Ajaleht postkastis

Leidsin eile postkastist ootamatult malelehe uue numbri. See on eelmise aasta esimene. Tellisin ka uue aastakäigu. Aga ma ei pea praegust malelehte nii heaks kui aastal 1989 ilmunut. Partiisid on vähe, juhtkirjades sageli süüdistatakse kedagi ja artiklites tuuakse palju teadusliku tõestuseta kahtlasi väiteid male suurest tähtsusest ja kasulikkusest. Päris õige ei ole ka, kui leht sageli rõhutab, et ta on ainus Eesti maleleht. Maleliidu koduleheküljel, "Postimehes" ja minu blogis on male kohta asju korrapärasemalt avaldatud. Mulle on male tähtis sellepärast, et minu lemmiktegevus on mõtlemine. Mõtlen nii maleseisude kui ka muude asjade üle. 1989. a. maleleht andis partiide näol mõtlemisainet rohkem. Uus leht ja "Postimees" on avaldanud ülesandeid, aga ülesanded huvitavad mind vähem kui partiid, sest eelistan loomingulist mõtlemist äraarvamisele. Nii palju kui ma eilset numbrit vaadata olen jõudnud, olid minu jaoks kõige huvitavamad fotod ja Tartu uudised. Fotosid vaatan nagu malelauda, aga võibolla mitte niipalju tänu maletrennis käimisele, vaid pärast seda, kui kuulsin raadiosaadet, kus kunstnik Jüri Arrak õpetas, kuidas pilte vaadata. Kui kellelgi tekkis huvi malelehte ka endale tellida, siis ajalehe nimi on "Eesti Maleelu".