veel riskianalüüsi ja mõned eksamid. Läksin klassiruumi 112 ukse taha, kus pidi algama vene keel. Nägin, et mõned eakaaslased nagu Peep on samuti veel magistrandid ja lähevad Vellerammi tundi nagu palju aastaid tagasi. Aga mina polnud veel isegi nii kaugele jõudnud, et tundi minna. Kõndisin selle ajaloo õppehoone neljanda korruse koridori. Mõtlesin, et ma pean magistritöö lõpetamiseks vist akadeemilise puhkuse võtma, muidu mind eksmatrikuleeritakse. Ma olin kirjutanud magistritöö mustandeid kahel natuke erineval teemal, alguses ühel ja siis teisel, ma ei teadnud, kumma põhjal magistritööd lõpuni viia.

Lõpuni mängimine

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 24. Rd3 Va8 25. Og2 Va7 26. Ve1 Lh7 27. b5 Rb5 28. Lc5 c6 29. a4 Rd7 (Siiani nagu Smõslov-Keres) 30. Lc2 Rd6 31. Vab1 Va6 32. Rc5 Vb6 33. Vb6 Rb6 34. e4 Oc4 35. ef ef 36. Re6 Ve8 37. Rc5 Ve1+ 38. Oe1 Le7 39. Oa5 Rd5 40. Ld2 b6 41. Ob6 Rb6 42. a5 Rd5 43. a6 La7 44. La5 Rc7 45. f4 gf 46. gf Ob5 47. h3 Ra6 48. Ld8+ Kh7 49. Ld6 Rc5 50. dc Lb7 51. Lf6 Ld7 52. h4 Ld1+ 53. Kh2 Ld7 54. h5 Lg7 55. Ld6 Lg4 56. Oc6 Oc6 57. Lc6 Lf4+ 58. Kg1 Le3+ 59. Kf1 Lc1+ 60. Ke2 Lc4+ 61. Ke3 Lc3+ 62. Kf4 Ld4+ 63. Kf5 Lf2+ 64. Ke5 Lg3+ 65. Kd5 Lf3+ 66. Kd6 Lf4+ 67. Kd7 Lf7+ 68. Kc8 Lf5+ 69. Ld7+ 1:0.

Raadio ja muusika

Eilses Vikerraadio saates rääkis keegi umbes minu mõtteid, et raadiojaamad lasevad liiga palju ja liiga juhuslikku muusikat. Kõneleja arvas, et igaühte huvitab oma muusika ja küsis, kas peab üldse kogu aeg muusikat kuulama. Minu meelest võiks ka olla üks raadiojaam, mis ei lase üldse muusikat, vaid kogu aeg jutusaateid. Mulle meeldivad küll lemmiklaulud ja lemmikansamblid, aga suurem osa muusikast vähemalt praeguses vanuses mitte. Muusikat laskvad raadiojaamad on küll ka vajalikud, et laule tutvustada, muidu ei tea, mida ise otsima hakata.

Lumi jälle maas

Novembris oli kanalil nii paks jää peal, et inimesed kõndisid seal peal ja läbi ei kukkunud. Vahepeal sulasid ära nii lumi kui ka kogu kanali jää, nagu poleks seda olnudki. Nüüd on ilmad jälle külmemaks läinud ja uus lumi maha sadanud. Eile kirjutasin blogi rubriigis "kommentaar" sellest, et ujumine mulle eriti ei sobi. Aga suusatamine meeldib hoopis rohkem. Talvel on kanali ääres minu aeg. Eile kirjutasin veel sellest, kuidas algkooli ja põhikooli klassis meeldisid mulle füüsiliselt nõrgemad klassivennad rohkem. Tegelikult jälgisin samal ajal ka spordivõistluste ülekandeid, kus tahtsin, et vähemalt neil, kellele ma kaasa elasin, läheks hästi. Mulle ei meeldinud küll sportlased esimeses järjekorras selle järgi, kes on kiirem või aeglasem, vaid mis riiki nad esindasid. Aga natuke mõjutasid suhtumist ka muud tegurid, nagu sportlase või tema riiete välimus, nime kõla või saadud medalite arv.

Kui täna suusatama läksin, siis oli nõrk lumesadu. Kanali juures mulle ei meeldinud, et seal olid paugutajad. Seetõttu valisin sellise raja kanali esiküljel, et ei peaks neist mööduma. Kui teist pidi tagasi sõitsin, siis tulid nad mulle ikkagi vastu, aga nende kiituseks peab ütlema, et vähemalt sel hetkel nad pauku ei teinud. Läksin tegin teise ringi kanali tagumisel küljel. Esimesel küljel olin sõitnud täpselt samu jälgi mööda kahes suunas, aga teisel küljel tagasi keerates ma ei pannud raja hargnemise kohta tähele, seetõttu sõitsin ringikujulisemalt ehk kanali kahel küljel kokku kolme rada pidi. Ühtegi teist suusatajat ma ei näinud, küll aga jalutajaid, jooksjaid ja isegi jalgrattureid. Mul oli teist korda sel hooajal probleeme suusa jalast saamisega, aga nüüd ma vähemalt teadsin, et lõpuks peaks see õnnestuma. Suusakepiga ei õnnestunud jääd katkise kinnituskoha vahelt piisavalt palju välja puhastada, aga siis meenus, et olin blogis kirjutanud, et võiks proovida ka suuskade kandmiseks kokkupaneku klambrit. Sellega kraapima hakates sain suusa kiiresti alt. Võibolla mulle hakkaks ujumine ka rohkem meeldima, kui ma seda rohkem prooviks, aga kas peab kõiki alasid harrastama? Lapsena käisin nii suusatamas kui ka ujumas, siis meeldis ka suusatamine rohkem, kuigi mõni hetk ujumise juures oli meeldivam kui ma eile nimetasin.

Teatrietenduse kuulamine

Teatrietendusel mängisid kaks naist, et nad elavad koos. See tuli sellest, et mina olin kaalunud ühe naisega koos elamist. Naiste kohta öeldi, et nad jätavad asja pooleli. Sellega peeti silmas, et mina olin asja pooleli jätnud. Vältisin näitlejate poole vaatamist, selle asemel kuulasin nende juttu kõrvaga. Lamasin kõhuli ja tegin jalgadega õhus omapärases rütmis liigutusi. Kommenteeriti, mida minu suhetest erinevate naistega arvatakse. Olin enne vaadanud, et mul on püksid halva asjaga koos, aga nüüd vaatasin, et see on jahu. Kodus räägiti, et üks tuttav vana mees oli minu nime kuuldes suurde ärevusse sattunud. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et ta on minu salapärase sisuga raamatuid lugenud.

Jälle mängimas

1. Trohhalev 10 p.
2. Raidväli 9
3. Metsoja 8
...
Runnel 5

12 osavõtjat, 11 vooru, 11 minutit.

Ma polnud päevakeskuses kaks kuud käinud, kuigi käisin vahepeal AVRO turniiril. Detsembris ehk mängin iga nädal, sest peaksid lähenema Tartu meistrivõistlused pikas males, sinna peaks medalit kaitsma minema ja selle jaoks oleks mängupraktikat vaja. Vahepeal ei leidnud ma võistlustel osalemiseks aega, muidu poleks nädalas viit päeva tõlkida jõudnud, aga see nädal mõtlesin, et võin tõlkida ka ainult neljal päeval, raamatu lõpp nagunii läheneb. Tänaseid mänge iseloomustas, et mängude esimene pool läks paremini kui teine pool.

Ei taha ujuda

Eilses "Postimehes" kirjutati jälle sellest, et kehalise kasvatuse hindamine tuleks muuta võimetega arvestavamaks. Võibolla tuleks koolides hinnete panemine üldse ära lõpetada? Ma pole rahul sellega, et ma näen siiamaani unes, mis hindeid mulle pannakse, aga unenäost ei selgu, mida ma olen kontrolltöösse kirjutanud, mis selle hinde tingis. Koolis ütleks kaugushüppe pikkuse mõõtmine rohkem kui selle hindeks teisendamine.

Artiklis kaheldi kaugushüppe tähtsuses, aga peeti eluliselt vajalikuks ujumisoskust. Mul läheb küll kaugushüppe oskust rohkem vaja, see aitab lompidesse astumist vältida. Ujuma ma lihtsalt ei lähe ja kui läheksin, oleks just minek eluohtlik. Koolis olid ebameeldivad kohustuslikud ujumistunnid, mille järel klassivennad arvasid, et võivad mulle karjana kallale tulla, sest neile tundus, et ma ei tee kaasa. Kui mul mõnes muus õppeaines oli õppimata, siis polnud sellest mingit probleemi. Võis olla õpetajaga, aga mitte õpilaste vahel. Teistes ainetes kaasõpilased pigem halvustasid seda, kes liiga palju õppis. Või võibolla esines kõiki variante, mulle endale meeldisid rohkem need klassivennad, kes olid targemad ja füüsiliselt nõrgemad.

Voodi toidunõuks

Lahendasin suurt ristsõna, mis oli enne mind juba osaliselt ära lahendatud. Ka mina ei leidnud kõigile küsimustele vastuseid. Kui olin teinud ristsõnasid üleni üksi, siis olin vaadanud järjekorras kõiki küsimusi, aga nüüd vaatasin siit-sealt. Eelmine lahendaja oli kirjutanud nende vastuste kohta, milles ta ei olnud kindel, ruutudesse väiksemaid tähti. Mõnes ruudus oli nii palju väikseid tähti, et ma ei saanud aru, milline täht on millise sõna osa, ja ei suutnud oletatud sõnu kokku lugeda.

*
Läksin Vanemuise mäest alla ja kordasin mõttes mitu korda ühte enda luuletust. Jõudsin koju ja läksin tagumisse vannituppa. Oudekki oli pannud mu käele sideme, aga nüüd oli see lahti tulnud ja käsi oli veretäppe täis.

*
Tahtsin minna lugemisasutusse, et tegeleda uurimistööga. Aga raadios öeldi, et on kuulutatud välja kahepäevane lein, usklikele kolmepäevane. See tähendas vist, et asutused olid kinni, või vähemalt ei peetud leinapäeval nende külastamist viisakaks. Neljas töövaba päev oli veel pühapäev. Istusin oma voodi peal ja sõin teki seest toitu. Lusika peale sattus üks uss. Mul läks süda pahaks ja jätsin söömise pooleli. Toidu sees nägin veel teist ussi. Mõne olin vist juba ära söönud, aga kuna ma polnud seda märganud, siis need polnud mul südant pahaks ajanud. Tulin voodi pealt maha. Nägin, et selle sees ujus üks laternaga kala. Hoolimata sellest, et toit oli läbi keedetud. Siis seda kalaliiki 100 kraadi ei tapnud või oli tegelikult keedetud natuke madalamal temperatuuril. Rääkisin sellest emale.

Tuna 3/2016

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 3/2016. 160 suurt lehekülge.

Selles numbris avaldab ja kommenteerib Tiina Saluvere Vaino Vahingu ja Kuno Otsuse kirjavahetust. Vahingut ma tundsin ja täiendan kirja pandut isiklike mälestustega. Vahingu puhul tuli tema andekus suulistes jutuajamistes paremini välja kui kirjalikus loomingus.

Vahing oli kirjanik, psühhiaater ja teatriinimene, „Tunas“ kirjutatakse, et lisaks kutsumuselt ajaloolane ja arhivaar. Kas see on kirja pandud kaastöö ajalooajakirjas avaldamise põhjendamiseks või võib nii öelda ka muudes väljaannetes? Ühel korral ütles Vahing, et kõik ajaloolased on regressiivsed. Seega pidas ta minevikule pühendumist natuke naljakaks. Endale meeldis talle ennustada tulevikku. Ta ütles, et on kolm asja, mille põhjal saab ennustada, mida keegi mingi jutu peale ütleb – vanus, sugu ja elukutse. Kes midagi muud ütleb, olevat juba hull.

Ajalugu on Vahing tarvitanud ka positiivse sõnana. Vahing oli psühhiaatriahaigla raamatukoguhoidja ja oli uhke, et seal oli muuhulgas heal tasemel psühhiaatriaalaste raamatute kollektsioon. Kuid kui langetati otsus nahaarstid psühhiaatritega samasse hoonesse kolida, oli vaja selle jaoks ruumi teha ja direktori otsusega raamatukogu likvideeriti. Vahing oli selle pärast vihane ja nimetas seda ajaloo hävitamiseks. Ta tõi ühtlasi ajaloolise võrdluse, et Hitler põletas raamatuid, see oli ilus, aga nüüd pannakse konteinerisse.

Vahing on kasutanud ka muid ajaloo alaseid võrdlusi. Ühel korral näitas ta oma kodu juures pragu, kus tal olevat pea kahe maja vahele kinni jäänud ja ütles, et siis helistati päästekomiteesse. Luure kohta rääkis ta, et kui talle oleks tehtud ettepanek agendiks hakata, siis oleks ta selle vastu võtnud, sest talle meeldis kirju kirjutada, tema ideaal oli doktor Sorge. Seetõttu mind üllatas, et „Tunas“ trükitud kirjad on nii lühikesed. Vahing oli keskmisest eestlasest natuke Nõukogude-meelsem. Aastal 2007 ei olnud ta rahul pronksmehe teise kohta kolimisega ja nimetas sõdurite haua lahtikaevamist pühaduse rüvetamiseks. Eesti presidenti Pätsi nimetas ta fašistiks. Nõukogude aja ja uuema aja ajalookirjutuse erinevuseks pidas ta, et tõlgendused on erinevad, aga faktid samad. Minu teada on juhtumeid, kus on võltsitud ka fakte. Vahing andis mulle nõu, kuidas kirjutada ajaloo magistritööd. Ta ütles, et kui ma kirjutan Itaalia-Etioopia sõjast, siis pean ma kirjutama sellest, miks sõda puhkes.

Üks ühine huviala Vahinguga oli mul unenägude üleskirjutamine. Tegime seda aga natuke erinevalt – Vahing arvas, et moonutuste vältimiseks tuleb kirjutama hakata kohe ärkamise hetkel, mina leidsin, et kirjutamise võib ka õhtusse edasi lükata, sest peaasi on hea lugu. Vahing kirjutas Kultuurkapitalile soovituskirja minu raamatu „Uneriik“ väljaandmise toetuseks ja lubas kirjutada ka raamatule „Ajalugu unenägudes“, kuigi sellele sain teiselt kirjanikult kiiremini.

Nüüd veel lühidalt ülejäänud kaastöödest, igaühe kohta kuni kaks lauset.

Jaan Undusk kirjutab, et Nõukogude totalitarism oli dialektiline totalitarism. Tegelesin enne seda dualistliku filosoofiaga ja Unduskit lugedes mõtlesin, mis on dialektika ja dualismi erinevused ja sarnasused.

Martti Kalda arvab, et India raidkirjadesse tuleb suhtuda suure allikakriitikaga ja et inimesed tahavad alati endast paremat muljet jätta. Mõtlesin, et kerjused ja simulandid ei taha, samuti rõhutatakse kannatusi ajaloos holokaustimuuseumide ja küüditamise mälestuspäevadega, kuigi mingis mõttes on siiski seegi enda paremast küljest näitamine.

Aldur Vunk jätkab eelmises numbris alanud artiklit laevaehitusest, millega seoses olen varem tsiteerinud laulusõnu ja luuletusi. Sellest numbrist leiab illustratsiooni veel laulusõnadele „Kord kaljas kahe mastiga / läks teele soolalastiga“.

Raimo Pohjola kirjutab arhiivide provenientsipõhimõtte arengust. Mõtlesin, et eesti keeles oleks vast ilusam päritolupõhimõte.

Ivi Tomingas avaldab fotosid 1990. aastate Eestist, kus piltidel on täiesti tühje poeriiuleid. Mina nii tühje poeriiuleid Tartust ei mäleta, välja arvatud rahareformi eelse päeva kohta olen ajalehest lugenud, et õhtuks osteti poest ära kõik võimalik, varasemal kellaajal käisin ka ise ostmas.

Olev Liivik arvustab Aadu Musta raamatut ja teeb talle umbes sama etteheite, mille on mulle teinud nii Must ise kui ka keskkooli ajalooõpetaja, et lisaks üksikfaktidele on vaja ka üldistust, kokkuvõtet ja koguarve.

Nooremate üliõpilaste loeng

Ma ei olnud enam üliõpilane, aga istusin esimese kursuse ajalooloengus. See toimus meie kooli laulmisklassis. Istusin tagumises pingis. Loengut pidas M. Laur. Vaatasin talle otsa, kas ta ajab mind ära. Tema vaatas mulle otsa, aga ära ei ajanud. Üks üliõpilane ütles, et tal on vaja leida pangaautomaat. Mind saadeti temaga kaasa, et mina olen vanem ja kogenum, mina näidaku, kus see asub. Ma ei teadnud selle asukohta, aga läksin kaasa, et aidata otsida. Varsti läksime siiski erinevates suundades. Inimesed olid hakanud mulle tere ütlema, aga mina neid ära ei tundnud. Tahtsin minna kantseleist küsima, kas mul lubatakse veel magistritööd kaitsta. Koolimajas oli uste arv suurenenud.

*
Kõndisin mööda tänavat. Eespool läks mingi asi põlema ja hakkas tõusma paksu musta suitsu. Põlev asi oli väike, aga suitsu tekitas see palju. Keerasin ümber, et mitte kõige paksema suitsu sisse minna. Mõned panid endale särgi näo ette, et läbi selle puhtamat õhku hingata. Tegin ka nii.

Castrost ja Kuubast

Olen kirjutanud varem blogis ja ajaloo arutelu listis pisikestest ingliskeelsetest raamatutest Kuuba kommunistide Che Guevara ja Castro kohta. Eile ja üleeile saatsin listi seoses Castro surmaga kaks uut kirja. Kuna täna unenäod meelde ei jäänud, siis kirjutan blogisissekandeks ümber need kirjad.

Esimene koht, kust ma Castro surmast teada sain, oli venekeelne võrguleht Newsru.com. Seal meenutati, et Castro tuli võimule, kui ta vallutas 1. jaanuaril 1959 Havanna. Aastal 2008 andis ta võimu üle oma vennale. "Postimehes" nägin vist hiljem sama aastaarvu, aga "Eesti Päevalehes" aastaarvu 2006. Ise täpselt ei mäleta. Ühes lehes küll kirjutati, et üleandmine käis kahes järgus, kõigepealt ajutiselt ja siis lõplikult. Castro matused toimuvad 4. detsembril. Loetud venekeelne leht on Putini võimu suhtes kriitiline, aga loetud loos ei nimetata diktaatoriks Castrot, vaid tema eelkäijat Batistat. Samasugust asja nägin hiljem "Postimehe" võrguküljel, aga paber-"Postimehes" nimetati mõlemat diktaatoriks. "Postimehe" paberväljaande artiklid olid Castro suhtes kriitilisemad kui "Eesti Päevalehe" oma, mis oli tõlkinud Inglise leiboristide lehe ajakirjaniku artikli.

Raadios on vahel lastud Castro pooldajate laulu, mille sõnasid ma listi esimest kirja saates oletasin mäletavat kujul "Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, kuid saatus on erinev neil". Aga kolm allikat andis sõnad teisiti, nimelt "Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, / on sarnaselt sinised veed... / Kuid ometi kõrvuti elus ei lähe / neil kaluri rajad ja teed…" Tolle aja oludes võibolla need sõnad meeldisid ka osadele kommunismi vastastele, kui nad mõtlesid, et mere taga on Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid, sama moodi nagu jamaikalase jaoks Kuuba.

Tsiteerisin ükskord varem listi saadetud kirjas ühte rida Lauri Vahtre mälestusteraamatust, kus sõnade autor pidas Tšiili diktaatorit Pinochetti sama heaks kui demokraatlikumaid Reaganit ja Thatcherit. Seal oli üks rida ka Kuuba kohta, mille listi kirjutasin samuti mälu järgi kujul "neegripealik Kuubamaalt saeb palmipuid Angoolas". Hiljem otsisin otsingumootoriga selle laulu üles ka võrgust ja olin tsiteerinud täpsemalt kui Jamaika-teemalist laulu, kirja panemata jätsin sellest laulureast ainult esikohal oleva sidesõna. Kuulasin ka ise 1980. aastatel Ameerika Häälest, kuidas Kuuba väed tegutsesid Angoolas ja püüdsid seal samasugust korda kehtestada. Ülikoolis käisin ajal, kui Eestis oli kommunism kukutatud, aga Kuuba ajaloo teemalises loengus öeldi, et Castrol on karismat "nii et hoia ja keela". Loetud romaanide kohta mäletan, et raamatu "Must kapten ehk Lendav Hollandlane" osade peatükkide tegevuskoht oli vist Kuuba pealinn Havanna, kuigi tükk aega Castrost varasemal ajal. Kuubast on kirjutatud ka maleajaloos, sest sealt oli pärit maailmameister Capablanca. Kuuba sportlasi on näidatud ka füüsiliste spordialade teleülekannetes.

Doktoritöö viimistlemine

Hakkasin doktoritööd viimistlema, et see ühe õppeaastaga lõpule viia. Nüüd ei olnud mul enam käes ühtegi raamatukäsikirja, seetõttu oli doktoritöö jaoks aega. Olin kirjutanud varem magistritöö Itaalia fašismist Eesti ajalehtedes 1920. aastatel, doktoritöösse pidid lisanduma ka 1930. aastad. Olin mõned andmed 1930. aastate kohta juba sisse kandnud. Kohe töö algusesse olin pannud lõigu ühe 1930. aastate ajaleheartikli kohta, kus fašismi suhtes oldi hoopis kriitilisemad kui 1920. aastatel. Tagant poolt ei olnud veel andmeid vähem kriitiliste artiklite kohta ära kustutatud. Või tegelikult võiski näidata, et erinevatel aastatel oli suhtumine erinev. Doktoritöö eelkaitsmine oli juba ära olnud ja edukalt läinud, aga andmeid 1930. aastate kohta ei olnud veel töösse eriti kantud. Mõtlesin veel tööd kõvasti paremaks teha, muidu võidi ta lõppkaitsmisel tagasi lükata, sest lõppkaitsmine pidi tulema rangem kui eelkaitsmine. Mõtlesin töö mustandi palju kordi läbi lugeda ja igal lugemisel seda täiendada.

Ettearvestamata löömine

Rääkisin, et kodus malepartiisid analüüsides jätan igas variandis midagi ette, elusate vastastega mängiksin nagu paremini, või ei märka vastased ka, et ma ette jätan. Vend oletas, et võistlustel mängin ehk sellepärast paremini, et siis on rohkem adrenaliini. Vist Kasparovi raamatust olen lugenud, et suurmeistrid teevad ka mängujärgses analüüsis rohkem vigu kui mängu ajal. Rei rääkis ükskord vastupidisest juhtumist, et kellegi analüüsid (ilmselt veel arvutieelsel ajal) olid paremad kui tema partiid. Viimati kirjutasin üles sellise variandi:

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 24. Rd3 Va8 25. Og2 Va7 26. Ve1 Lh7 27. b5 (Siiani Smõslovi ja Kerese vahelisest mängust) Rb5 28. Vab1 Rd6 29. Rc5 Ve8 30. e4 fe 31. fe Rfe4 32. Oe4 Re4 33. Re4 Oe4 34. Le4 Le4 35. Ve4 Kf7 36. d5 Va6 37. de+ Vae6 38. Ve6 Ve6 39. Vb7 Vc6 40. Va7 Vc5 41. Oc5 1:0.

Äärelinna mets

Televiisoris näidati loodust ja seda, kuidas inimesed seda kahjustasid. Aga kuni inimene elas, seni pidi ta midagi tegema. Ühe puu külge olid kinnitatud elektrijuhtmed, aga see polnud puule tervislik. Lähedalt oli siiski näha, et nendel juhtmetel oli isoleer peal, mitte ei olnud tegemist paljaste traatidega, nagu oleks võinud arvata. Tahtsime juhtmed puu küljest lahti võtta. Ronisin puu tüve mööda üles. Varem ma polnud osanud ilma oksade abita ronida. Aga oksad kippusid murduma, seetõttu mõtlesin, et pean puu otsast alla minema, et mitte kukkuda. Puu oksad murdusid sellest hoolimata, et nad olid üsna jämedad. Teised läksid kõndisid kaugemal aia ääres puude all. Läks pimedaks ja mõtlesin, et pean jääma puu otsa, et neile valgust näidata, et nad oskaksid tagasi tulla. Kuigi mina neid nägin, ei pruukinud nemad ise tagasiteed leida. Puude all kõndis palju loomi ja inimesi. Ühed inimesed kõndisid minu suunas, aga jäid seisma ja ei julgenud edasi tulla, sest pidasid mind metsloomaks. Peale muude loomade nägin ka ühte sipelgaõgijat. Ta kõndis ühe puu otsa. See loom ei näinud üldse seda moodi välja, nagu ta oleks võimeline puu otsa ronima. Olime metsas, mis oli ühtlasi ühe linna äärelinn.

*
Olin klassis 205 Toompere tunnis. Mina istusin oma kohal ja õpetaja klassi ees. Ta pidi mulle veerandihinde panema, aga ei teadnud, mis hinnet panna. Mõtlesin, et võibolla mul tuleb aastahindeks neli, kuigi tahan tänavu astuda ülikooli ajaloo osakonda. Võis ka juhtuda, et ma ei saa ülikooli sisse, kuigi ühel varasemal korral olin saanud. Õpetaja kirjutas hinde õpikusse ja andis selle mulle. Ma ei saanud aru, mis hinde ta oli pannud ja kas see on ajaloo või õpiku korra eest. Ütlesin, et ma ei loe hinnet välja, ja panin õpiku üks laud ettepoole. Õpetaja muutis nüüd vist hinde paremaks.

Lagunenud kustutuskumm

Olin Paide aias. Leidsin maa pealt kaalika. Tahtsin seda sööma hakata. Aga majas ütles mulle Paide vanaema, et seda kaalikat ei tohi süia, sest see on mädanenud. Läksin viskasin siis selle kompostihunnikusse. Kui vanaema poleks olnud, kuidas ma siis oleks aru saanud, et kaalikas on mädanenud? Raivo ladus puid. Ronisin puuriida otsa ja Raivo läks kaugemale. Ma ei mäletanud enam, kuidas nii kõrgelt alla saab.

*
Sain tagasi oma kirjandi. Vaatasin seda ja läksin taha pinki õpetaja käest küsima, miks ta selliseid parandusi on teinud. Tegelikult ma polnud veel teist lehekülge lugenud. Rääkisin ka Erikuga. Hoidsin käes kustutuskummi, mis oli peos tükkideks lagunenud. Ma ei mäletanud enam, kas see on Eriku kustutuskumm või olin selle kuskilt mujalt leidnud. Ma ei hakanud katkiminekut Erikule näitama, vaid panin kummi ühe pingi ranitssavahesse, kus enne juba üks kustutuskumm oli. Kui katki läinud kumm oli nii pudedast materjalist, siis see oleks vist Eriku käes ka katki läinud.

Andekus on pärilik

Eile ilmus üks koolikatsete vastane artikkel "Sirbis". Kasutati mitu korda sõna "ebamoraalne" ja vähemalt ühe korra "etteõpetamine". Arvati, et kooli saavad sisse need, kelle vanematel on rohkem aega lapsi eelkooli viia. Minu teada vaimsed võimed ja huvid on suurel määral pärilikud. Kui vaimsete kalduvustega lapsele lugemine selgeks õpetada, siis ta võtab ise riiulist raamatu ja hakkab lugema. Teine ei hakka isegi käsu peale. Kui väiksemate vaimsete huvidega laps liiga raskesse kooli sisse saab, siis tal läheb koolis veel raskemaks kui sisse saamata jäämise korral. Koolis võib raske olla küll ka andekal lapsel, kui tal hakkab igav, sest õpetaja räägib kogu aeg seda, mida ta juba teab. Seitsmeaastane laps ei ela vist kooli mitte sisse saamist nii raskelt üle kui tema vanemad, sest lapsel tuleb juba järgmisel päeval või sama päeva hilisemal kellaajal uus mõte. Kas kadedus on moraalsem kui töökus?

Ajakirja malenurk

Ajakirjas "Horisont" ilmus malenurk. Varem oli see olnud väike, aga nüüd oli selle mahtu suurendatud neljale leheküljele. Vist oli hakatud aru saama malemängu tähtsusest. Viimases numbris avaldati minu Tartu meistrivõistlustel mängitud partii, mis oli varem ilmunud minu blogis. See oli lühipartii. Olin seda blogis kommenteerinud ja kommentaarid olid ka ajakirjas, alla oli autorinimeks kirjutatud ühe maletaja nimi. Variante oli vist rohkem kui blogis ja kindlasti oli uus see, et oli lisatud seisuhinnangud. Natuke enne mängu lõppu oli kirjutatud kommentaariks, et viik on käes, aga variantide rägastik ei lõppe. Vastane oli olnud Karba. Et seis läheb võrdsemaks, selle kohta oli märgitud seisuhinnanguks lipu märk koos võrdusmärgiga. Veel lõpu poole oli seis veel võrdsem, seda tähistas vankri märk koos võrdusmärgiga.

Eesti lähiajaloo loeng

Istusin Pajuri loengus hämaras saalis. Pajur ütles, et "Eesti rahva kannatuste aasta" tuleks uuesti välja anda. Vastasin, et see juba anti. Minu kõrval istuv naine ütles ka, et see vist juba anti. Kontrollisin raamaturiiulist. Esimesed raamatud, mis ma sealt välja tõmbasin, olid teised. Siis leidsin ka otsitud pealkirjaga raamatu. Aga kõige uuemal ajal see ilmunud ei olnud, vaid vahepealsel. Kui olin oma kohale tagasi pöördunud, kutsus Pajur, et ma läheks uuesti lavale, et raamat riiulisse tagasi panna. Ma ei läinud ja vastasin, et ma juba panin. Lauri K. ja kaks muud poissi ütlesid nalja pärast, et hoopis nemad võtsid selle välja. Pajur pani saali pöörlema. Aga ta ei teinud ainult ühte pööret, vaid jättiski selle pöörlema. Ta polnud nõus enne pöörlemist lõpetama, kui üks poiss on palli põrgatamise lõpetanud. Nii sai tehtud kümme pööret, aga poiss lõpetas põrgatamise ja lõpuks lõpetati ka pöörlemine. Ütlesin, et kümmet pööret järjest poleks tohtinud teha, sest nii võib pöörlemisseade rikki minna.

*
Võtsin ühe raamatu vahelt maakaardid. Seal olid huvitavamad maakonnanime variandid kui teistel kaartidel. Hakkasin neid endale välja kirjutama. Raamat oli välismaa oma, aga mulle hakkas tunduma, et esimesena valitud kaart on Eestis trükitud ja juba varem tuttav. Tahtsin vaadata raamatu juurde kuuluvaid välismaiseid kaarte. Leppemärkides oli toodud riigipiiri tähis. Riigi piirid olid kahtlaselt suured. Ütlesin, et riigi koosseisu ei saanud kuuluda Põhja-Hispaania. Aga võibolla see oli Napoleoni aja kaart.

*
Klaus arvas, et ma olen hakanud luuletusi kirjutama tema eeskujul ja ütles, et siis ma olen tema poeg. Vaidlesin vastu, et ma kirjutasin ilukirjandust kõigis klassides peale võibolla 11. klassi ja ka enne kooli. Klaus tahtis, et ma seda siis näitaks. Vastasin, et ma ei taha näidata.

*
Peeglist oli näha, et mu hambad on kahtlaselt valgeks läinud, lisaks olid neil veretäpid. Tahtsin järele küsida, ega mulle pole müüdud valgendavat hambapastat. Lamasin maas ja mind käidi sööma kutsumas. Ma ei tahtnud veel minna. Kutsujad ütlesid mitu korda, et nad pakuvad mulle mürgitatud toitu. Lõin neid selle eest näkku. Ühele löödule ilmusid näo peale valged täpid. Lootsin, et need ei ole ajutükid. Kontrollimaks, kas toit on mürgitatud või mitte, ütlesin, et pakkujad seda ise esimesena sööks. Suur kartul sõigi väikse kartuli ära. Aga väike kartul võis ikkagi olla mürgitatud. Leidsin, et selleks, et pärismaalased meid mürgitada ei saaks, peame enne sööma hakkamist pöörduma nende maalt Inglismaale tagasi. Aga neid elas ka seal, siis tuli nemad sealt välja saata. Läksin peolauda, kui see oli juba inimestest tühjaks jäänud. Võtsin endale klaasi vedelikku ja panin selle sisse kolm sidrunitükki. Mulle öeldi, et see vedelik pole mõeldud joomiseks. Võtsin sidrunitükid uuesti klaasist välja.

Haridusmagistritöö kaitsmine

Seisin keset üliõpilasi. Need olid noorema kursuse üliõpilased, seetõttu polnud mul nendega millestki rääkida. Auditooriumis hakkas kujunema loeng, et naisõppejõud hakkas rääkima ja üliõpilased jäid järjest vait. Algas magistritöö kaitsmine. Pidasin kaitsekõnet. Ühes kohas segati mulle vahele, et ma eksin. Täpsustasin, mida ma mõtlesin. See oli haridusmagistri kraadi kaitsmine. Kui teadusmagistri kraadi olin kaitsnud ainsa inimesena korraga, siis haridusmagistri kaitsmisel oli jälle nii, nagu oli olnud bakalaureusetöö kaitsmisel, et kaitsjaid oli palju korraga. Kui teadusmagistritöö olin kaitsnud hindele C, siis haridusmagistritöö kaitsmine läks natuke paremini ja sain hindeks B. Aga varem olid mul olnud kõik hinded A-d, ma ei saanud aru, miks mulle enam A-sid ei panda. Nähtavasti näitas seda see üks kõnele vahelesegamine. Üks magistriõppesse astumise taotleja oli saanud töö kavandi eest C, aga siiski kuidagi magistriõppesse sisse saanud ja kaitses töö hindele B. Kaitsmine oli läbi. Üks tüdruk rääkis, et ta on vapustatud, et ühe abielupaari mõlemad liikmed saavad korraga lapse, aga mitte omavahelise. Tüdruk süüdistas ühte poissi, et see hankis inimesed, kellega abielu rikkuda. Poiss vastas, et ta tegi ainult seda, mida talt paluti. Ruumi saabus üks vägivaldne poiss ja pani mängima filmi, kus peaosa mängis tema sõber. Tundsin, et mul on aeg lahkuda. Läksin veel korraks auditooriumi ette, kus Ant ulatas mulle lõpudiplomi. Kodus lugesin, mis parandusi oli magistritööle tehtud. Sinna oli kirjutatud hinnanguid, et ma olen tsiteerinud töös unenäokirjeldusi, kas see on erootika.

*
Läksin magistritöö kaitsmise kohta tagasi. Läksin niisama, aga selgus, et seda pidigi tegema ja teised olid ka tulnud, kõik olid oma diplomi kaasa võtnud. Ma olin saanud diplomi hilinemisega ja ühest paberist oli pool puudu. Olin kirjutanud, mida ma õppejõudude kommentaaridest arvan. Nüüd üks õppejõud ütles, et ma tohtisin kirjutada ainult ühte lahtrisse. Ma olin kirjutanud rohkematesse kohtadesse. Mind oli tahetud vist lõksu meelitada, et mulle polnud öeldud, et diplom tuleb veel tagasi tuua. Tegelikult oleksin võinud ise ülikooli koduleheküljelt magistritöö kaitsmise korda lugeda. Ütlesin, et toon oma tunnistuse. Kui selle laua pealt leidsin, oli see ka veel pärast tagasitoomist kokku käkerdatud. Lisaks oli kirjutatud juurde hindeid 3! ja 4!. Ütlesin, et siin on üks minu klassivend, kes pole üldse ajalugu õppinud ja lööb nii valusalt kui võimalik, arvatavasti tema tegi seda. Või keegi teine, kellel midagi minu vastu on. Rei tõi mulle tagant ruumist uue teistsugusel paberil tunnistuse ja ütles, et ma vaataks seda.

Elu hotellis

Helina saatis mulle kirja. Selles tõi ta ära ühe malepartii avakäigud, kuni ta võitis viguri. See oli esimene malepartii, mille Helina võitis. Ta kirjutas, et tead, sellise seisu võiduks realiseerimine pole üldse raske. Mina Helinaga mängides kaotusseisu sattudes alistusin kohe. Tegelikult ma ei teadnud, kas ta oskab paremust realiseerida. Mängisin Helinaga malet ja mul oli parem seis kui sellel vastasel, kellega mängitud partii ta oli mulle saatnud. Elasin Helina ja ühe teise tüdrukuga kolmekesi samas hotellitoas. Ma ei rääkinud nendega peaaegu üldse. Mulle oli lähedasem Helina, aga teise tüdrukuga olid mul sarnasemad rohelised riided. Käisin koridori peal wc-s. Üks poiss püüdis seda läbi ukse jälgida. Läksin ruumi, kus vaadati televiisorit. Istusin oma toakaaslaste taga. Nad olid mõlemad vahepeal riideid vahetanud ja uued riided sobisid neile vähem kui eelmised.

Ravimite infolehed

Ravimite infolehtedele on kombeks kirja panna, et kõrvaltoime on surm. Et inimesi mitte liigselt hirmutada, võiks ka lisada, mis on surma tõenäosus. Või kas surm või invaliidistumine on tõenäolisemad ravimi võtmisel või võtmatajätmisel.

Raha pole ainus väärtus

Ma loen tuttavate ajaleheartiklid suurema tõenäosusega läbi kui võõraste omad. Tulemus on, et tuttavatega võin rohkem vaielda. Eile lugesin "Eesti Päevalehest" Kristeri artiklit, kus ta kritiseerib maksuvaba miinimumi, kuna kõik pidavat panustama. Minu meelest saab panustada raha asemel ka tööga.

Koolipäeva algus

Üks tüdruk oli males algaja, aga temaga hakati mängima. Algajad võisid varsti juba vastast võita, sest õppisid igast mängust. Istusin teise malelaua taga ja kirjutasin. Üks vanamees püüdis piiluda, mida ma kirjutan. Panin käe ette, et ta ei näeks, ja kirjutasin edasi. Varsti see mees tahtis teha teist asja, mis mulle ei meeldinud. Loetlesin talle kolm tema tegu, millega ma rahul polnud. Oli 19. sajand ja olime Pariisis. Anarhistid olid teada andnud, et täna kindlal kellaajal lõhkavad nad selle maja keldrikorrusel pommi. Seetõttu hakkas rahvas majast lahkuma. Enne võeti keldrikorrusel asuvast riidehoiust riided. Käisin ka seal. Riidehoiutöötaja jagas riideid kätte. Talle öeldi, et rahvast on nii palju, et tema ei jõuagi plahvatuse ajaks lahkuda. Ta vastas, et ei jõua jah. Olin juba riidehoiust lahkunud, aga läksin sinna tagasi, sest polnud veel riideid võtnud. Ma ei teadnud, kas keegi pommi kahjutuks ei saa teha.

*
Olin koolis klassiruumi 302 moodi ruumis. Vaatasin ühte võrgulehekülge. Sinna sisestasid inimesed teiste jaoks küsimusi. Vaatasin, kas hakata mõnele vastama. Koos küsimustega oli sisestatud ka fotosid. Mõnel neist olid väheste riietega naised. Ma ei vaadanud ühtegi pilti liiga kaua. Minu kõrval istus üks vana naine, kes arvas, et kui ma selliseid pilte vaatan, siis ta võib mind korraks puudutada. Vaatasin klassipäevikust hinneteseisu. Mul oli erinevaid hindeid, aga veerandihindeks võis kolm tulla. Mõnel õpilasel oli üsna hea hinneteseis. Õpetajad oleksid pidanud veerandihinnet pannes keskmise hinde välja arvutama, aga seda nad ei teinud. Selle asemel panid nad veerandihinde mulje põhjal, aga mulje võis olla vale. Oli koolipäeva algus ja kahes esimeses tunnis suur osa õpilasi tavaliselt kaasa töötamise asemel magas. Õpetaja Volmer ütles, et õpilastelt ei saa kaasatöötamist nõuda, sest kool ei alga vööndiaja järgi. Minu selja taga istus Helen. Olime ühes kahekorruselises majas. Tristan tahtis peita ennast teisele korrusele. Aga ta loobus sellest, sest seal olid sellised inimesed, et Tristan ei tahtnud, et läbiotsijad teda nendega koos näeks.

Vale asja kaitsmine

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 (Siiani partiist Smõslov-Keres) 24. ba Va8 25. Lc3 Rc4 26. e4 fe 27. Oc4 Oc4 28. Lc4 ef 29. Rf3 Va5 30. Vd3 Vda8 31. Vb3 b6 32. Re5 Rd5 33. Rc6 1:0.

Kodused jõulud

Minu rahataotlus oli tagasi lükatud, sest ma ei kirjutanud sirgete ridadega. Mulle oli saadetud paksude joontega paber, et ma selle kirjutades valgele paberile alla paneksin. Varem olin öelnud, et teist paberit ei ole mõtet alla panna, sest jooned ei paista paberist läbi. Aga selle paksude joontega paberi omad paistsid. Võisin selle alla panna, kuigi siis läksid reavahed suuremaks. Otsisin internetist informatsiooni, aga ei leidnud. Täna oli jõululaupäev ja toas oli kuusk. Mul oli kuuse kõrval kitsas. Läksin istusin peolauda, aknast kaugemasse otsa. Isa küsis, kas võrgus on ainult üks leht. Ma ei teadnud, kas ta mõtleb võrgulehekülge või võrguajalehte. Mõtlesin, et võiks vastata, et ühes keskkonnas on uut "Postimeest" ainult üks number, aga vanu "Olevikke" on võrgus palju. Pille ütles ühe lause ja mina hüüdsin ühe teisi parodeeriva lause. Mul oli veel Helinale tänane kiri saatmata, aga rahvast täis ruumis oli seda halb kirjutada. Läksin istusin kirjutuslaua taha. Mõtlesin, et võiksin öelda, et perekonda ühendab ainult see, et kõik on minu vastu. Ja mind hoiab siin kinni see, et mul on õigus. Aga kui ma seda ütleksin, siis saaksin veel pahandada. Ema läks kööki. Olin seal enne nõusid pesnud ja nüüd ema karjus, et kes kurat on nõud ära pannud. Isa pani muusika mängima. Olin tahtnud panna mängima oma muusikat, aga kaks muusikat oleksid üksteist segama hakanud. Mul oli küll võimalus oma muusikaga teise ruumi minna. Tõnu leidis arvuti või laualambi küljest ühe probleemi ja ütles oota.

Heast ja halvast

Inimesed said järjest minu peale vihaseks. Loopisin neid selle eest asjadega. Selle peale said nad veel vihasemaks. Ainult ühele väiksele lapsele meeldis, et ma tema pihta vett viskasin. Järgmisel päeval hakati minusse paremini suhtuma ja hakkasin kõigiga järjest ära leppima.

*
Kasekamp ütles mulle, et ta koostas mulle magistrieksami jaoks rasked küsimused. Vastasin, et kaks olid rasked ja kaks kerged.

Kroonikate nimekiri

Läksin Tartust välja klassikokkutulekule. Klassikokkutulekud olid põhilised reisid, millel ma käisin. Klassikaaslaste juuresolekul tundsin ennast julgemini. See kokkutulek toimus järve ääres. Järve teisel kaldal oli maja, mille juures langetati puu. See kukkus üle järve ja risti üle klassikokkutulekule toova tee. Järve teisele kaldale hüüti, et seal majas elavate inimeste süü tõttu on siia kanti rohkem inimesi kolima hakanud.

*
Lamasin pimedas toas oma voodis teki all. Tundus, nagu tuppa tuleksid õudused, kes hakkavad mult tekki pealt kiskuma. Mõtlesin, et peaks teki silmade pealt ära võtma ja kontrollima. Kõndisin teise ukse juurde. Vaatasin kroonikate nimekirja ja valisin sealt, millist kroonikat lugema hakata. Kõige kutsuvam tundus üks kroonika, mille autori nimi oli tuttav, sest temast oli ühes kohas kirjutatud. Oleks võinud lugeda ka ühe vaimuliku kroonikat, sest ühe teise ümberjutustust ma olin tõlkinud. Valisin siiski tuttava nimega krooniku. Läksime jõe peale paadiga sõitma. Meile lubati ainult kuulipildujapaati, aga okupandid ise sõitsid suurtükipaadiga, mille laskejõud oli suurem.

Teine sisseastumine

Olin magistrant. Olin esimesel korral olnud magistriõppes viis aastat, aga sellega sai õppeaeg täis, seetõttu olin tänavu uuesti sisse astunud ja nüüd esimese aasta magistrant. Eelmisel korral olin olnud tasulises õppes ja nüüd tasuta. Esimesel korral ma polnud tasuta kohale sisse saanud, sest minu peaaine oli lähiajalugu, mis oli minu kursusel paljudel. Lisaks oli meil olnud tugev kursus, sest meie bakalaureuseõppesse astumise ajal oli ajalugu olnud populaarne. Nüüd olin oodanud ära aja, mil ajalugu ega lähiajalugu enam nii populaarsed ei olnud ja sisse saada oli kergem. Sel korral magistriõppesse astunutest oli lähiajaloolasi vähem kui teiste õppetoolide alla kuulujaid ühekaupa võetuna. Teise magistriõppe esimesel aastal õppisin natuke hooletult ja kõigis loengutes ei käinud, aga teisel aastal oli mul plaanis väga korralikuks muutuda ja kõik asjad ära teha. Kõndisin mööda Pikka tänavat Kanali bussipeatuse juurest Emajõe peatuse suunas. Oli pime, aga täna laternad ei põlenud. Eespool nägin suurt koera, kes ei tundunud olevat ketis. Seetõttu jäin seisma ja mõtlesin, kas pöörata tagasi. Ööbisin koos emaga ühes kongi moodi toas. Selle kõrval õuel oli hiigelsuur vangistuses hoitav karu. Karu segas magamist, sest ta vahepeal möirgas. Õuel kasvas ka puu. Ütlesin, et karud oskavad puu otsa ronida. Karu võis puu ära murda ja sellega maja lõhkuma hakata. Vaevalt mul see mõte tuli, kui puu murduski. Unenägudes vahel nii juhtus. Karu hakkas mööda murdnud puud aiast välja ronima.

Õhtused mõtted

Rahulik päev on jõudnud õhtusse. Ma võiksin ka närveerida, sest valmistan ette rahataotluse kirjutamist, aga praegu on meeleolu üsna rahulik. Unenägu täna kõige rahulikum ei olnud, polnud tahtmist sellist kirja panna. Hommikul polnud tahtmist midagi muud ka kirja panna, aga nüüd see tahtmine tekkis. Riiulist maleraamatuid vaadates on tahtmine neid kõiki analüüsida, aga oma kirja pandud analüüse üle lugedes leian sealt nii palju vigu, et kurb. Kuigi võiks ka rõõmustada, et vähemalt lõpuks märkan viga, mida enne ei märganud. Eile rääkisin, et nende asjade üle, mida tehes on hea meel olnud, on ka hiljem hea meel, isegi kui ma neid tegevusi enam ei jätka. Üks mees on rääkinud spordi kohta vastupidi, et vanemaks saades tuleb varasemad saavutused ära unustada, et mitte mõelda, et tulemused lähevad halvemaks. Aga kurvastada saab ju ka selle üle, et midagi on meelest läinud. Ühe ütluse järgi kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Selles mõttes vastab see tõele, et tema minevik ei ela edasi. Teiselt poolt kui midagi ära unustada, saab sama asja üle teist korda üllatuda. Ma mäletan, kui ainus Ameerika president, keda ma mäletasin, oli Reagan. Nüüd on vist maailmast inimesed otsa lõppenud, kõigepealt ei leitud Eestis ühtegi valijatele sobivat presidendikandidaati ja samal ajal öeldakse ka Ameerikas, et valida oli ainult kahe halva vahel. Vanasti kuningaperedest leiti igast põlvkonnast keegi, keda troonile panna. Muinasjuttudes mäletatakse kuningaid headena. Kuninganna võib kuri olla. See näitab võibolla, et muinasjutte rääkisid lastele rohkem emad kui isad. See oleks psühhoanalüüsi teooria järgi, aga feministid peavad just sookaaslasi paremateks. Üks feminismi tunnus pidi olema võitlus õiguse eest mitte sünnitada, aga kas ei või olla ka emaõiguslasi? Need, kes tahavad anda paljulapselistele vanematele valimistel rohkem hääli, on ehk emaõiguslased. Mina seda mõtet ei poolda, sest mul olid lapsena oma poliitilised eelistused ja need ei kattunud ema omaga. Mul oli kahju, et lapsed ei saanud poliitikas osaleda, aga nüüd üks mees tahab mult täiskasvanuna ka valimisõigust ära võtta, sest arvab, et see õigus võib olla ainult nendel, kes on abielus. Kui mingilt rahvakihilt valimisõigus ära võtta, siis hakatakse vähendama ka selle kihi muid õigusi, sest hääli neilt nagunii ei saa.

Imeline Ajalugu 10/2016

„Imeline Ajalugu“ 10/2016.

Seda ajakirja ma pole tavaliselt ostnud, sest palju muud on ka lugeda, aga see number mulle toodi, võibolla kaanel oleva Kerese pildi tõttu. Üksikuid varem ostetud numbreid olen lugenud ainult osaliselt, see oli esimene, mida lugesin tervikuna. Reklaamid jätsin nüüd ka vahele, väljaarvatud ajalooteemalised. Reklaami avaldamiseks saates võiks reklaamijad ka mõelda, mis väljaandes sellest rohkem kasu on. Ajalooajakirja lugejat huvitab ajalooraamatu reklaam ilmselt rohkem kui millegi võimalikult tänapäevase.

Selles ajakirjas on võimalus lisaks lugemisele ka kirjutada. Toodud on Pärsia teemalise mälumängu valikvastustega küsimused ja ristsõna. Mälumäng läks mul paremini kui ma ootasin – 13 ühepunktilisest küsimusest vastasin 12 õigesti ja 1 valesti. Oli veel üks kolmepunktiline küsimus, mida ma enne vastuste vaatamist läbi ei lugenud, sest pidasin seda teiseks nupuks, aga põhimõtteliselt teadsin ka selle vastust. Ristsõnas ma kõiki ruute täidetud ei saanud, aga pealahendus tundus välja tulevat.

Ühes ajakirja lühinupus kirjutati, et kui tomat Ameerikast Euroopasse jõudis, siis nimetati seda algul mürgiõunaks, sest mõned inimesed selle söömise järel surid. Kuid see polevatki tulnud tomati mürgisusest, vaid pliitaldrikust, mille mürgi olevat tomat inimesele omastatavaks muutnud. Natuke varem kuulsin teistsugust juttu, et toores tomat on küll mürgine, aga küpseks saades mürgisus kaob. Ma ei tea, kui mürgine ta on, sest hapuoblikat nimetatakse ka mürgitaimeks, aga neid võib mõningases koguses süia ja olen seda halbade tagajärgedeta teinud. Ja mille poolest tomat nii eriline on, kui ilmselt pandi taldriku peale juba varem teisi mahlaseid vilju, näiteks päris õunu?

Ühes teises lühinupus eksiti vist Dumas’ romaanide sündmuste osas. Dumas kirjutas vist raamatus „Kümme aastat hiljem“ Prantsuse kuninga vennast, keda taheti välise sarnasuse tõttu märkamatult senise kuninga pähe troonile panna. Ajakirja järgi tahtsid seda teha kolm musketäri, aga minu mälu järgi pooldas kuninga väljavahetamist Aramis ja d’Artagnan oli selle vastu. Ja kui sarja esimese raamatu pealkiri oli „Kolm musketäri“, siis sama raamatu lõpus oli peategelastest musketäre juba neli, hilisemates raamatutes ei teeninud neist enam kõik musketäridena.

Ajaloo arutelu listis on avaldatud kartust, et kosmosesse paigutatud satelliitidelt saadetud kiirtega saab poliitilisi vastaseid hävitada. „Imeline Ajalugu“ kirjutab, et 1930. aastatel püüdsid inglased küll sellesarnaseid kiiri leiutada, aga see ei õnnestunud, sest vaja minev võimsus oleks olnud suurem olemasolevate elektrijaamade võimsusest. Selle asemel leiutati tagsipeegelduvate kiirtega radar, millega sai kindlaks teha vaenlase lennukite asukoha, et neid seejärel traditsioonilistest suurtükkidest tulistada. Vist ajakirjast „Eesti Loodus“ lugesin ükskord, et sarnasel põhimõttel otsib ka nahkhiir putukaid. Nahkhiir saadab välja helisid ja tagasipeegelduste järgi saab aru, kus putukas asub. Sorokini raamatutes oli toodud statistikat, nagu oleks 20. sajandi algul leiutamise tempo võrreldes 19. sajandiga langenud. Ta tõi täiesti konkreetseid leiutiste ja avastuste arve, aga ilmselt ei teadnud ta siiski salastatud sõjatehniliste leiutiste arvu. „Imeline Ajalugu“ igal juhul ütleb, et Teises maailmasõjas Inglismaad pommitama minnes ei teadnud sakslased algul, et inglastel on radar.

Ühes lühinupus öeldi, et Rooma keiser Constantinus olevat ristiusku pöördunud unenäo mõjul, kuid et ajaloolased kahtlevad, kas ta sellise unenäo nägi. Miks ei küsita unenägude kohta psühholoogidelt? Kui inimene võtab vastu suure otsuse, siis on väga tõenäoline, et ta näeb selle otsusega seotud unenägusid, kuigi siis ta kaalus otsust tõenäoliselt juba enne unenäo nägemist. Aga William Jamesi järgi võib äkilisele usulisele ärkamisele eelnev protsess olla alateadlik. Olen ise unenägusid üles kirjutanud ja kõik lugejad ei usu, et need on kõik unenäod, aga ärkvel olles ei töötagi pea nii hästi, et sellises mahus väljamõeldisi kirjutada.

Üks pikem artikkel oli Ungari 1956. a. ülestõusust. Eestis on vastandatud ida- ja lääneorientatsiooni, aga ungarlased 20. sajandil venelaste toodud korra vastu üles tõustes seostasid seda esimeses järjekorras 1848. a. revolutsiooni mälestusega, mis oli rohkem sakslaste vastu. Ehk siis ungarlased paistsid eelistavad oma teed nii sakslastest kui ka venelastest eraldi, mida Eestis propageeris omal ajal Jaan Tõnisson.

Ajakirja kõigis numbrites on rohkelt pilte. Aga omapärane on, et kui artiklite sisu on populaarteaduslik, siis pildid võivad olla ka fantaasiapildid. Olen pidanud selle ajakirja nišiks, et ta kirjutab rohkem välisriikide ajaloost kui „Tuna“ ja „Ajalooline Ajakiri“, aga selles numbris tundub varem nähtutega võrreldes olevat Eesti ajaloo osakaal suurenenud.

Originaalide päritolu

Ühes vanaema maja moodi kohas toimus inglise keele tund, mida andis üks õpetaja. Ta käskis hakata kirjutama vihikusse harjutust. Mina kirjutama ei hakanud. Kui õpetaja küsis miks, siis ütlesin, et teen peast. Tegelikult selleks ajaks, kui tuli hakata harjutust ette lugema, võisin ära unustada, mis ma olin välja mõelnud. Kui jõudsin paari raskema sõnani, kirjutasin need endale välja, kuigi mitte terveid lauseid. Õpetaja ütles, et mul pole mitte ainult inglise keele hääldus halb, vaid ka eesti keele oma. Ta tõi näite, kuidas mina ühte eestikeelset sõna hääldan ja kuidas õige on. Õigeks nimetatud variant oli kole. Läksin rõdule ja sealt hakkasin ronima naabrite rõdule, kus vend juba ees ootas. Naabrite rõdul oli palju raamatuid. Naabrid ise olid toas. Nad paistsid midagi kahtlast märkavat. Põgenesime, sest naabrid ei tahtnud, et nende rõdul käidaks. Ühe raamatu võtsin kaasa. Mõtlesin, et see on küll võõras asi, aga selle kadumist keegi ei märka.

*
Koostasin teist Grenzsteini raamatut. Olin mõned "Oleviku" aastakäigud läbi vaadanud ja neist mõned artiklid ümber kirjutanud. Teised artiklid olin leidnud varem raamatutena ilmunud kogumikest. Mõtlesin, kas ei peaks originaale ajalehtedest välja otsima. Aga raamatust võtmisel oli see eelis, et raamatus ilmunud variant oli viimistletum. Pealegi võis ajalehes mõni täht olla raskemini loetav. Mõtlesin töö kiirkorras lõpule viia ja koostada eelmisest õhema raamatu. Lahkusin Pille toast. Kuulsin, et isa veel ütles seal midagi. Aga kui tagasi vaatasin, siis ta polnud rääkinud minuga, vaid ajas Taimoga juttu. Mõtlesin, kas hakata kirjutama enda või isa arvutiga. Läksin isa tuppa. Seal oli kirjutusmasinal käik sees ja see viskas järjest paberilehti põrandale. Otsustasin, et enne kui ma sellest isale teatama lähen, lasen paberite viskamise lõpule viia.

*
Ütlesin ühte asja, mida naabrid ei tohtinud kuulda. Aga meie trepikoja uks oli tehtud lühemaks. Ukse ja seina vahel oli lai pragu, kust trepikoda paistis. Üks naaber läks just mööda. Ma ei teadnud, kas ta kuulis.

Suured probleemid

Viimasel ajal räägitakse sõjaohust, aga ähvardavad ka muud katastroofid - kliimasoojenemine koos veeuputusega, liikide väljasuremine.

Eesti tasandil on endiselt oht sisserände suurenemine. Mõnele probleemile ei ole head lahendust - sünnib uus laps ja planeedi ülerahvastatus kasvab, jääb laps sündimata ja eesti rahva püsimajäämine satub ohtu. See on kas minu või teiste viga, aga mind häirib, kui isegi olemasolevad eestlased ei tarvita eesti keelt. Umbes 99 protsenti linkedini konto omanikest tutvustab ennast inglise keeles.

Isiklikul tasandil on mul ka probeeme. Kui oletada, et sõjas ära ei tapeta, siis võib mul ühel päeval raha otsa lõppeda. Olen küll kogu aeg tööd teinud, aga sellist, mille eest pole sotsiaalmaksu tasutud, nii et kust ma võtan vanaduspensioni? Võidakse öelda, et oma viga, aga tervis ilma piinamiseta iga tööd hästi teha ei luba. Ja kuna ma pole terviseprobleeme saladuses hoidnud, siis ei pruugita mulle anda ka sellist tööd, mida teeksin väga hästi.

Muumitrolli tuntus

Vend ütles Muumitrolli asemel "üks olend". Vastasin, et Rootsis on Muumitrolli kohta tänaval silt ilma Muumitrolli nime nimetamata, sest eeldatakse, et kõik teavad, kes Muumitroll on. Tegelikult minul oli seda kergem teada kui vennal, sest minu lapsepõlves oli raamat "Muumitroll" veel värske, aga venna lapsepõlves juba kulunud. Lisaks oli vahepeal kodus raamatute arv kasvanud, nii et ühte raamatut teiste hulgast oli raskem märgata. Oleksin pidanud homseks koolipäevaks õppima, aga seda oli raske teha, sest ema tahtis minu toas raamatuid sorteerida. Hiljuti ta oli alles sorteerinud. Olin sel õppeaastal kõigist bioloogia tundidest peale viimase puudunud. Mõtlesin, et võibolla ma ei hakka õppima seda, mis homseks õppida on antud, vaid lugema bioloogia õpikut algusest peale. Läksin rahvast täis isa tuppa. Tõmbasin ühe elektrijuhtme teise seest välja. Öeldi, et vannitoas hakkas toru lekkima. Küsisin, kas sellepärast, et ma juhtme välja tõmbasin. Mul soovitati, et ma võin teiste asjadega tegeleda. Vastasin, et kui on oht, et keegi saab voolu all juhtmest lööki, siis ma ei saa teistele asjadele keskenduda. Üks mees hakkas juhet parandama. Hoiatasin teda, et ta lööki ei saaks. Mees lõikas juhtmeotsad lühemaks.

Suusatamine sulaga

Täna läksin teist korda sel talvel suusatama. Paranduses polnud vahepeal käinud, seetõttu mõtlesin, et sõidan ainult mööda rada, siis ei lähe jää klambri vahele. Sooja oli kraadiklaasi järgi üle nulli, kanali jää peal oli lund vähemaks jäänud, aga inimesi kõndis jääl sellest hoolimata. Suusarada oli kanali taga olemas, aga teisi sõitjaid ma ei kohanud. Mõtlesin, et pööran täna mõned meetrid varem ära kui eelmine kord, siis ei lähe oksad vastu nägu. Esimese puu juures ei pidanud veel ümber pöörama, sest puust sai mööduda ka teiselt poolt, aga teisest puust ma enam ei möödunud. Kuna sain täna paremal rajal suurema hoo sisse, oli esimene ring väsitavam kui eelmine kord. Aga meenus vanasõna: tasa sõuad, kaugele jõuad. Mõtlesin, et ma ei sõida aja peale võidu. Et teise ringi ka sõita jõuaks, võin tempot vähendada. Teisele ringile minema hakkamiseks pööret tehes ma kukkusin. Mõtlesin, et võibolla sellepärast, et pöörasin kallaku peal. Haiget ma ei saanud. Teine ring läks kergemini ja kahte pidasin piisavaks. Teist ringi lõpetades kuulsin nagu appihüüdmist. Mõtlesin, kas keegi upub, aga asja uurides ühtegi uppujat näha ei olnud, vaid kõva häält tehti kaldal ja niisama. Kuigi olin sõitnud rada mööda, oli lumi ikkagi suusaklambri vahele läinud. Mõtlesin, kas nüüd läheb suusa alt saamisega veel rohkem aega kui eelmine kord. Aga kuigi esimesel sekundil suusk alt ei tulnud, tuli ta palju rutem kui eelmine kord, ei pidanud selleks üldse lörtsi välja kraapima. Kui hakkasin suusakeppe kojuminekuks suuskade külge panema ja suusakepp oli parajasti pea kohal, tuli keegi hääletult selja tagant ja kõndis must lähedalt mööda, nii et tal oli oht pihta saada, aga paistis, et ei saanud. Kõnniteel ma enda arvates ei seisnud. Tuppa jõudes olin higisem kui eelmine kord. Pesemiseks särke seljast võttes alussärk rebenes. Võibolla ta poleks rebenenud, kui nahk poleks higine olnud. Aga see on vist ka juba üsna vana särk ja selle võrra kulunud. Suusatamise päevadel teen vist ka tugevamaid liigutusi kui vaja, nagu eelmine kord kõndisin suuski keldrist üles tuues oma korrusest mööda.