Jälle kohev lumi

Täna käisin 11. korda sel talvel suusatamas. Vahepeal ei tahtnud käia, sest kraadiklaas näitas kogu aeg natuke üle nulli. Teisi suusatajaid vahele jäänud päevadel siiski nägin. Vähemalt kahel päeval nägin neid majade vahelisel platsil ja vähemalt ühel päeval kanali piirkonnas. Täna oli värsket lund ja suusarada ma esialgu mujal ei näinud kui kanali jääl, mida olen tänavu talvel vältinud. Nägin küll jää peal ühte kalameest, aga mõtlesin, kas ma ikka tohin jää peal suusatada, kui kogu aeg on soojakraadid olnud. Mõtlesin, et küllap öösiti on olnud külmakraadid, ja läksin jää peal olevale lumele. Kui ma aga märkasin, et eespool muutub rada vesiseks, keerasin kaldale. Vahepeal leidsin ka sealt poolkinnisadanud raja, vahepeal tegin ise rada. Sõita tuli vahelduvtõugetega ja varasemate talvede kogemuste tõttu sõitsin täna kaks korda lühemalt kui hea rajaga päevadel. Kui olin suusad alt võtnud ja neid puhastama asunud, nägin ühte teist suusatajat.

Isamehe valimised

Istusin ühel peol pika laua nurgas. Rosenberg tõi söögiks türgi ube. Ta ütles, et esimesena pakub ta neid mulle, et mina kindlasti saaks. Türgi oad jäid minu ette lauale ja tõstsin neid endale mitu korda juurde. Lõpuks ütles Rosenberg, et ma neid rohkem ei võtaks, ta pakub kaugemal istujatele ka. Vastasin kaks korda jah - üks kord enne ja teine kord pärast Rosenbergi jutu lõppu. Vaatasin, et lähedal on ka teine oakauss, aga selles pole türgi oad. Mõtlesin, et Rosenberg näitas mulle ajakirja agraarajaloo numbrit võibolla sellepärast, et mäletas, et ma ükskord agraarajaloost kirjutasin, ja mõtles seetõttu, et mind agraarajalugu huvitab, aga ma olin kõik sel teemal loetu ära unustanud. See pidu, kus ma viibisin, oli pulmapidu. Öeldi, et nüüd valime isamehe, mina ütlen, kes isameheks saab. Kes on kellegi isameheks saamise poolt või vastu, see teatagu mulle. Kõigepealt sai ühe poolthääle Henn ja ühe Rasmus, siis palus üks poiss mulle edasi öelda, et mind ta blokeerib. Seejärel sai teise hääle Henn ja teise ka Rasmus. Tahtsin hääletusest kokkuvõtet teha, aga pidin selleks karjuma, sest saalis oli puhkenud lärm. Võibolla karjumisest hoolimata kõik minu häält ei kuulnud. Karjusin, et kaks häält on saanud Henn ja kaks Rasmus, aga kuna Henn eelmises pulmas juba oli isamees, siis nüüd on minu otsusel Rasmus. Ma võisin ise ka ühe hääle anda. Läksin Hennu juurde. Ta küsis, kas ma kiitsin teda rahvale. Hakkasin midagi vastama, ja siis ütlesin, et Hennu ei valitudki, tal vast on selle üle hea meel. Rääkisin kõndides. Rääkimist alustasin Hennuga ja kui lõpetasin, siis vaatasin, et nüüd oli minu kõrval hoopis Rasmus. Mõtlesin, et mulle anti küll vastuhääl, aga ei pandud tähele, et sellega olen ma ikkagi väljapaistvamate isikute hulgas, minu nime nimetati. Mõtlesin, et kui mulle antakse nüüd korraldus kedagi musitada, siis teen, nagu sülitaksin kolm korda pihku ja seejärel teen kolm käeliigutust. Algul mõtlesin, et löön käega vastu nägu, siis otsustasin, et mulle teist inimest käega ka puudutada ei meeldi, ma teen need käeliigutused õhus.

Endine koobas

Helina oli oma raamatutsitaadide blogi üle tüki aja uuendanud. Ta oli tsiteerinud ühest raamatust pikka tabelit. Viimasel ajal oli ta mitu raamatukatkendit üles riputanud.

*

Maleturniiril jäime mina ja Kass vabaks, sest meie vahelist mängu ei toimunud. Kass ütles, et kui me ei mängi omavahelist selle vooru mängu, mängime siis järgmise omavahelise mängu ette ära. Viikmaa oli kirjutanud uurimistöö, milles näitas, et enne Esimest maailmasõda oli Eesti põhjarannikul läbipaistev koobas, aga Esimese maailmasõja ajal varises see kokku. Kõndisin turniirisaalis ringi ja Viikmaa tuli minuga rääkima. Alustuseks küsis ta, mis kell on. See oli vana jutu alustamise võte, aga mõtlesin, et las ta küsib, millestki peab alustama.

Masaryk piltidel

Otsing ’Masaryk’ aadressil https://www.europeana.eu/et . 643 otsinguvastest vaadatud peamiselt fotolikumaid.

Sain läbi esimese suurema uurimisteema Euroopa muuseumide võrgulehelt. Seal on peale fotode ka hulk pikemaid tekstifaile ja videosid, aga keskendusin peamiselt fotodele, jättes neistki mõned korduvamad vahele. Pikemaid tekstifaile lugesin läbi ühe. Selles peeti Masarykile kõige lähedasemaks poliitiliseks parteiks sotsiaaldemokraate, erinevalt ühest teisest allikast, mis pidas Masaryki liberaaliks. Kui mul veel õigesti meelde tuleb, siis see tekst oli Masaryki Euroopa integratsiooni projekti kohta, mis oleks vastupidise suunaga tema Austria-Ungari lammutamise tegevusele, kuigi võidakse öelda, et mõlemal juhul toetas ta demokratiseerimist.

Fotodel olid sageli pikemad seletuskirjad kui Eesti muuseumide võrgulehel. Seletuskirju oli erinevates keeltes, kopeerisin neid tõlkeprogrammi. Vahepeal ostsin uue arvuti ja kopeerimine läks raskemaks, aga siis mõtlesin välja, et ka uuel arvutil saab hiire seaded paremaks reguleerida.

Osade vist alles teema uurimise ajal lisatud fotode ingliskeelsetes nimedes oli suur viga, et Teine maailmasõda toimus aastatel 1914-1918. Olin ka varem kuulnud ühte lugu sellest, kuidas üliõpilane ei tea, et lisaks Teisele maailmasõjale on toimunud ka Esimene, aga pidasin seda anekdoodiks, nüüd eksivad ka muuseumid. Saatsin paranduse, et see oli Esimene maailmasõda, sain ka vastuse „known error“ ehk teadaolev viga, aga viga ära pole parandatud. Ma ei tea, kas see vastus pidi tähendama muuseumi või minu viga. Äärmisel juhul saaks oletada, et „World War II“ tähendab selles kohas teose „Maailmasõda“ teist osa. Võibolla viga veel kunagi parandatakse, võibolla üle-euroopaline kooskõlastamine võtab kauem aega.

Fotodel oli Masaryki kujutatud vanemas eas, kui ta oli juba president või selleks kohe saamas. Ühtegi noorpõlve pilti meelde ei jäänud. Mõnel fotol oli Masaryk koos tääkidega relvastatud paraadi pidavate sõduritega, mõnel võimlemisorganisatsiooni Sokol hiiglaslikul võimlemispeol, mõnel koos rahvariietes lastega, mõni oli portreefoto ja osad erinevad postmargid Masaryki portreega. Ühe joonistuse nimeks oli pandud Masaryk õlleklaasi taga, aga võibolla ta jõi siiski mingit muud jooki, sest vanemas eas ta oli karsklane, kuigi mitte eluaeg. Meenub, et Masaryki oli kujutatud visiidil Prantsusmaale, oli näidatud tema suvemaja, kus ta kommentaaride järgi ise käinud pole, ja tema perekonnaliikmeid. Perekonnaliikmetest oli kõige rohkem pilte poeg Jani kohta, kes tegutses pärast vana Masaryki surma ise poliitikuna. Ühe foto kommentaarides oli öeldud, et noor Masaryk ei olnud nii askeetlik kui tema isa, vaid nautis elu. Aga võibolla mõni askeet naudib veel rohkem kui mitteaskeet. Masaryk on oma raamatutes küll ka ise öelnud, et osad tema tegevused olid talle vastumeelsed.

Kuna ma otsingusse eesnime ei sisestanud, sain vasteid kõigi tähtsamate Masaryki nimeliste asjade kohta. Enamasti olid need siiski kõik ühe ja sama Masarykiga seotud. Talle on püstitatud ausambaid ning nimetatud tema järgi tänavaid ja väljakuid, samuti ülikool. Kõik pildid ei ole presidendi enda ega tema poja eluajast, vaid on toimunud ka üritusi ja näidatud telesaateid, kus presidenti on meenutatud.

Olen lugenud raamatust, kuidas Masaryk ratsutamisega tegeles, hobuseid oli ka fotodel. Ühest mujalt loetud tekstist jäi siiski meelde, et ratsutama õppis ta suhteliselt hilises eas. Peale hobuse seljas istumise tuleb meelde ka hobusetõldade kujutamist.

Masaryk on piltidel prillidega, suurte vuntside ja habemega. Kui osa pidlilolijaid on sõjaväemundrites, siis tema seda selga ei pannud, vaid kandis ülikonda. Seega oli ta riietuse poolest rohkem tsiviilisik kui tema kaasaegsed Hitler ja Mussolini. Võibolla vuntsid jätavad petliku mulje, aga Masaryki näoilme fotodel tundub veidi lõbus. Masaryki on kujutatud nii lahtise taeva all kui ka kirjutuslaua taga. Ka Masaryki eluajast ei ole teda ennast kõigil piltidel, vaid vahel on pildi suhteliselt pikas seletuskirjas ühes lauses kellegi teise pildilolija kohta mingi seos, et ta oli Masaryki kaasaegne.

Külaliste jutud

Isa andis mulle nimekirja autoritest, keda veel võiks uurida. Neid autoreid oli nii palju, et tööd jätkus rohkem kui elu lõpuni. Meil oli külas üks naine, kes meenutas, et minu sünnipäev 1. mai oli kolmapäeval. Kahtlesin selles ja kui kalendrist kontrollisin, siis nägin, et pühapäeval. Isal käis palju külalisi. Olin vanaema aia kõrval ja kaevasin maa seest välja ühe kartuli. Tahtsin seda kasvama tagasi panna, aga mõtlesin, et see enam ei hakka, see tuleb seetõttu kaasa võtta. Mina kaevasin välja üheainsa kartuli ja mul oli sellestki kahju, aga külas olev naine kaevas mitu. Külas olev abielupaar küsis emalt ja isalt, kas nad teisi liiduvabariike külastades sinna elama ei tahtnud jääda. Ema ja isa vastasid, et nemad oma lapsi maha ei jäta. Nüüd oli meil külla tulnud abielupaari olemus selge, seetõttu kihutasime nad minema.

Rohkem Fischeri malet

Täna õnnestus Vint.ee-s tavalisest rohkem Fischeri male partiisid mängida. Esimesele vastasele kaotasin 0:1 ja teist võitsin 2:0. Esimene vastane ründas minu vangerdusseisu ja alistusin materjalikaotuste tõttu. Teises partiis teise vastasega võitsin juba teisel käigul materjali ning vastane alistus kohe. Kolmandas partiis oli materjalivõite rohkemgi, aga vastane mängis, kuni ta sai mati. Minu Fischeri male reiting kerkis lõpuks algreitingust kõrgemale, tänane esimene mäng kasutajanimeta vastasega ei olnud reitinguarvestuslik.

Male kasulikkus

Kritiseerisin üks päev, et malelehes avaldatakse kahtlasi väiteid male kasulikkusest ilma teadusliku tõestuseta. Nüüd leidsin teisest kohast parema artikli, kus statistiline tõestus on olemas, see asub aadressil 

http://ttmkk.blogspot.com/2022/01/uuringuid-male-kasulikkusest.html . Muidugi võib mõni oletus olla õige ka ilma teadusliku kontrollita, aga mitte iga pähe tulev mõte. Ka võib vahel teaduslik uuring segi ajada põhjuse ja tagajärje. Isikliku kogemuse põhjal arvan, et malest on mulle kasu olnud. Ka minu õppeedukus oli maletrenni mineku järgsetel aastatel kokkuvõttes parem, kuigi mitte kohe. See võib tulla ka vanemaks saamisest, aga igal juhul ei põhjustanud malele lisanduv ajakulu kokkuvõttes tagasiminekut. Arvan, et mõtlemisoskuse paranemine on jätkunud ka pärast magistriõppe lõpetamist. Peale maletrenni on kasuks tulnud ka psühholoogiaraamatute lugemine.

/TÄIENDUS: Kritiseeriti, et see artikkel on ühekülgne. Tasakaalustatum, kuigi ilma konkreetse statistikata on kirjutis https://www.healthline.com/health/benefits-of-playing-chess , kus nimetatakse male plusse ja miinuseid mõlemaid./

Brežnevi saabumine

Oli matemaatikatund. Õpetaja Holts ütles, et matemaatika on sama, mis tõde. Ma ei olnud nõus, sest minevikus oli esinenud ka eksperimentaalmatemaatikat, mis tõele ei vastanud. Minu pinginaaber oli Lauri N. ja vahetasin temaga kohti. Algas vene keele tund. Tänaseks oli luuletus pähe õppida. Õpetaja Velleramm küsis, kellel ei ole see pähe õpitud. Tõstsin koos suurema osa õpilastega käe. Seletasime, et me olime eile Tallinnas ja ei saanud õppida. Otsisime õpikust, kus see luuletus asub. Minu kõrval istus üks noorem poiss. Saabus aeg hakata koolist koju minema. Üks pätt tahtis mind rünnata.

*

Rahvas oli kogunenud saali. Keset saali seisis Seljodkin. Uksest sisenes Brežnev, kellel oli käsi ette sirutatud, et riigijuhi kätt suruda. Ta arvas, et tal on mälukaotus ja ta ei tunne Seljodkinis riigijuhti ära. Enne käe surumist küsis ta igaks juhuks siiski Seljodkinilt, kes ta on, sest lihtinimese kätt ei tahtnud ta suruda. Olin küll kommunismi vastane, aga tähtsama riigitegelasena kõndisin viisakuse pärast Brežnevi selja taga sabas. Minust natuke eespool kõndis Tanel, kes paistis hästi välja, sest ta oli teistest pikem. Tähtsama riigitegelasena oli mulle ette nähtud koht esimestes ridades, aga läksin tahapoole ridadesse, sest seal tundsin ennast vabamalt. Istusin ühe rea otsast üks koht edasi. Minu kõrvale rea otsale istus üks noor poiss, aga mõtlesin, et ta oleks tahtnud istuda teise poisiga kõrvuti, mina oma kohavalikuga rikkusin selle võimaluse ära. Läksin paremalt tiivalt vasakule tiivale, kus huvitav kraam oli käeulatuses. Minu lähedale istus isa.

*

Olin ühte luulekogu arvustanud. Pärast üks naine oli kirjutanud lühinupu, et selles vabavärsilises luulekogus olid teised väärtused kui mina riimihuvilisena välja tõin. Mina olin keskendunud teksti sisule ja polnud aru saanud, et see on luuleline. Olin koostanud ühte raamatut ja toimetaja oli minu töö läbi vaadanud. Nüüd vaatasin omakorda toimetaja töö üle. Avastasin, et toimetaja käes on eessõnas mitu nime alguse suurtähte muutunud väiketähtedeks. Läksin käsikirja toimetusse ära viima, aga ma polnud veel leitud vigu ära tähistanud. Viimase vea tähistasin pliiatsiga. Mõtlesin, et ma oleks pidanud seda tegema pastakaga nagu esimeste vigade puhul, siis oleks minu ja toimetaja parandused olnud üksteisest eristatavad. Leidsin vist toimetaja üles, aga ei tundnud teda ära.

*

Laps õppis lugemist. Mõtlesin, et lastel on suuremad võimed kui täiskasvanutel, sest nad suudavad sõna tähti ühekaupa veerides kokku lugeda, täiskasvanu tähelepanu selle ajaga hajuks. Tõnis tegi 100 meetri jooksu. Tema aeg oli umbes 10 sekundit. Imestati, et ta nii kiiresti jookseb, kui ta ise läheb alles esimesse klassi või on 14-aastane.

Etturiküsimused

inimene - arvuti

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 b5 6. Ob3 Ob7 7. Rc3 b4 8. Rd5 Rd4 9. Rf6+ Lf6 10. Rd4 ed 11. d3 h5 12. Od2 Od6 13. f4 a5 14. Le2 Lh4 15. Oa4 Lg4 16. Lg4 hg 17. g3 Va6 18. f5 Vb6 19. Vae1 Vh3 20. Of4 Oc6 21. Oc6 Vc6 22. Ve2 Vh5 23. Od6 Vd6 24. Vf4 Vg5 25. e5 Vd5 26. Kf1 a4 27. Ke1 g6 28. fg Vg6 29. Kd1 Vg5 30. Vef2 Vg7 31. Vf5 Ke7 32. Vh5 a3 33. b3 c6 34. Vff5 d6 35. ed+ Kd6 36. Vf6+ Ke7 37. Vd5 Kf6 38. Vd4 c5 39. Vf4+ Ke5 40. Kd2 Vh7 41. Vf2 f5 42. c3 Vb7 43. cb cb 44. Ke3 Ve7 45. d4+ Kf6+ 46. Kd3 Vc7 47. Vd2 Vc3+ 48. Ke2 Ke6 49. Kd1 Kd5 50. Ke1 Ve3+ 51. Kd1 Ve4 52. Kc2 Vd4 53. Vd4+ Kd4 54. Kd2 Ke4 55. Ke2 f4 56. gf Kf4 57. Kf2 Ke4 58. Ke2 Kf4 59. Kf2 Kf5 60. Kf1 Ke5 61. Ke1 Ke4 62. Ke2 Kf4 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 55 minutit 49 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 58 sekundit.

Telefonikõne vaheaeg

Olin olnud uhke, et sain ülikoolis hea õppeedukuse eest stipendiumi, aga täna mõtlesin, et tegelikult oli see stipendium palkadega võrreldes nii väike, et oli rohkem vormitäiteks. Praegu tahtis üks vend hakata mängima mängu, kus tuli täita ette öeldud rolle, aga ma mõtlesin, et osad rollid mulle üldse ei meeldiks. Rääkisin ühe vennaga telefonis. Vahepeal katkestasime kõne ja pidime varsti uut alustama. Mõtlesin, et uue kõne jaoks lähen väiksesse kööki, kus ma olen teistest kaugemal. Aga kui ma selles suunas läksin, siis selgus, et väikses köögis ja sealpoolses vannitoas töötavad remondimehed, mis mul polnud vahepeal meeles. Panin kogemata vannitoa lambi kustu ja tahtsin põlema tagasi panna, aga mitmel lambi süütamise katsel vajus see uuesti kustu.

Nimed ja sõnad

Eesti nimede kõlaga ungari keele sõnu:

rét – niit, aas
tét – panus
érik – küpsema, valmima
(Viimane esines ka täna levitatud viinamarjade teemalises laulus, é hääldub ee.)

Ungari viinamarjad

Mulle pakkus juutuub uut ungarikeelset lastelaulu ilma ise otsingusõnu sisestamata. Laul asub aadressil https://www.youtube.com/watch?v=ORxMj1cIhKE ja pealkiri tähendab "Viinamarjakorjaja". Pealkirja järel on tähis "lastelaul", aga sõnast "laps" on kasutatud natuke teistsugust varianti kui varem kuulatud lauludel. Videos korjavad lapsed viinamarju ja näidatakse samasugust viinamarjade sõtkumist, mis on tuttav ühelt lapsena nähtud skulprtuurilt, skulptuur oli vist ühes raamatus. Esimesest vaatamisest jäi meelde, nagu oleks lapsed videos ka viinamarjajooki joonud, aga uuel vaatamisel ma sellist kohta ei märganud. Viinamarjadest tehakse alkohoolseid jooke, aga saab teha ka mittealkohoolset, ma arvan, et ma olen alkoholita viinamarjanektarit joonud.

Vehendi

Olen blogi mälestusterubriiki üle kümne aasta kirjutanud ja täna jõuan viimase kohani, mida võib nimetada suvituskohaks, ülejäänud sõidud on reisid, ekskursioonid ja võistlused. Viimast suvituskohta Vehendit olen ma tegelikult juba varem isikute kohta kirjutatud mälestustes maininud, täna kirjutan kohakesksemalt. Mõtlesin järele, et olen seal vist käinud viis korda, aga korrad ei ole üksteisest nii kindlalt eristatavad kui Tallinas käimised, kuigi viimaseid on arvu poolest rohkem.

Vehendi asub Võrtsjärve idakaldal. Enne esimest korda sinna sõitmist olin näinud juba Pärnus käies autoaknast Võrtsjärve põhjakallast ja lugenud vist ka romaani "Nimed marmortahvlil", milles lahingud toimusid Võrtsjärve idakalda lähedal Rannus ja Rõngus.

Esimest korda sõitsin Vehendisse bussiga Elva kaudu koos vanaema ja Pillega kolmekesi. Vehendis oli männimets ja aed, milles olid nii vanaonu Taneli kui ka vanatädi Anne suvilad. Kui olime kohale jõudnud, saabus natuke aega hiljem Tanel, kes pahandas, et värav oli lahti jäänud ja koer oli aiast välja pääsenud ning Tanelile metsa vahel vastu kõndinud. Koera kohta rääkis Tanel, et see on jahikoer ja ei tohi ennast paksuks süia, Tanel keedab talle kapsaid, et koer rammusamat toitu ei sööks. Koer ei tohtinud pääseda metsa all olevatest prügihunnikutest sööma. Käisin selle koeraga aiast väljas rihmaga jalutamas, enne öeldi, et ma ei tohi prügihunnikute juurde minna, aga koer vedas mind enda järel ja vahepeal pääses ikkagi prügihunniku juurde. Enda kohta rääkis Tanel, et halvaad sööb ta ainult siis, kui ta on mägedes, sest ka halvaa on rammus. Tanel tahtis koera seebiga pesta ja mina pidin majast seepi otsimas käima.

Metsa alt sai välja kaevata liiva. Tanel rääkis, kui toreda liivalossi tema lapsed seal on ehitanud. Metsas kasvasid mustikad ja käisime neid korjamas. Korjasime ka seeni, aga kui tahtsime seenesousti sööma hakata, läks see põrandale ümber.

Aiast teisel pool oli järv, mille juurde pääses järsust kaldast alla laskudes. Järve sai minna mööda ujumissilda. Rannas oli palju kive, proovisime lamedamate kividega lutsu visata. Ööbisime Taneli maja lakas. Tanel ja vanavanaisa olid arheoloogid ja maja esimeselt korruselt leidsin arheoloogia teemalise lasteraamatu, millest oli kooli ajalootunnis juttu olnud. Aia kõrval oli sildiga tähistatud muinasaegsete leidude asukoht, millest olen hiljem lugenud ka "Eesti ajaloo" esimesest köitest. Vehendist lahkusime Taneli villisega.

Teist korda sõitsin Vehendisse jälle koos vanaema ja Pillega. Vanaema ei mäletanud enam, et ma olen Vehendis varem ka käinud. Ütlesin, et see oli tol korral, kui seenesoust ümber läks. Vanaema ütles, et ta seda ka ei mäleta. See sõit võis olla keskkooli ajal, sest mul oli nägemine juba halvemaks minema hakanud, ma ei näinud marju seisvas asendis enam nii hästi kui varem.

Vanaema käis vist vahepeal Vehendist ära. Elasin Pillega kahekesi teises majas kui eelmine kord ja mitte lakas, vaid esimesel korrusel. Taneli naine Mailis ütles vist, et me elame nii vaikselt, et tal tuleb hirm peale.

Käisime marju korjamas kohas, kust oli puid raiutud. Korjasin peaaegu ühe koha peal istudes suure korvi sinikaid täis. Pille kritiseeris, et ma korjan põõsa tühjaks korjamise põhimõttel, ta soovitas osa marju vahele jätta. Korjasin ka pohlasid. Mäletasin Reomäelt, et pohlasid võib korjata ka siis, kui kõik pole üleni punased, aga kui vanaema minu korjatud marju nägi, ütles ta, et nii tooreid poleks ikkagi pidanud korjama. Ta ütles, et osad lähevad punaseks järelvalmimisega ja osad hukka ning palus, et ma Mailisele neid pohlasid ei näitaks. Seentest mäletan, et Vehendis kasvas lambatati moodi seen, aga see ka ussitas hästi. Vehendist lahkusime bussiga, aga mitte Tartusse, vaid Peedu kirjanike suvilasse. Sinikakorvi oli raske kanda. Sõit seostub mulle lauluga "Red red wine", võibolla bussijuht lasi seda raadiost.

Kolmas kord Vehendis käies ööbisime jälle Taneli maja lakas. Kohale jõudes tahtsi Mailis vist kedagi niitma panna, aga ma ei arvanud, et ma vikatiga niita oskaksin, ütlesin, et Tõnu oskab. Vehendis oli Kristjan, kes rääkis sokujahile minekust, aga vanaema vastas, et tema ütleb sokule, et mine eest ära. Kristjan soovis, et ma ujumas käiksin, aga ma polnud nõus seda tegema, kui ujumispükse polnud kaasa võetud. Kristjan ehitas aeda kolmandat maja. Maja kõrvalt langetati puu, mis langes pooleli oleva maja peale. Mailis kartis, et hoone varises kokku, aga Kristjan ütles, et ainult üks kivi läks katki. Kristjan rääkis, et ta vahepeal mõtleb, kuidas maja edasi ehitada, et ta ka selle jutuajamise ajal mõtleb. Mäletan, et Vehendis oli tol korral soomlasi, üks soomlane ütles vist, et mina võiks käimlat tühjendada. Vehendis oli ka Kristjani lapsi. Mäletasin, et Kaunase puiesteel elades tehti väiksematele lastele käe otsas karusselli ja et eelmine kord Vehendis käies tegin seda vist ka sama poisiga, aga kui ma nüüd uuesti seda teha proovisin, ei hakanud ta üldse keerlema, vaid lubas mulle peksa anda.

Käisime koos vanaemaga seenel. Vahepeal eksisin metsas ära. Kuulsin, et mind hüütakse ja hüüdsin vastu, aga minu hüüdmist ei kuuldud. Varsti leidsin siiski tee teiste juurde üles.

Neljas kord käisime ainult ühepäevasel seeneretkel. Sõitsime sinna autos, kus oli kirjastuse töötajaid, meie pere liikmeid ning Ustav ja vanaema. Korraks käisime ka sugulaste suvilas, kus kohtasime Tanelit. Ustav mäletas varasemast, et Tanelil on väga vali hääl ja talle tundus, et nüüd on vaiksemaks jäänud. Tanel vaidles vastu, et tal on alati vaikne olnud. Ustav näitas meile limnoloogia jaama. Seal oli raamatuid, mille kohta Ustav ütles, et see on teadus, see vananeb varsti pärast ilmumist. Seina peal oli hülge pilt ja Ustav küsis, kas me oleme nõus, et see hüljes nagu naeraks. Ustav rääkis, et sirmik on jumalik seen, vanaema oli nõus.

Viies sõit oli juba blogi aegadel, see oli vanaonu Hennu sünnipäevale. Mul oli tol päeval halb tuju, sest mul oli kirjasõbraga mingi probleem, seetõttu jätsin sünnipäevalapse käe surumata. Sünnipäevalaps rääkis, et tema tervis on sellest ajast korras, kui ta hakkas maatööd tegema. Tanel rääkis, et ükskord ta oli kõrtsis ja nägi neegrit sisse astumas. Tanel oli tõusnud püsti ja hüüdnud: "Välja, maur!" ning samal hetkel magama jäänud. Ärgates oli tal olnud pea neegri süles. Taneli tütar Liisa küsis, kas ma teda mäletan. Vastasin, et ma mäletan, et ükskord ta laenas meilt raamatu "Morten pesamuna". Seepeale ütles Liisa, et me võime väga heaks sõbraks saada. Hiljem tuli mulle meelde, et seal raamatus oli küll tegelane Morten Pesamuna, aga raamatu pealkiri oli natuke teistsugune.

Juba koroona ajastul anti Pille kätte Vehendis hoitud fotod, millel oli kujutatud vanavanaema ja vanavanaisa. Vaatasin kõik need fotod läbi.

Toas ja õues

Täna pildistasin aknalaual kasvavat taime ja varsti pärast seda läksin suusatama. See oli talve 10. suusatamine. Vahepeal oli sula, aga mitte täielik, teed kattusid jääga. Eile ja üleeile sadas lund juurde. Viimasel kolmel päeval on külmakraade olnud siiski vähem kui ilmateade lubas.

Täna kanali äärde jõudes vaatasin, kas talisupluse aialt on Eesti kaardid kadunud. Sõitma hakates oli tunda, et lumi on suhteliselt õhuke. Pea kohal lendas üks lennuk. Esimest ringi kanali ees lõpetades tundsin, et see oli väsitavam kui talve eelmised sõidud. Mõtlesin, et see võib tulla sellest, et olen vist õhukese lumega harjunud paaristõugete asemel vahelduvtõukeid tegema hakanud. Edasi püüdsin sõita paaristõugetega ja sõit läks jälle kergemaks. Kanali taha suundudes nägin, et talisupluse aial on siiski Eesti kaardid alles.

Kanali taga nägin suusarajal suuri koera jälje moodi jalajälgi. Sõpruse sillani jõudes nägin, et umbes silla kaugemal piiril kõnnivad inimesed koertega. Kaugemale vaadates nägin, et traataias, kus vanasti oli koer ja viimasel ajal mitte, on nüüd jälle koer ja mängib ühe inimesega. Tagasi sõites tuli kaks suusatajat vastu. Nad andsid ise teed. Vaatasin, et selle koha peal rada vist hargnebki, kui need polnud just esimese teeandja tekitatud jäljed.

Auhinnalisse raamatusse

Räägiti, et üks autor saab kirjandusauhinna hiljuti ilmunud raamatu eest. Lisati, et see raamat anti välja ainult selleks, et saaks autorile auhinda anda, aga tegelikult on raamat ise kehv. Läksime sellesse raamatusse sisse. See oli suur koobas, mille kaugemast otsast paistsid lähemale tulevad tulukesed. Hüüdsin midagi neile tulukestele, aga seepeale nad lähemale tuleku asemel eemaldusid.

Film kassidest

Otsisin saksakeelset dokumentaalfilmi metskassidest, aga leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=QQHoWJ02NaE filmi kodukassidest, keda filmi pealkirjas nimetati küll metsikuteks. Vahepeal näidati, kuidas kassid majas ja vahepeal, kuidas nad pargis elavad. Öeldi, et Saksamaal elab miljoneid kasse. Weimar on kasside pealinn, seal elavad nad pargis, mis on kavandatud Goethe idee järgi. Hiljem öeldi, et park on kasside paradiis. Vahepeal näidati tiheda liiklusega autoteed ja räägiti midagi tee ületamisel kahele poole vaatamisest. Vahepeal näidati kassipoegi, kes nägid haiged välja. Räägiti midagi kassipoegade kastreerimisest ja pimedast kassipojast. Hiljem kui suurt kassi näidati, siis öeldi, et kass ühte värvi ei näe, mida inimene näeb, see oli vist punane. Näidati kassi jahti pidamas. Kass käis ühel närilisel järel, aga kohe teda kinni ei võtnud. Räägiti, et kassidel on jahiinstinkt ja hiljem näidati seda närilist surnuna. Näidati kassi silla otsal seismas ja öeldi, et kass ei ületa jõge ka silla kaudu, jõgi on kassidele looduslik piir. Näidati kassi pargis liikumise sikk-sakilist trajektoori ja ühel sellisel näitamisel kuulsin ka lauset kahe silla ületamisest, aga võibolla kuulsin valesti, igal juhul kassi silda ületamas ei näidatud ja see oli varem kuulduga vastuolus. Või võibolla need sillad ei olnud vee kohal. Näidati kassi palliga mängimas. Öeldi, et kass tuleb alati koju tagasi. Näidati erinevat värvi kasse ning kassi ja koera läbisaamist. Hetkeks näidati mingit puurilooma ja mõtlesin, kas see on jänes, aga kõrvad olid nagu teistsugused. Vahepeal näidati kasside asemel inimesi, kes kassidest rääkisid. Näidati kassi kausist joomas. Peale liikuvate kaadrite näidati, kuidas kassidest liikumatuid fotosid tehti. Kassid peaksid huvitama eriti lapsi, aga kõik filmis näidatud inimesed olid täiskasvanud. Kasse oli igasugust värvi.

Välgus võidukamalt

Täna võitsin Vint.ee-s välkmalematši 2:0. Esimeses mängus kahisin rünnaku nimel viguri h6, mida vastane vastu ei võtnud, sain kätte kvaliteedi ja ettureid ning hiljem vastane matiähvarduse tõttu alistus. Teises mängus võitsin viguri vana võttega Rc6:e5:d7 ja mäng lõppes hiljem matiga käigu Lg2++ abil.

Karistus ja kiitus

Oli laulmistund. Õpetaja andis mulle tagasi kontrolltöö. Ta pani hindeks ühe, sest ma olin kirjutanud irooniliselt. Minu iroonia parodeerimiseks oli ka õpetaja hinde kirja pannud arvutustehetena, et kõigepealt liitis numbrid suuremaks ja siis lahutas väiksemaks. Mõtlesin, kas ma ei peaks protestima, et hinne on ju kaks, mitte üks. Krister kasutas ka irooniat, aga temal nii halvasti ei läinud. Rääkisin õpetajale, et mul pole üldse muusikalist kuulmist, aga ma kuulan kantrimuusikat. Õpetaja surus mul tänutäheks muusika kuulamise eest kätt. Ta küsis, millist kantrimuusikat ma kuulan. Vastasin, et ma olen seda endale raadiost kokku lindistanud. Õpetaja ütles, et ma nimetaks kantriansambleid. Vastasin, et ma ei tee kantril ja folgil vahet. Nimetasin ansambleid Justament ja Kukerpillid, siis tegin pausi. Mõtlesin, kas nimetada ka Kapelli ja Artelli või on need folkansamblid.

Kauge ettur

arvuti - inimene
1. c4 Rf6 2. Rf3 e6 3. Rc3 b6 4. e4 c5 5. e5 Rg8 6. d4 cd 7. Rd4 Ob7 8. Lg4 Rc6 9. Rc6 dc 10. Lg3 g6 11. Og5 Lc7 12. 0-0-0 Og7 13. Vd6 h6 14. Of6 Kf8 15. Og7+ Kg7 16. Od3 Re7 17. Lf4 Rf5 18. Of5 ef 19. Vhd1 Vad8 20. g4 Oc8 21. h4 Vd6 22. ed Lb8 23. g5 h5 24. Kd2 Oe6 25. Le5+ Kh7 26. b3 Vd8 27. Kc2 a6 28. Ra4 b5 29. Rc5 Lc8 30. d7 Vd7 31. Rd7 Od7 32. Le7 Oe6 33. Vd8 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 24 sekundit, mustal 52 minutit 16 sekundit.

Turniirieelne analüüs

Lõpetasin maleturniiri teistest varem. Sain 10. koha 20 osavõtja hulgas. Olin kodus. Mõtlesin, et varsti pean minema maleturniirile, ma võiksin selleks valmistuda. Kui ma oma peaga analüüsin, siis sellest võib olla rohkem kasu kui raamatute niisama vaatamisest. Ma pean turniiril Karbaga mängima, võiksin enne temaga mängitud eelmist partiid analüüsida. Võtsin tolle turniiri partiid välja. Mõtlesin, et on õpetatud, et mängu ajal tuleb pikalt mõelda, aga kui ma kõik ette ära analüüsin, siis ei ole mängus enam millestki mõelda. Üks poiss halvustas mind, et ise ma olen nii suur, aga males nii nõrk. Vastasin, et 99 protsenti inimstest ei oska üldse malet mängida. Poiss ütles, et aga nendest, kes mängivad, olen mina kõige nõrgem. Vastasin, et kui keegi on kõige tugevam, siis peab keegi olema ka kõige nõrgem. Lisasin, et ma ei tule turniiridel küll esimeseks, aga ma ei jää ka viimaseks. Oleks võinud enne võistlustele minekut korralikult süia. Täna ei olnud vanemaid kodus ja lapsed pidid ise söögi eest hoolitsema. Henn küsis, mitu söögiaega mul täna on olnud. Vastasin, et ma ei tea, hommikusööki ma sõin, pärast seda olen söönud ühe korra kerget einet ja ühe korra oodet.

Aed lõunapoolkeral

Joonistasin teist aastaaega kui eelmine kord. Praegu on akna taga lund, aga kuskil maal on kindlasti soe. Kui siin nii soe oleks, siis ei oleks jaanuaris asi õige.

Soome kantri

Täna ärkasin varem ja kasutasin juurde tekkinud aega muusika kuulamiseks, kuigi vahel on juhtunud, et varem ärkamise korral tekib hiljem lisauinaku vajadus. Kõigepealt otsisin soomekeelseid talvelaule ja ka kuulasin neid, aga need ei olnud nii head, et oleks tahtnud levitada. Seejärel otsisin soomekeelset kantrimuusikat. Leidsin seda aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=4OPvCo6VjlA&list=PLofHDmQluuIKtZw3C9PYrLlVZXpP21ZiX . Kuulasin kuus laulu, mis kõik meeldisid, otsides samal ajal sõnaraamatust sõnu. Esimesi laule kuulasin uuesti, seejärel andsin sellele kollektsioonile feisbukis lingi. Pärast lingi andmist kuulasin need kuus laulu uuesti läbi ja tahtsin kuulata ka seitsmendat, aga seitsmes meeldis vähem ja seda ei kuulanud lõpuni. Võimalik, et järgmisel kuulamisel on laulude järjestus teistsugune.

Muusika keel

Kaardil oli näidatud, kus maal kuulatakse millises keeles muusikat. Ühes või teises keeles muusikat ei kuulatud mitte ainult nende keelte oma riikides, vaid ka nende naaberriikides. Venemaa kohta oli kaardil näidatud, et vene keelt tarvitatakse ainult Venemaa Euroopa osas. Selgituseks öeldi, et Siberis räägitakse vene ja eesti keele segu. Vastati, et oluline on, et see on pooleldi vene keel, see muudetakse täielikuks vene keeleks.

Pühajärve ääres

Pühajärv oli mulle raamatutest tuttav juba enne selle ise nägemist. Varasemas lapsepõlves olin lehitsenud Pühajärve teemalist fotoraamatut ja natuke hiljem lugenud romaani "Pühajärve album", mille tegevus toimus peamiselt Otepääl. Mäletasin ka ajakirjast "Eesti Loodus" pealkirja "Kuhu on kadunud Pühajärve kalad?"

Oma perega olime Pühajärve ääres aastatel 1994 ja 1996. Seal oli vist ülikoolile kuuluv suvila, mida nimetati vist endise liiduvabariigi valitsusjuhi järgi Sauli suvilaks. See võis mõlemal korral olla meie perele eraldatud nädalaks. Jagunesime ööbimiseks kahekaupa väiksematesse tubadesse ja söömas käisime suuremas toas. Majas võisid olla köitest käsipuud ja kaunistusteks jahisaadused. Seal oli ka saun. Mujal olin näinud puuküttega sauna, seal oli elektriküttega. Mul oli esimesel korral vist lugemiseks kaasa võetud raamat "Cromwell", mida lugesin aastal 1995 toimuvateks ülikooli sisseastumiseksamiteks valmistumiseks ja mis oli muidu ka huvitav. Varem vist mäletasin, et jätkasin koos Klausiga Peedul alustatud eepose kirjutamist, kus esimestes peatükkides ütlesime ridu kordamööda, aga praegu juba kahtlen, kas kirjutasime seal eepost või joonistasime seenelkäimise teemalist koomiksit või tegime mõlemat. Ühel korral igal juhul tegime kuskil seenelkäimise teemalist koomiksit, kus üks joonistas pildi, teine kirjutas sellele teksti ja joonistas järgmise pildi, ise teksti lisamata.

Pühajärv oli selline, nagu ma raamatust näinud olin. Seal olid saared ja kallastel ilusad puud. Isa vist rääkis, et tema arvates see järv on mõjutanud Kaljo Põllu kunsti. Käisime paadiga sõitmas. Esimene sõit läks kergelt, aga kui hiljem läksin Klausiga kahekesi sõitma, puhkes torm. Meil olid päästevestid ja ma ütlesin, et ega me ära ei upugi, aga ümber läheme küll. Ümber me siiski ei läinud. Aga kui kaldale jõudsime, siis kohe järgmist sõitu tegema ei tahtnud minna. Tõnu ootas kaldal, et saaks ka ise sõitma minna ja ei pannud suurt lainetust tähele ning ei saanud aru, miks kohe temaga koos sõitma ei taheta minna. Hiljem käisime koos isaga veel sõitmas ja isa seletas, mis vahe on, kas lained on paadi suhtes risti või tulevad külje pealt. Küsisin vist, kuidas saab kohale jõuda, kui tuule suund on vale, millele isa kas seal või kuskil mujal vastas, et siis loovitakse. Ühe paadisõidu ajal püüdis isa mult välja pinnida, mida ma järgmisel aastal pärast keskkooli lõpetamist õppima lähen. Ma olin juba aastaid varem mõelnud, et ajalugu, aga ma ei tahtnud sellest veel kellegagi rääkida ja jätsin need küsimused vastamata. Isa võrdles vaikimist kuritegevusega.

Kuigi olin ajakirjast "Eesti Loodus" lugenud, et Pühajärve kalad on kadunud, oli neid koha peal natuke siiski näha. Klaus proovis neid püüda, kohapeal ise tehtud mitte kõige parema püügivahendiga. Käisime ka ümberkaudsetes metsades seenel. Saime vist üsna palju seeni.

Teisel korral olin Pühajärve ääres teistest lühemalt, sest mul oli augusti viimasel nädalal Tartus ülikooli arhiivinduse praktika. Aga reede õhtul sai töönädal läbi ning sõitsin koos Illaku, Pille ja Illaku lapsega neljakesi autos Pühajärve äärde teistele järele. Seal oli tol korral koos suurem seltskond kirjastuse inimesi. Illak sõitis samal päeval Tartusse tagasi. Ma tahtsin temaga kaasa sõita, sest mul ei olnud sel korral lugemiseks raamatut, aga perekond oli minu tagasi sõitma hakkamise vastu ja Illak ei öelnud mulle, millal ta sõitma hakkab, nii et jäin veel paariks päevaks Pühajärve äärde.

Ausambad ja puud

Tuli mõte Tartusse üks ausammas juurde teha. Aga ei teadnud, kas selle jaoks jätkub kuskil ruumi. Emajõe äärne park oli juba ausambaid üsna täis. Neid oli sinna ka ühekaupa juurde pandud. Oli karta, et ühe ausamba lisamiseks tuleb puid maha võtta. Kuigi üks juba olemasolev ausammas oli üsna ühe puu lähedal, võibolla ausamba lisamine ei olnudki puujuuri kahjustanud. Üks puu oli läbi saetud, aga asetatud seejärel kännu peal oleva paku peale. Paistis, et ta saab läbi paku ka toitaineid imeda ja kasvab edasi.

Geograafilised käsud

Piiblis nimetatakse juute äravalitud rahvaks. Võibolla selle üks tähendus on, et Piibli käsud on mõeldud täitmiseks eelkõige juutide maal. Mäletan Piiblist käsku, et tööpäeval peab valgel kellaajal töötama ja pimedal kellaajal puhkama. Aga juutide maa on ekvaatorile lähemal kui Eesti, seal on öö ja päev võrdsema pikkusega. Eestist põhjapool polaarpäeva ja polaarööga aladel oleks seda käsku raske täita. Vana Testamenti kirjutades juudid ilmselt polaarpäeva ja polaaröö olemasolu ei teadnud, aga juhul kui käsud on Jumala käest saadud, siis tema teadis.

Esimesse tundi

Tõusin hommikul üles, et kooli minna. Aga kuigi tõusin tavalisel ajal, olid liigutused muutunud aeglasemaks, mistõttu pidin kooli hiljaks jääma. Mõtlesin, et edaspidi peab varem tõusma hakkama. Täna pidi esimeses tunnis olema kontrolltöö, aga ma ei saanud seda kirjutada, kui ma oleks jõudnud tundi hilinemisega. Ütlesin Kristerile, et mul polnud aega kontrolltööks õppida. Krister vastas, et tal ka ei olnud, aga ta ütleb õpetajale ühe asja, mis jätab mulje suurtest teadmistest. Koolis Krister ütleski lubatud asja, kuigi see oli seosetu. Mina seda võtet ei kasutanud, vaid ütlesin, et kui ma ei ole selle autori tänaseks kohustuslikku teost näinud, siis ma räägin tema varem nähtud teistest teostest. Need olid Disney filmid.

*

Lähenes rahvahääletus Euroopa Liidust välja astumise küsimuses. Ma ei teadnud, kuidas hääletada. Aga kui ma debatti nägin, siis suutsin ma kaasa elada ainult Euroopa Liidu vastastele. Üks mees läks pulti kõnet pidama ja tõstis enda kõrvale kääbuskasvu mehe.

Võitlus libedusega

Viimastel päevadel on väljas libe. Eile nägin, kuidas üks inimene hakkas jää peal kukkuma ja sai vaevu tasakaalu tagasi. Järgmine inimene samasse punkti astudes kukkuski. Ise püüdsin olla ettevaatlikum, aga teises kohas kukkusin ka mina. Käsi on siiani natuke valus. Täna kasutasin esimest korda uut kaitsevahendit. Mulle anti saabaste alla panemiseks libeduse vastased rauad. Nende miinus on, et kartsin nendega esiku põranda sisse auke teha, aga väljas olid need kasulikud. Seni olen eelistanud kõndida tee karedamal küljel, aga täna kõndisin meelega libedamal küljel ja üldse ei libisenud.

Kirjavahetus listis

Vaatasin, et minu blogi näidatakse ühes vaates neljas sektoris. Üks sektor jagunes omakorda neljaks ruuduks. Tahtsin ülearused sektorid ära kustutada. Mõtlesin, et mul on blogi tekstid kitsas tulbas, aga saaks kirjutada ka servast servani, siis oleks jutt pikem. Saatsin ajaloo arutelu listi kirja, pärast seda saatsin listi koduleheküljelt teise kirja veel. Kuna ma ei saatnud kirja postkastist, vaid listi koduleheküljelt, tuli kiri defektidega. Vaatasin, et praegu on teisi inimesi ka listi koduleheküljele sisse loginud. Käisin vannitoas ja seejärel väljusin kodust. Tulin veel tagasi, et uuesti vannitoas käia, aga sinna olid läinud Aivo ja Laur. Ütlesin, et nad ei tuleks mulle ette, ma teen kiiresti. Lasin endale kraanist natuke vett peale ja siis väljusin uuesti. Vaatasin trepikoja postkastidesse. Meil olid suured postkastid, kus peale ajalehtede olid ka ajakirjade virnad. Vaatasin, et need ei ole värsked ajakirjad, vaid hoiame postkastis vanade ajakirjade virnu. Naabrid said sealt numbreid laenata, aga ei olnud seni seda võimalust kasutanud. Uuesti arvuti taha jõudes nägin, et mul on M. Kargu kiri lugemata. Ta polnud ammu listi kirjutanud, aga täna oli seda taas teinud. Ta kirjutas, et see, et ma üliõpilasnaljale vastasin, on sama mõttetu kui loota, et ühe tsivilisatsiooni inimene teise tsivilisatsiooni oma mõistab. Lugesin kirja lõpuni. M. Kark piilus hoone esimesel korrusel ühe kabineti uksest sisse. Seal nägi ta teiste hulgas ühte inimest, keda ta kartis, seetõttu põgenes ta kõrgemale korrusele tagasi. Kabinetist tulid inimesed välja ning täitsid fuajee. Kark tuli uuesti trepist alla ja ütles ühele inimesele, kui hea meel tal teda näha on. See oli kõigi ajaloolaste kokkutulek.

Aeglane välguõhtu

Täna mängisin Vint.ee-s kolm välkmalepartiid. Esimeses mängus vastane alistus, sest pärast valge käiku Va1 ei olnud musta a2 asuval lipul kuhugi taganeda. Teises mängus teine vastane eelistas kiirele arendusele rünnakut, aga võitis selle käigus ka materjali. Hiljem panin talle ühe kahvli ja lõppmängus vastane alistus, sest mul oli rohkem materjali. Kolmandas mängus sama vastasega oli tal lõppmängus ettur rohkem, aga see ei saanud lippu minna ja leppisime viiki. Kuigi mängud olid lühikesed, kulus ka õhtusel kellaajal palju aega vastaste leidmiseks.

Raamatukogu akna all

Trump elas nüüd isa toas. Ta oli igale raamatule ümbrise ümber pannud. Nii oli oodata, et raamatute lugemine väheneb, sest ei näinud enam, kus on milline raamat.

*

Olin arsti juures. Tundus, et mul diagnoositakse uus haigus. Enne seda tuli kopsu kuulata. Tahtsin kopsu kuulamiseks särgi seljast võtta, aga sain seda ainult kõrgemale tõsta, sest arst hoidis kinni.

*

Üks kirjanik andis mulle oma ilukirjandusteose käsikirja lugeda. Seal minategelane ütles, et ta tunneb, nagu keegi tungiks tema mõtetesse. Ütlesin autorile, et see võib olla psüühikahäire. Autor vastas olgu siis. Lisasin, et terve inimene hakkab oma sõnade pärast alles siis kartma, kui ta on need kuuldavalt öelnud.

*

Läksin ühte malemängukohta. Seal oli ainult kaks Pedmansoni, kes omavahel mängisid. Ma polnud neid ammu näinud. Ütlesin vaikse häälega tere. Nad ei vastanud. Läksin aknale, sest teadsin, et akna all on väike raamatukogu, tahtsin sealt endale lugemist laenutada. Kõigepealt tõstsin lillepotid kõrvale ja siis avasin õhuakna, jäädes ootama sobivat hetke, millal raamatuid küsida. Niikaua vaatasin, mis raamatuid seal on. Mõtlesin, et raamatu kättesaamiseks pean ikkagi alla minema, seetõttu tõstsin lillepotid tagasi ja lahkusin aknalt. Kuulsin, kuidas üks Pedmanson ütles, et Tartu meistrivõistlused on samahästi kui maailmameistrivõistlused. Ma ei saanud aru, kas ta räägib minu või enda seisukohalt. Mõtlesin, et ma võin Tartu meistrivõistlustele veel minna ja enne seda nädal aega igal õhtul maletrenni teha. Läksin istusin Pedmansonide juurde ja rääkisin, et ma ei tea, mis on Eesti reitingu ja Vint.ee reitingu suhe, aga Vint.ee-s oli mul ühel korral reiting 1977. Vahepeal juurde tulnud Sven hakkas seda kuuldes karjuma. Minu viimasel ajal mängimatuse tõttu mitte muutunud Eesti reiting oli Vint.ee omast palju madalam, aga Sveni oma veel kõrgem.

Keeruline vankrilõppmäng

inimene - arvuti

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rge7 4. d4 ed 5. Rd4 d5 6. ed Ld5 7. 0-0 Od7 8. Oe3 Rd4 9. Od7+ Ld7 10. Ld4 Ld4 11. Od4 Rf5 12. Ve1+ Oe7 13. Oc5 b6 14. Oe7 Re7 15. Rc3 Vd8 16. Ve2 Vd7 17. Vae1 h5 18. Rd5 Vd5 19. Ve7+ Kd8 20. Vf7 Vd2 21. Vc1 Ve8 22. Vf3 Vc2 23. Vd1+ Kc8 24. g3 Vb2 25. Vf7 Va2 26. Vdd7 Va1+ 27. Kg2 Vc1 28. Vg7 Vee1 29. Vdf7 Ve4 30. Vh7 Vc5 31. Vh8+ Kb7 32. Vff8 Vg5 33. Vb8+ Kc6 34. Vh7 a5 35. Vc8 Kb5 36. Vhc7 Vd4 37. Vb7 h4 38. Vcb8 Vg6 39. Kh3 hg 40. hg Vf6 41. f4 Vh6+ 42. Kg4 a4 43. Kg5 Vc6 44. f5 Vd3 45. g4 Vd5 46. Va7 Vc3 47. Vba8 Vd4 48. f6 Vg3 49. f7 Vgg4+ 50. Kf6 Vdf4+ 51. Ke7 Vg7 52. Ke8 Ve4+ 53. Ve7 Ve7+ 54. Ke7 Vf7+ 55. Kf7 Kb4 56. Ke6 a3 57. Kd5 Kb3 58. Kc6 a2 59. Va6 b5 60. Kb5 Kb2 61. Kc4 a1L 62. Va1 Ka1 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 11 minutit 59 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 59 sekundit.

Ajaleht postkastis

Leidsin eile postkastist ootamatult malelehe uue numbri. See on eelmise aasta esimene. Tellisin ka uue aastakäigu. Aga ma ei pea praegust malelehte nii heaks kui aastal 1989 ilmunut. Partiisid on vähe, juhtkirjades sageli süüdistatakse kedagi ja artiklites tuuakse palju teadusliku tõestuseta kahtlasi väiteid male suurest tähtsusest ja kasulikkusest. Päris õige ei ole ka, kui leht sageli rõhutab, et ta on ainus Eesti maleleht. Maleliidu koduleheküljel, "Postimehes" ja minu blogis on male kohta asju korrapärasemalt avaldatud. Mulle on male tähtis sellepärast, et minu lemmiktegevus on mõtlemine. Mõtlen nii maleseisude kui ka muude asjade üle. 1989. a. maleleht andis partiide näol mõtlemisainet rohkem. Uus leht ja "Postimees" on avaldanud ülesandeid, aga ülesanded huvitavad mind vähem kui partiid, sest eelistan loomingulist mõtlemist äraarvamisele. Nii palju kui ma eilset numbrit vaadata olen jõudnud, olid minu jaoks kõige huvitavamad fotod ja Tartu uudised. Fotosid vaatan nagu malelauda, aga võibolla mitte niipalju tänu maletrennis käimisele, vaid pärast seda, kui kuulsin raadiosaadet, kus kunstnik Jüri Arrak õpetas, kuidas pilte vaadata. Kui kellelgi tekkis huvi malelehte ka endale tellida, siis ajalehe nimi on "Eesti Maleelu".

Sündmuste areng

Oudekki liitus ka listiga. Listi saadeti pikk kiri läheneva ürituse kohta. Arutasime ühes ruumis, kuidas üritust korraldada. Esialgu tundus, et kõik läheb hästi, aga mina ütlesin, et tuleb mõelda ka sellele, mida teha siis, kui Ariel tuleb kohale ja hakkab peksma. Öeldi ka, et Tristanile ei tohi liiga suurt võimu anda, muidu ta hakkab pööraseid asju korraldama. Üritus hakkas pihta, Ariel saabus kohale ja tuli kohe minu juurde. Helistasin Hennule ja küsisin, kas vajalik asi on kastis. Henn vastas, et on küll. Kui kõne oli lõppenud, küsiti mult, kust ma tean, et ma Hennuga rääkisin. Olime laagris. Mängisime pikka maleturniiri. Mina võitsin Karba vastu materjali, aga varsti Karba võitis mängu, see ei kujunenud pikaks. Räägiti sellest avanguvariandist, mis mängus oli esinenud. Käiku c5 lahtise avangu peale kiideti, aga peeti kummaliseks. Üks laagri töötaja tuli ja pahandas, et meil on lubatud kõike teha, väljaarvatud korda rikkuda. Mina polnud rikkunud ja püüdsin korda taastada. Mul olid laagri algusest saadik olnud jalas ühed püksid, nüüd vahetasin need teiste vastu. Pille jõudis hilinemisega laagrisse ja ütles, et leidis minu D-vitamiini purgi käimlast. Vastasin, et ise ma seda sinna ei viinud. Algas muuseumi auhindade kätteandmine. Olin rahul, et saan omavahel võrrelda erinevate kordade kätteandmistseremooniaid.

Partii malenurgas

Lugesin ajalehte. Minuga tuldi rääkima, aga ma tahtsin lugeda. Mõtlesin, et varem jäi mul väga tugevast malemängutasemest puudu ainult see, et ma ei osanud kahida, nüüd olen kahimise ka selgeks saanud. Märkasin, et ajalehe malerubriigis on mind nimetatud. Olin mänginud ühel maleturniiril tugeva vastase vastu väga hea partii, malerubriigis oli seda partiid nimetatud. Juttu oli ka sellest, et mängin kodus arvutiprogrammiga häid partiisid. Kuigi tundus, et võibolla kirjutaja peab neid partiisid võltsinguteks. Minu turniiripartii oli ära trükitud, ainult värvid olid nimedel ära vahetatud ja minu nimi oli asendatud ühe välismaalase nimega. Võibolla see välismaalane oli võtnud minu partii ja valetanud välismaa maleajakirjale, nagu ta oleks selle ise mänginud. Aga võis ka olla, et kaks mängijat mängisid üksteisest sõltumatult samasuguse partii, sest käike tehti loogika põhjal. Ajalehes kirjutati, et kui ma mängu võitsin, ei halvustanud ma vastast ühegi sõnaga. Ainult üks pealtvaataja oli öelnud mõned võõrkeelsed sõimusõnad. Tahtsin seda partiid järgi mängida. Vaatasin, et avangus on osa käike vahele jäetud, kõiki pole kirja pandud. Ajalehes sai nii teha, sest diagramm näitas, mis seis lauale kujunes, aga kui ma oleks need käigud ilma diagrammita ümber kirjutanud, ei oleks need olnud arusaadavad.

Peavaluga suusatama

Täna oli selle talve üheksas suusatamine. Vahepeal jäi päevi vahele sula, lumesaju, arsti juures käimiste ja muude erakorraliste kohustuste tõttu. Täna oli enne suusatama minekut oli peavalu, aga see tundus olevat pigem pingest kui koroonast. Külma oli kraadiklaasi järgi 11-12 kraadi, selle ja peavaluga arvestades panin natuke paksemalt riidesse. Esimese ringi esimest poolt sõites mõtlesin, et särk on liiga lühike, aga enne esimese ringi lõppu hakkas juba palav. Teisel ringil kanali taga andsin ühele mehele teed ja pärast loendasin, et peale minu on täna veel vähemalt kaks suusatajat. Kuuski ma jõe ja kanali vahel enam varasemate aastate kogumispunktis ei näinud. Vahepeal olin lugenud ajalehest kogumispunktide nimekirja, seda kohta polnud tänavuaastaste kogumispunktide hulgas nimetatud. Kui oli sõidetud poolteist ringi, läksid prillid nina nuusates natukeseks ajaks uduseks. Mõtlesin, et eelmistel nuuskamistel ju ei läinud. Kahest ringist viimane pool tundus eelmistest psühholoogiliselt pikem. Teist korda talisupluse kohast möödudes vaatasin, et seal on vee pinnal väiksed keerised. Mõtlesin, et see tähendab vist, et siin on veealune küte, et auk kinni ei jäätuks, aga kütte olemasolu korral ei ole talisuplus enam täielik talisuplus. Suusatamine mõjus peavalu vähendavalt, toas on seda natuke uuesti tunda.

Mereröövlilaul

Tegin juutuubis ungarikeelse otsingu 'lastelaul mäng'. Leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=P1ZOurqeAAs&list=RDP1ZOurqeAAs&start_radio=1 laulu, mille pealkiri oleks tõlkes "Aare, mida ei ole..." või "Varandus, mida ei ole...". Ainult et ungari keeles on pealkiri riimis. Tulid meelde mereröövliromaan "Aarete saar" ja Ellen Niidu lasteluuletus "Mänguvesi". Kui tõlkisin ka ära laulu alapealkirja "Osutamismäng", siis sain aru, et videos esinejad näitavad oma erinevaid kehaosi ja laulavad umbes sõnadega: "Käes ei ole, peas ei ole".

Hommik ja eelmine õhtu

Nägin halba und ja uni ei tulnud enam tagasi. Sellest hoolimata, et õhtul olin tegelenud meeldivate asjadega. Lugesin mitut raamatut, millest osasid pole praegu plaanis tervikuna lugeda ja ühte on. Vähemalt üks neist oli juba varem läbi loetud, nüüd tuletasin meelde. Mäletasin sellest raamatust ühte teist kohta, nüüd vaatasin, et üle loetud koht ei olnud küll nii hästi meeles, aga selles on peategelasel sama iseloom. Raamatu esimene peatükk kirjeldab küll vaid ühte ajahetke, aga selles tehakse üldistusi, et peategelasel on teistel ajahetkedel samasugune iseloom ja käitumine. Teises raamatus on mind kritiseeritud, aga eile lugesin sealt teist peatükki, mis oli meeldivam. Seal oli juttu Emersonist. Emerson paistis liiga hästi arvavat teadvat, mis on mille põhjus. Kuigi kui ma pooltel kordadel enne maleturniiri halvasti magan ja muudel öödel enamasti hästi, siis peaks selge olema, et maleturniir rikub und. Aga Emerson neist tegevustest loobus, mida ta arvas enda tervist rikkuvat, mina pean mõnest magamata ööst hoolimata malega tegelemise jätkamist vajalikuks. Emersoni sõber Carlyle oli kogu aeg halva tervisega, aga ei otsinud sellepärast kogu aeg uut tööd. Minu Carlyle'i saatesõna pidas selle raamatu autor referatiivseks, nüüd mõtlesin, kas ta ei kaldu ise samuti kohati referatiivsusesse. Aga minu meelest refereerimine ei ole kuritegu, kui mingit informatsiooni on toodud, siis järeldused võib teha ka lugeja ise. Võibolla mõni lugeja teeb oma peaga paremaidki järeldusi ja ei pea kulutama aega kirjutaja mõtetega vaidlemiseks. Ma teen uuemal ajal iga raamatuga mõtlemispause. Eile lugesin ka ühte luuleantoloogiat. Mind on avaldatud vähemalt kahes luuleantoloogias, võibolla autoriõiguste rikkumise korral rohkemateski. Aga ma ei lugenud eile antoloogiast enda luuletusi. Mõnel autoril oli tema teistelegi luuletustele iseloomulik rütm, aga ma ei arvanud sellepärast, et nad ennast liigselt kordaksid. Mulle endale on öeldud, et luuletused võiksid olla vaheldusrikkad. Aga kui sama luuletuse piires rütm muutub, siis ikkagi, et nii ei ole õige. Uut rütmi tahetakse uues luuletuses. Võibolla see sissekanne on ka proosaluuletus. Unetus võib luuletamisvõimele kasuks tulla, kuigi hea une korral hea unenäo kirjeldus võib samuti luuletusele sarnaneda. Kui ma ise jään oma kirjutistega rahule, siis tundub, et ma pean neid levitama, võibolla vähemalt keegi veel oskab neid hinnata.

Sünnipäevateod

Oli minu sünnipäev. Avaldasin sel puhul ühe postituse. Oli Sirly sünnipäev. Kirjutasin talle õnnitluse, aga ta kustutas selle ära. Mõtlesin, et võibolla ta siiski ei kustutanud, võibolla ma vaatasin valesse kohta.

Kolm võitu nädalas

Täna mängisin Vint.ee-s kaks välkmalepartiid kasutajanimeta vastase vastu ja võitsin mõlemad. Esimeses partiis asusin Sitsiilia kaitses rünnakule käikude e4-e5-e6:f7+ abil. Lõpuks jäi vastasel käigu Vd1:d8+ tõttu ette lipp c6. Teises mängus oli rünnak mõlemapoolsem ja olin juba ajaga kaotamas, aga viimaseid käike mõtles vastane kauem, mistõttu võitsin ise ajaga.

Rahvahulga eest peitu

Mäletasin, nagu mul oleks üks varem kirjutatud kursusetöö veel esitamata. Olin kõik tööd valmis kirjutanud, aga ühe õppejõule näitamata jätnud. Aga kui ma ühekaupa kõigile kursusetöödele mõtlesin, siis mäletasin kõigi kohta, nagu need oleks esitatud. Võibolla Pajuri juhendatud töö oli siiski esitamata, sest kartsin, et tema võib midagi kriitilist öelda. Või oli hoopis üks eksam tegemata.

*

Mul oli vihikusse kirjutatud ühe maleturniiri paremusjärjestus hetkel, kui turniir oli veel pooleli. Näitasin Kõivule, et tema oli juhtinud. Kõiv ütles, et ta teab seda. Mõtlesin, et loogiline, kui ta ise juhtis, siis ta ise mäletab seda.

*

Poisid hakkasid malet mängima. Mõtlesin, et nüüd ma ei tohi neid nuppude kolistamisega segada. Aga mul oli vaja kolistada. Rei soovis ka, et ma teeks asja, mis tekitaks kolinat.

*

Tegin ettepaneku, et ma lähen koolimajja sisse ja pääsen niiviisi rahvahulga käest. Mõtlesin salaja tagauksest väljuda ja märkamatult kaduda. Aga arvatavasti oleks rahvahulk mind ka tagaukse juures näinud. Seetõttu mõtlesin tungida enda peitmiseks õpetajate toa taga olevasse korterisse, kust keegi poleks mind otsinud. Seal võis praegu ka inimene elada, aga kui mul oli vaja peita, oleksin sinna sisenenud sellest hoolimata.

Etturid liinide vastu

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. f4 e6 7. Rf3 Rd7 8. Re5 Re5 9. fe Re7 10. Oe2 Rf5 11. Rf5 Of5 12. 0-0 Oe7 13. Oe3 h5 14. Oh5 g6 15. Of3 g5 16. g4 Og6 17. Ld2 Ld7 18. c3 0-0-0 19. Og5 Og5 20. Lg5 Vdg8 21. Ld2 Of5 22. Le2 Vh4 23. Lf2 Ld8 24. Kh1 Og6 25. Ld2 Vgh8 26. a4 Vh3 27. b4 Lh4 28. Vf2 Lh7 29. Kg1 Oe4 30. Lf4 Of3 31. b5 Og4 32. bc bc 33. Lf7 Lf7 34. Vf7 Vh2 35. Vaf1 Vh1+ 36. Kf2 V8h2+ 37. Kg3 Of5 38. Vf8+ Kb7 39. Vh1 Vh1 40. c4 Va1 41. Vf7+ Ka6 42. a5 Va5 43. Vc7 Kb6 44. Vd7 Va4 45. c5+ Kb5 46. Kf4 a5 47. Kg5 Va1 48. Vb7+ Kc4 49. Vd7 a4 50. Kf6 a3 51. d5 cd 52. c6 Vc1 53. Va7 Kb3 54. c7 Ka2 55. Ke7 Kb2 56. Vb7+ Ka1 57. Kd7 a2 58. c8L 59. Kc8 d4 60. Vb4 d3 61. Kd7 d2 62. Vd4 Kb1 63. Vb4+ Kc1 64. Vc4+ Kb2 65. Vd4 a1L ja valge sai 81. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 38 sekundit, mustal 1 tund 10 minutit 24 sekundit.

Kahekesi tõlkimine

Olin siiani tõlkinud raamatut ise, aga täna tahtis Tõnu minuga koos tõlkida. Tema hakkas tõlkimisega pihta, mina tegin esialgu muid asju. Lõpuks kutsus Tõnu mind appi, kui tal tekkis probleem ühe asja sisestamisega. Näitasin, kuidas seda saab teha. Tõnu oli tõlkinud täna juba üle lehekülje ja rohkem sel päeval ei tahtnud. Minu tööpäevad olid olnud pikemad, aga ma olin jõudnud tõlkida täpselt lehekülje.

Tuna 3/2021

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 3/2021.

Ivi Tomingas on koostanud fotonurga 1991. a. kohta. Sellest leidsin umbes neli lauset, mida toimetaja oleks saanud parandada. Esiteks öeldakse, et tol aastal toimunud iseseisvusreferendumi tähtsust on väga raske alahinnata. ERSP seda tõesti kõrgelt ei hinnanud, aga fotonurga autor ilmselt hindab, sellisel puhul on tavaliselt kasutatud väljendit, et väga raske on ülehinnata. Teiseks on öeldud, et Põhiseaduse Assambleesse kuulus 30 Ülemnõukogu ja 30 Eesti Komitee liiget. Tegelikult ei valinud Põhiseaduse Assamblee liikmeid ülemkoda Eesti Komitee, vaid alamkoda Eesti Kongress. Eesti Kongressil ja Ülemnõukogul oli ka kattuvaid liikmeid, seetõttu on täpsem öelda, kes mitu liiget valis, mitte kust mitu kuulus. Kolmandaks on kirjutatud, et nõudmise sõna kasutav lause on käskivas kõneviisis. Grammatika seisukohalt oli toodud lause siiski kindlas kõneviisis. Neljanda vea võin ma ka ise teha, aga varem on igal juhul täpsustatud, et teletorni juurde ei sõitnud tankid, vaid tanketid. Fotodel on need tõesti suhteliselt väiksed. Võibolla pole tanki sõna ka vale, kui seletussõnaraamat defineerib, et tankett on kergetank. Ühte fotot vaadates mõtlesin, et mundrikandjate elu on raskem, sest ei saa nii hästi valida enda soojatundega sobivat riietust.

/TÄIENDUS: Robert Treufeldt vastas listis, et teletorni juures käisid dessandi lahingsoomukid BMD-2, tanketid olid olemas Teise maailmasõja ajal ja et ka seletussõnaraamat eksib tanketti kergetankiks nimetades./

Eve Annuk avaldab ja kommenteerib 20. sajandi alguses kirjutatud Elisabeth Aspe kirju Elise Aunile. Kommenteerivas artiklis öeldakse, et kirjade saatjale oli kirjandusliku loominguga tegelemine tähtsam kui raha teenimine. See sarnaneks varasemas numbris toodud Varese mõtetega ja pean ka ise kirjutamist rahast tähtsamaks, ainult et siin numbris toodud kirjade autor ise ütleb, et kui ajaleht talle honorari ei maksa, siis see võtab ära isu kaastööd saata. Võibolla kirjade kirjutamise isu oli tal suurem.

Aivar Jürgenson kirjutab Kaukaasia eestluse tekkimise eelloost, et seal käis sõda ja sealsetest põlisrahvastest suur osa sunniti kodumaalt välja rändama. Et need põlisrahvad olid suurelt osalt islamiusulised, siis võib öelda, et artikkel on kirjutatud väikerahvaste, mitte kristlaste seisukohalt. Tõenäoliselt tehakse sõdades koledaid tegusid mõlemal sõdival poolel, aga artiklis on välja toodud vene poole omi. Allikates olevat tsensuur toimunut ilustanud. Mõtlesin, et ilustamine ei pruugi tulla ainult tsensuurist, mul endal on huvi üles kirjutada just meeldivamaid, mitte ülelugemisel tuju rikkuvaid asju. Kirjutamisel eelistatavaid teemasid on ühes luuletuses iseloomustatud umbes sõnadega: „Sinised mõtted sinisest sulest / viimseni üles märkida tuleks“.

Artiklis oli kahtlane väide, et väikerahvaste Türgisse väljarändamise üle oli põhjust head meelt tunda ka Türgil, sest tema rahvaarv suurenes. Kui islam seab usklikele misjonikohustuse, siis oleks türklased igal juhul saanud kurvastada, et islami ala tõmbub kokku. Sellest olen ma kuulnud, millised konfliktid on Türgi riigil olnud armeenia ja kurdi vähemusega. Eestlased võivad olla Ukraina sõjas Ukraina poolt, aga miljonite sõjapõgenike Eestisse saabumist ikkagi ei soovi.

Erki Russow kirjutab 20. sajandi esimese poole arheoloogiast. Tean, et Nõukogude ajal eelistasid ausamad inimesed tegeleda vanema ajalooga, mis oli vähem poliitiline, aga artiklis on näidatud, et Saksa ajal oli ka arheoloogia poliitiline. Kui mõelda, et natsid olid rassistid, siis rass kujuneb välja tuhandete aastate jooksul.

Artiklist sain lisaks teada, et maailmasõdade vahel lõpetas Tartu Ülikooli vaid kümme arheoloogi. Kui nende arv on nii väike, siis ilmselt on raske välja anda ka erialast ajakirja, peab paratamatult kirjutama rahvale arusaadavalt. Doktorikraadiga lõpetajaid pidi olema veel vähem.

Krista Aru kirjutab Karl August Hermanni kirjast Jaan Tõnissonile. Olen varem pidanud Hermanni iseloomutüüpi sangviinikuks, aga selles kirjas ta on vähemalt solvunud, et teda piisavalt ei hinnata. Võiks küll ka öelda, et kui ta oleks melanhoolik, siis ta ei hindaks ennast ka ise kõrgelt, vaid võiks veel ise kõige rohkem enesekriitikat teha. Tagasilöökide korral võib tuju ajutiselt kõigil langeda. Hermann toob enda väärtuse tõendina, et kui ta pole kirjutanud ka kõige tähtsamatel teemadel, siis ometi väga palju tähemärke. Aga ma tean, et on kritiseeritud inimesi ka just liiga palju kirjutamise eest. Ma mäletan, et Tõnissoni ringkondades on Hermanni ka kiidetud, pidades tema aegset „Postimeest“ siiski paremaks kui venestusaegset „Olevikku“. Tahtsin sisukorrast kontrollida, kuidas Hermanni nimi kirjutatakse, aga sisukorras oli endas trükiviga.

Vaktsiinide erinevus

Selles õlas, kuhu tehti koroonavaktsiini süst, on eelmistest kordadest tuttav kergelt valus tunne. Gripivaktsiiniga õlas samasugust tunnet ei ole. Eelmistel kordadel ei pannud koroonavaktsiini tehes süstimise hetke tähelegi, aga eile tabati vist närvi rohkem, nii et üks süstlatorgetest oli natuke valusam.

Märg tamm

Eva saatis mulle fotosid. Ta kirjutas kommentaariks, et ühelt tema saadetud fotolt saab rohkem informatsiooni kui samal teemal üles riputatud ametlikult fotolt. Tammi kõrval tõusis vesi vahel nii kõrgele, et üle tammi tuli minna märgade jalgadega.

Kaks torget

Sain kätte kolmanda koroonavaktsiini süsti. Esimest korda lasin ennast vaktsineerida ka gripi vastu. Öeldi, et mõlema vaktsiini võimalikud kõrvaltoimed on ühesugused. Küsisin, millal uuesti tuleb vaktsineerida. Vastati, et gripi vastu aasta pärast, aga koroonavaktsiini kohta pole Eestis veel otsustatud, kas neljas süst ka tuleb. Küsisin, millal uuesti rahva hulka võib minna. Vastati, et põhimõtteliselt juba täna, kuigi täna veel tõendit ei saa. Dušiga tuleb vaheaega pidada.

Aasta avasõit

Täna oli talve kaheksas ja aasta esimene suusatamine. Lund oli vahepeal juurde sadanud. Suusakepijälgi oli kanali ees raja kõrval vähe, kanali taga natuke rohkem. Esimesel küljel vaatasin, et keegi sõidab poollamavas asendis trenažööri moodi tunduva esemega, aga liigutab ainult ühte jalga. Kanali tagumisest küljest mäletasin eelmisel korral tähele pandud hoonet, aga täna vaatasin, et see pole hoone, vaid pink. Tegin eelmise sõiduga sarnaseid mõtlemisharjutusi, aga soome keele sõnade kordamise asemel moodustasin saksakeelseid lauseid. Kui varasemal korral suuski alt võttes oli kõrval kiikuv laps, siis täna olid samas kohas lõbusad noored. Nad naersid ja lausetest jäi meelde: "Mul lendas müts peast." Tundus, nagu ma kuuleks ka ühte ungarikeelset sõna, kuigi võisin kuulda valesti. Üks lause oli vist ka vene keeles, kuigi praegu minu teada igas koolis vene keelt ei õpetata.

Uusaastapidu

Täna toimus meie kodus pidu. Suvi joonistas pilte. Enne kui teised pilte nägid, pidid nad ära arvama, mis pildil on. Kes ühe asja ära arvas, sai ühe punkti.

Toomas õpetas mulle, kuidas saab arvutihiire asemel nooleklahve kasutada. Kui tahta mingit teksti välja valida, võib viia kõigepealt kursori esimese rea algusesse, siis vajutada suurtäheklahvi ja seejärel esimest klahvi all hoides nooleklahvi kas paremale või alla.

Hiljem väljas kõndides nägin veel ilutulestikku. Mõtlesin, et varem olid raketipüstolid ja nüüd raketikuulipilduja, sest ei piirduta ühe pauguga, vaid toimub paukude seeria. Nende vahed on küll suuremad kui sõjakuulipildujal, et saaks vahepeal rakettide õhus hõljumist imetleda.

Uusaastalaul

Otsisin ungarikeelset uusaastalaulu. Mitu tükki katkestasin, sest need ei tundunud avataktide järgi muusikalises mõttes minu maitse, aga lastelaul "Uusaastatervitus" meeldis rohkem. See asub

aadressil https://www.youtube.com/watch?v=3XqDBHqCOBQ . Mulle on ka varem sobinud just lastelaulud ja lasteraamatud.

Tööõpetuse eksam

Läksin kooli. Öeldi, et täna on meil tööõpetuse eksam. Ütlesin, et ma käisin eile teises linnas ja ei teadnud. Üks poiss vaidles vastu, et teises linnas ma käisin mitu päeva tagasi. Läksin eksamiruumi ukse taha ja sealt eksamit andma. Õpetaja kuulas mul kopsu. Ta küsis, kas ma tunnen oma südant. Vastasin, et praegu tunnen, aga ma arvan, et see tuleb kuulamishirmust, mitte eksamihirmust. Rääkisin, et ma pole õppinud, sest ma käisin reisil ja ei teadnud, et täna eksam on. Õpetaja pani mulle sellise jutu eest eksamihindeks kolme ja ütles, et ma õpikud läbi loeks. Küsisin, kas puutööd, metallitööd ja elektritööd. Õpetaja ütles jah. Vaatasin, et need õpikud on Aafrikas kirjutatud.

*

Olin teatrisaalist väljumas. Möödusin esimeses reas istuvatest töömeestest. Oli traditsioon, et esimestes ridades istuvad töömehed ja taga pool tähtsamad inimesed. Aga varsti võidi  öelda, et nüüd on demokraatia, nüüd võib igaüks ükskõik kus istuda.

Lugejate loendus

Vaatasin üle, mis on olnud eelmisel aastal klikkide arvu poolest külastatavamad blogi osad. Selgus, et rohkem on klikitud neid asju, millele olen rohkem reklaami teinud. Aga ma olen ka valinud, millele ma teen. Feisbuki grupis ja teemalistis reklaamimine on mõjunud paremini kui feisbuki põhilehel. Rohkem on klikitud ka pildiga sissekandeid. Male ja raamatute teemalisi sissekandeid võidakse keskmisest rohkem külastada ka otsingumootoriga.

2021. a. 20 klikkitavamat blogisissekannet olid ühe loenduri järgi:

1. Tundmatu klassikaaslane 78 klikki

2. Malemeenutusi 66

3. Mängukohtade tänav 57

4. Karjaposi avang 49

5. Viktor Kass 44

6. Välismaa linnad 39

7. Laager 1990 - 37

8. Suusatamine sulaga 36

10. Üle aasta hiljem 36

11. "Leegitsev süda" 31

12. "Minu Itaalia" 31

13. Kirjanike suvila 31

14. 44-aastaselt 31

15. Aksel Rei 29

16. Laager 1994 - 28

17. Kuningaseisu varisemine 27

18. Ajaleheartiklile täienduseks 27

19. Talvejoonistus 26

20. Meelva 25

Kodulehekülje alalehtede klikid sama tüüpi loenduri järgi on:

1. Isikuandmed 83 klikki

2. Valitud partiid 48

3. Magistritöö ja muid linke 28

4. Kodulehekülje luuletusi 13

5. Kodulehekülje proosa 13

6. Lõpetamata eeposed 12

7. Loeme luuleridu 9

8. Kogutud luuletused 2007 - 6

9. Luuletusi aastast 2006 - 6

10. Kolm seisust 6

11. Veesegaja 5

Neist on rohkem klikitud neid alalehti, mida ma olen värskemalt uuendanud ja kus on rohkem teiste isikute nimesid. Mõjutanud on ka, kuigi vähem avalehel lingi olemasolu.

Blogi osade klikkimise edetabel teist tüüpi loenduri järgi on:

1. avaleht 3192 klikki

2. malerubriik 77

3. sissekanne "Välismaa linnad" 73

4. 2018. a. sissekanded 53

5. sissekanne "Karjapoisi avang" 46

6. ajaloorubriik 42

7. 2009. a. sissekanded 36

8. sissekanne "Koržetsi luuletused" 35

9. 2020. a. sissekanded 35

10. sissekanne ""Minu Itaalia"" 33

Proovisin enne edetabelite ümber kirjutamist vilju ja ilutulestikku pildistada. Mäletasin, nagu oleks fotoaparaadil kiire liikumise pildistamise režiim, aga sellist ma enam kuskilt ei leidnud. Selle asemel oli spetsiaalne pimedas ilutulestiku pildistamise režiim, millel pidi olema pikem säriaeg. Proovisin seda, aga ma pole kindel, et see on parim variant. Ühel varasemal aastal ühe teise režiimiga sain parema pildi. Nüüd on erinev ka see, et kased akna taga on vahepeal suuremaks kasvanud ja varjavad ilutulestikku ka siis, kui lehti küljes ei ole.