1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. 0-0 Od7 5. d4 cd 6. Rd4 Rf6 7. Ve1 Rd4 8. Od7+ Ld7 9. Ld4 e5 10. Ld3 Oe7 11. Rc3 0-0 12. Rd5 Rd5 13. Ld5 Vfc8 14. c4 Vc5 15. Ld3 b5 16. cb Lb5 17. Lb5 Vb5 18. b3 Kf8 19. Vd1 a5 20. Oa3 Vd8 21. Vac1 d5 22. Oe7+ Ke7 23. Vc7+ Ke6 24. Kf1 Vd6 25. ed+ Vbd5 26. Vd5 Vd5 27. Va7 h5 28. h4 Vc5 29. g3 Vc1+ 30. Kg2 Vc5 31. Kf3 g6 32. Va8 Vc3+ 33. Kg2 Vc5 34. Kf3 Kf5 35. Va7 f6 36. Va6 Vc3+ 37. Kg2 Vc5 38. Kf3 e4+ 39. Kg2 Vd5 40. Vc6 g5 41. hg fg 42. Vc2 g4 43. Kf1 Ke5 44. Ke2 Kd4 45. Vd2+ Ke5 46. Vd5+ Kd5 47. Ke3 Ke5 48. a3 Kd5 49. b4 a4 50. Ke2 Kd4 51. Kd2 Kc4 52. Ke3 h4 53. gh Kb3 54. b5 g3 55. fg Ka3 56. b6 Kb3 57. b7 Kc2 58. b8L ja must sai 73. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 26 minutit 53 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 49 sekundit. Arvuti juhib matši 4,5:2,5.
esmaspäev, oktoober 31, 2022
Arvuti lõppmänguoskus
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. 0-0 Od7 5. d4 cd 6. Rd4 Rf6 7. Ve1 Rd4 8. Od7+ Ld7 9. Ld4 e5 10. Ld3 Oe7 11. Rc3 0-0 12. Rd5 Rd5 13. Ld5 Vfc8 14. c4 Vc5 15. Ld3 b5 16. cb Lb5 17. Lb5 Vb5 18. b3 Kf8 19. Vd1 a5 20. Oa3 Vd8 21. Vac1 d5 22. Oe7+ Ke7 23. Vc7+ Ke6 24. Kf1 Vd6 25. ed+ Vbd5 26. Vd5 Vd5 27. Va7 h5 28. h4 Vc5 29. g3 Vc1+ 30. Kg2 Vc5 31. Kf3 g6 32. Va8 Vc3+ 33. Kg2 Vc5 34. Kf3 Kf5 35. Va7 f6 36. Va6 Vc3+ 37. Kg2 Vc5 38. Kf3 e4+ 39. Kg2 Vd5 40. Vc6 g5 41. hg fg 42. Vc2 g4 43. Kf1 Ke5 44. Ke2 Kd4 45. Vd2+ Ke5 46. Vd5+ Kd5 47. Ke3 Ke5 48. a3 Kd5 49. b4 a4 50. Ke2 Kd4 51. Kd2 Kc4 52. Ke3 h4 53. gh Kb3 54. b5 g3 55. fg Ka3 56. b6 Kb3 57. b7 Kc2 58. b8L ja must sai 73. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 26 minutit 53 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 49 sekundit. Arvuti juhib matši 4,5:2,5.
Suhteline vaikus
pühapäev, oktoober 30, 2022
"Hämara laulud"
Aado Lintrop. „Hämara laulud“. Ilmamaa 2022. 112 lehekülge.
Vähemalt osad selle raamatu luuletustest peavad olema tänavu aastal kirjutatud, sest palju on juttu Ukraina sõjast. Ukrainas käis küll sõda juba varem, aga see ei olnud veel nii suur.
Mul oli esimeses luulekogus luuletus, mille järgi mind ei pannud kirjutama looduse ilu, vaid veriste haavade valu. Lintrop kirjutab aga nii looduse ilust kui ka valust. Ma oma luuletust kirjutades teadsin vähemalt, et looduse ilu on olemas. Kunagi mõtlesin minna ülikooli õppima zooloogiat, hiljem sain aru, et minu jaoks on inimesed huvitavamad kui loomad, sest loomadel ei ole nii palju mõtteid.
Tänavu suvel puutusin Lintropiga feisbukis ainus kord kokku. Õde oli kirjutanud, et elektrikatkestuse ajal ei saa toas midagi teha. Mina püüdsin õpetada, et pimeduses saab mõtlemisega tegeleda, aga õde vastas, et verandal taimede vaatamine on ka mõtlemine. Lintropile õe vastus meeldis ja minu kommentaar mitte. Ma vaatlen ka loodust, aga ma pidasin silmas, et saab ka kottpimedas mõelda, sest vähemalt mina võtan osa mõtlemisainest mälust. Praeguste jalutuskäikude ajal mõtlen kordamööda kümme mõtet näha oleva kohta ja kümme mälu põhjal, nooremana olen võtnud ka kõik mõtted mälust. Aga arvatakse, et kõigil ei ole nii suur mälu maht.
Lintropi luulekogu igal juhul seletab, miks talle õe kommentaar meeldib. Ta luuletab, et teised istuvad arvutite taga, aga tema vaatleb liblikaid. Lintropi huvitavad reaalsed vaatepildid, erinevalt Heinsaarest, kelle proosas kirjeldatakse visuaalseid fantaasiaid.
Lintrop ei kirjelda siiski ainult vaatepilte, vaid on töödelnud ka teiste autorite luuletusi. Kui palju siin töötlusi on, seda ma ei tea, sest viiteid ei ole, aga osadest tunnen ära, et olen lugenud ka teiselt autorilt pärinevaid originaalluuletusi. Lintrop on töödelnud ette antud tekstid pessimistlikumaks.
Kuuendas klassis kirjutasin õpetaja käsul luuletuse, kus paat sõuab ajajõel tulevikku, aga ei ole kindel, kas ta sinna jõuab. Seda luuletust tuletas mulle meelde Lintropi kogu lõpuluuletus, millel on sarnane teema. Lõpuluuletuses jäetakse veel mingi tulevikulootus, eespool on veel pessimistlikumaid luuletusi. Ajalehefotodel Ukrainast tulnud sõjapõgenikud ka naeratavad, Lintropis tekitab sõda masendust. Ta leiab lohutust looduses. Ma olen looduses ka hirmutavat leidnud. Lapsena kartsin lõvisid ja koeri. Lepatriinu-uurijaks ma siiski saada tahtsin, lepatriinud mulle ohtlikud ei tundunud.
Rekord pikenenud tabelis
Sügislehed
Isa tellis foto. Ütlesin algul, et mind fotograafia ei huvita, aga kui eelmise tegevuse valmis sain, siis tegin kaks klõpsu, millest ühe jätsin alles.
"Tõlkija hääl" 2022
„Tõlkija hääl“. Nr. X. 2022. 239 lehekülge.
See aastaraamat on ilmunud kümme aastat ja kohe saab mul täis kümme aastat raamatute tõlkimist, aga eelmine aasta ma veel ei teadnud, et selline aastaraamat olemas on. Tänavu ilmus minuga selles väljaandes intervjuu ja seoses intervjuuks valmistumisega lugesin juba kevadel võrgust varasemaid numbreid.
Uue köite sissejuhatuse on kirjutanud Jan Kaus. Tal on minuga sarnane mõte, et tõlkimine ei ole mitte ainult ühest keelest teise ümber panemine, vaid tõlkimisel on ka laiem tähendus. Ma mäletan küll, et ka sõnal keel on olemas laiem tähendus.
Erinevates kaastöödes on juttu nii Paul-Eerik Rummost luule tõlkijana kui ka Rummo enda teoste võõrkeelde tõlkimisest. Rummo seisukoht on, et luuletuse rütm ei pea erinevates keeltes kattuma. Kui ma hiljuti ühe lasteluuletuse tõlkisin, siis pidasin rütmi muutumist puuduseks, aga kui inglise keeles on eesti keelest vähem silpe ja soome keeles rohkem, siis võibolla tõesti ühe keele 8 silbile vastab teise keele mingi teine arv silpe.
Kirjutatakse soome rohelisest, et ta ei pidanud tähtsaks mitte ainult liikide, vaid ka murrete säilimist. Varem olen lugenud, et see soome roheline tahtis maailma rahvaarvu vähendada, vähendamise käigus võiks ka murdeid kaduma minna. Võiks öelda, et eelkõige tuleb vähendada suuremate rahvaste arvu, aga tavaliselt on siiski suurrahvad väikerahvaid hävitanud.
Kaia Sisask ja Ülo Siirak kirjutavad prantsuse autorist Rabelais ja kiidavad tema irooniat. Varem lugesin „Loomingust“, kuidas Sisask pidas õigeks, et Triinu Pakk on sarkastiline.
Heigo Sooman kirjutab praegusest keelepoliitikast. Ta viitab, et seda on peetud fašismiks, et lapsevanem ja õpetaja õpetavad lapsele keelt ja ei kannata vastuvaidlemist. Minu meelest see pole fašism, vaid konservatism. Fašism oli rohkem noorte kui vanade ideoloogia ja Umberto Eco pidas põlisfašismi üheks tunnuseks just uuskeele rääkimist. Ei saa ka öelda, et ainult vanade keelt peale surutaks, ka vanemad inimesed võtavad lastekeelest sõnu üle ja keelt muudetakse.
Minuga tehtud intervjuu on ühena suuremast hulgast paigutatud rubriiki „Autahvel“. Koolis oli meil paremate õpilaste autahvel, kuhu mina ei pääsenud, aga ülikoolis oli minu nimi palju kordi stendil kui keskmisest parema õppeedukuse eest stipendiumi saaja. Õppimist ja tõlkimist on hinnanud teised, males olen vahel auhindu ise välja võidelnud.
Märt Väljataga on saanud kaks siin numbris välja toodud auhinda. Üks auhind on filosoofiaraamatute ja teine ropu luuletuse tõlkimise eest. Väljataga on öelnud ära toodud kõnes, et ropendamine on alati kindla peale väljaminek. Ropud luuletused on küll üks põhjus, miks me tema toimetatud ajakirja enam ei telli, teine on riiulipinna puudus.
laupäev, oktoober 29, 2022
Kohustused ja kodu
reede, oktoober 28, 2022
Märjad jalajäljed
neljapäev, oktoober 27, 2022
Vana vaktsiin
kolmapäev, oktoober 26, 2022
Kellaprobleemi lahendus
teisipäev, oktoober 25, 2022
Lõppmänguteooria ununemine
1. Rf3 d6 2. g3 e5 3. Rc3 Rf6 4. e4 Oe7 5. d4 ed 6. Rd4 Od7 7. Of4 Rc6 8. Ob5 Re5 9. Le2 c6 10. Oc4 0-0 11. 0-0-0 b5 12. Oe5 bc 13. Of6 Of6 14. Lc4 c5 15. Rdb5 Oe6 16. La4 Oc3 17. Rc3 Lb6 18. Rd5 Od5 19. Vd5 Vab8 20. b3 Vfe8 21. Kd2 c4 22. Vf1 Ve4 23. bc Vbe8 24. Kc3 Vc8 25. Kd3 Vec4 26. Lc4 Vc4 27. Kc4 Lc6+ 28. Kd4 Lc2 29. Vd6 Ld2+ 30. Kc5 La5+ 31. Kc4 La2+ 32. Kd4 g6 33. Ke5 Le2+ 34. Kf6 Lf3+ 35. Ke7 Le4+ 36. Kd8 Kf8 37. Vd2 Lb4 38. Vdd1 a5 39. f4 Lb2 40. h4 a4 41. Vfe1 a3 42. Kd7 a2 43. Va1 Ld2+ 44. Kc7 Lc3+ 45. Kd7 Lg3 46. Ve8+ Kg7 47. Va2 Lf4 48. Ve7 Lh4 49. Ke8 Lc4 50. Vd2 h5 51. Vdd7 h4 52. Vf7+ Kh6 53. Kd8 g5 54. Vh7+ Kg6 55. Vhg7+ Kh5 56. Vc7 Ld4+ 57. Vgd7 Lh8+ 58. Ke7 h3 59. Vd8 Le5+ 60. Kd7 g4 61. Ve8 Lf5+ 62. Kd6 Ld3+ 63. Ke7 Kh4 64. Vh8+ Kg3 65. Vhc8 Le4+ 66. Kd6 h2 67. Vc3+ Kh4 68. Vh8+ Kg5 69. Vc5+ Kf6 70. Vh6+ Kg7 71. Vch5 g3 72. Vh4 Lg6+ 73. Vg6+ Kg6 74. Vg4+ Kf5 75. Vh4 g2 76. Vh5+ Kg4 77. Vh2 g1L 78. Vd2 Lg3+ 79. Kd5 Le3 80. Vd4+ Kf5 81. Kc4 Ke5 82. Vd5+ Ke4 83. Vd6 Lc1+ 84. Kb4 Lb2+ 85. Kc5 Lc3+ 86. Kb5 Ke5 87. Vd8 Lc7 88. Vd2 Lb7+ 89. Kc5 Lb3 90. Ve2+ Kf5 91. Vf2+ Ke4 92. Ve2+ Kd3 93. Ve5 Lc3+ 94. Kd5 Lc4+ 95. Kd6 Kd4 96. Ve6 Lc5+ 97. Kd7 Kd5 98. Ve7 Lc6+ 99. Kd8 Kd6 100. Ve6+ Kd5 101. Vc6 Kc6 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 20 sekundit, mustal 48 minutit 49 sekundit. Arvuti juhib matši 4,5:1,5.
Mäng tühistamisele
Austria-Ungari meie muuseumides
Otsing ’Austria-Ungari’ aadressil https://www.muis.ee/. Alustades 113 ja lõpetades 112 otsinguvastet.
Eelmise pildiuurimisteemaga seoses tehti märkus, et ühe sõna tähenduse oleks võinud enne oletuse tegemist kohe järele vaadata. Proovisin sel korral kriitikat arvesse võtta ja rohkem sõnade täpseid tähendusi järele vaadata, aga sõnaraamatus kirjas olevat ei pea siia ümber kirjutama. Otsisin vist ka juba eelmist teemat uurides valesti oletatud sõna, aga õigel ajal ei leidnud, sest pabersõnaraamatutes seda ei olnud ja internetis ei tulnud selle peale, et tegemist pole eesti tüvega, mistõttu võõrkeelseid lehekülgi ei avanud.
Nüüd uurisin Tšehhoslovakkia teema asemel Austria-Ungari teemat. Vaatasin neid otsinguvasteid, mida otsing ’Austria-Ungari’ andis. Osa vasteid olid Austria-Ungari perioodist hilisemad ja osad varasemad. Hilisemad olid sellised vasted, kui mainiti pildi kirjelduses nii Austriat kui ka Ungarit, näiteks kui nad olid spordivõistlusel omavahel kohtunud. Aga oli ka vasteid, kus riiginimeks oli Austria-Ungari kirjutatud enne aastat 1867, mil riik alles kaksikmonarhiaks muudeti. Osadel kordadel õigustab Austria-Ungari nimetuse kasutamist see, et museaali täpne dateering ei olegi teada, see võib pärineda ajast nii enne kui ka pärast aastat 1867. Aga oli ka selliseid, kus dateering oli küll varasem, aga ikkagi oli kirjutatud Austria-Ungari, mitte Austria.
Huvitavad olid Austria-Ungari rahad. Need olid kakskeelsed, ühele küljele oli kirjutatud saksa ja teisele ungari keeles. Rahaühik oli kroon, mis võimaldab ungari keeles praegu nalja teha, sest ungari keeles on see ’korona’ ja praegu on liikvel ’koronavírus’. Ungari ajalehes on ’koronavírus’ liitsõnana, aga juutuubis muusikavideos esineb ka lihtsalt ’korona’.
Austria-Ungari kroonidel on kujutatud ühel küljel Austria ja teisel küljel Ungari vappi, aga portree on mõlemal küljel samast inimesest. Ühel rahatähel olid portreed erineval küljel erinevad, aga tundusid olevat ühest ja samast inimesest, teisel juhul oli kahele küljele pandud täpselt üks ja sama pilt. Meil kopikatega küsiti: „Kull või kiri?“, aga kui mõlemal küljel on nii kull kui ka kiri, siis tuleb mingi muu küsimus välja mõelda.
Üheski riigis ei olnud veel naiste valimisõigust, aga rahatähel on kujutatud naiseportreed. Kes see naine on, see ei selgunud, keisrinnat sel hetkel võimul ei olnud.
Keskkoolitunnis Kulmar vastandas kreeta-mükeene kultuuri lillede nuusutamise kujutamist ja elujõuliste tsivilisatsioonide sõjameeste kujutamist. Aga Austria-Ungari rahadel on need teemad ühendatud, nii naise juustes kui ka portreeta taustaosas on palju lilli, aga näha võib ka kahe peaga vapikotkast ja mõõka. Ega Inglismaal Rooside sõjas olid ka lilled ja relvad ühendatud.
Ühelt rahatähelt selgub, et Austria-Ungari pank oli olemas ka veel aastal 1922, kui ei olnud enam Austria-Ungari riiki. Aga tolle aasta rahatähelt on ungari keel kadunud, mõlemal küljel on saksa keel. See ei tule rahatähe nominaalväärtusest. Nõukogude rahal oli paberrubladel 15 keelt ja metallmüntidel ainult vene keel, see hiline Austria-Ungari panga rahatäht on just varasemast suurema nominaalväärtusega.
Palju oli pilte Austria-Ungari relvadest. Olen varem teada saanud, et riigi relvatööstuskeskus oli Tšehhoslovakkia alal, ühelt pildilt oli ka nüüd välja loetav, et relv on valmistatud seal.
Militaarteemaga seostuvad ka pildid Eesti sõjaväelaste kohta, kelle elulooandmetesse on kirja pandud, et nad võitlesid Esimeses maailmasõjas Saksa ja Austria-Ungari rindel. Ma pole kindel, kas nad sõdisidki mõlema riigiga või on see suurema rindeosa üldnimetus.
Eestlasi on nimetatud laulurahvaks ja austria muusika peaks olema veel kuulsam. Ühe austria helilooja pilti vaadates tekkis mul nina kuju tõttu kahtlus, et ta on juut. Leidsin kontrollides ingliskeelse vikipeediaartikli, mis oli üleni pühendatud selle helilooja rahvuslikule kuuluvusele. Juudiks teda seal siiski ei nimetatud, vaid arutati, kas ta oli sakslane või horvaat.
Ühte kannu nimetati pildikirjelduses veinikannuks. Mõtlesin, et me kodus paneme savikannu hoopis kisselli. Ühe taldriku põhja oli maalitud paljastava riietusega keisrinna. Mulle kingiti ükskord naise pildiga kruus, aga ma tarvitan selle asemel teist kingitud kruusi, millel on kilpidega mehikesed.
Täna oli otsinguvasteid eilsega võrreldes üks vähemaks jäänud, aga ma ei oska öelda, milline vaste on kustutatud või ümber sõnastatud.
Imede ootel
esmaspäev, oktoober 24, 2022
Muudatus pildil
pühapäev, oktoober 23, 2022
Vanaisa võiduturniiri vihik
Vanaisa on pärast mängude lõppu partiisid ka kommenteerinud, lisades küsi- ja hüiumärke ning alternatiivseid variante, juba kirja pandud märkustesse on tehtud parandusi. Ühes kohas märkasin, et hilisem parandus on ekslikum. Ma olen oma partiidele vahel äärmisel juhul küsimärke lisanud, hüiumärkide lisamisest olen ma hoidunud.
Et mul järg sassi ei läheks, hakkasin vihiku lõpupoole üles kirjutama, millised partiid on mul läbi vaadatud. Nii on praegu teada, et lugesin vihikut viimaseid kordi 24. juulil, 28. augustil, 4. septembril, 11. septembril, 14. septembril, 2. oktoobril, 9. oktoobril ja 23. oktoobril. Vihiku lõpus on veel kirimalepartiide avakäike, need on 11.-12. käigu juures kas pooleli jäänud või on järg kirjutatud kuskile mujale, neid poolikuid partiisid ma pole vaadanud.
Järgmiseks mõtlen treenida mõne trükitud maleraamatu abil, aga mul on lisaks sellele vihikule ka lahtistel lehtedel vanaisa partiide protokolle. Eile alustasin artiklit, kus õde on kirjutanud koos kolme kaasautoriga värskes "Keeles ja Kirjanduses" meie vanavanaemast. Selle vanaisa vihiku kohta avaldasin juba 11. juunil 2021 sissekande "Vanaisa turniirivõit".
Kirjandus kõneaineks
laupäev, oktoober 22, 2022
Kaotusteseerialt rekordreitingule
Maja puude alla
reede, oktoober 21, 2022
Veel selle nädala maleelust
neljapäev, oktoober 20, 2022
Õunasüda ja tolm
kolmapäev, oktoober 19, 2022
Kõlad ja tähendused
Ungari 'korona' tähendab sõnaraamatu järgi nii valitsejakrooni kui ka rahaühik krooni, internetis olen kohanud seda ka haiguse koroona tähenduses. Inglise keeles valitsejakroon ja rahaühik on 'crown', ungari keelele sarnase kirjapildiga, aga teistsuguse hääldusega sõnal 'corona' inglise-eesti sõnaraamatu järgi sellist tähendust ei ole, corona esimene vaste on kroon astronoomias ehk kiirtepärg. Aga nii ungari korona kui ka inglise corona tähendavad hambakrooni.
/TÄIENDUS: Inglise keeles saab õukonnaelu ja maaelu kõrvutada riimiga crown-cow. 'Cow' tähendab 'lehm' või tegusõnana 'hirmutama'./
Soovitused lugemiseks
teisipäev, oktoober 18, 2022
Ratsud odade kallal
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Oc5 5. Re5 Re5 6. d4 a6 7. Oa4 Re4 8. dc Rc5 9. Ld5 Le7 10. Of4 Rg6 11. Ld4 Re6 12. Lc3 Ref4 13. Lg7 Le4 14. f3 Le2 15. Vf2 Le1+ Vf1 Re2 17. Kh1 Lf1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 46 minutit 25 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 43 sekundit. Arvuti juhib matši 1:4.
Loengu asemel
esmaspäev, oktoober 17, 2022
Turniirifilm
Täna vaadatud film asus aadressil https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/6701/err-video . Ma ei tundnud pildi, vaid mõnede lausete järgi ära, et ilmselt olen sama filmi varem juba televiisorist näinud. Aga jutt, mida mäletasin räägitavat Ehlvesti kohta, käis siiski hoopis Olli kohta.
Minu isa ja kirjanik Heino Kiik on rääkinud, kuidas nad on maleturniire vaatamas käinud, olen ka ise Tallinnas ja Riias noortevõistlustel käies suurmeistrite turniiridelt läbi astunud. Aga filmis oli mulle uudiseks, et neil Tallinna turniiridel sai kõrvaklappidest käimasolevate partiide kohta kommentaare kuulata. Kui käisin aastal 2006 Tallinnas Kerese sünniaastapäeva kollokviumil, sai kuulata kõrvaklappidest maailma tippmaletajate võõrkeelsete kõnede tõlget, partiikommentaare ma kõrvaklappidest kuulanud ei ole. Ma kahtlen, kas ma tahaksingi, sõnade kuulamine takistab oma peaga mõtlemist, pealegi pole veel lõppemata partii analüüs ilmselt nii tark kui pärast mängu lõppu tehtu, eriti kui korraga käib hulk partiisid ja kommentaatoreid tõenäoliselt nii palju ei ole. Võimalik, et vahepeal on kõrvaklappides vaikus ja ainult vahepeal kommenteeritakse.
Kuumalaine riietus
pühapäev, oktoober 16, 2022
Keskööl õues
laupäev, oktoober 15, 2022
Kasskaru
Mets ja jõgi
reede, oktoober 14, 2022
Arvustaja oletus
neljapäev, oktoober 13, 2022
Teed viisid edasi
kolmapäev, oktoober 12, 2022
Üks film vaadatud
"Tuna" 1/2022
„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 1/2022. 160 suurt lehekülge.
Mäletan, et ühest varasemast numbrist kirjutades kritiseerisin Birgit Kibali artiklit teemavaliku pärast. Nüüd loetud numbris on samalt autorilt paremal teemal kirjutis. See räägib seoses ühe konverentsiga ajalooallikate digiteerimisest. Mainitakse muuhulgas andmebaase Muis ja Fotis, mida olen juba kasutanud, aga konverentsiülevaade juhib tähelepanu ka näiteks sellele, et kuskilt saab vanu Eesti filme rohkem kätte kui juutuubist. Kirjutises võiks küll olla toodud täpsemad viited võrgulehekülgedele, ma pole kindel, kas ma otsima hakates kõik umbkaudselt viidatu kiiresti üles leian.
Olen varem tähele pannud, et kuigi kirjandusajakirjad pööravad blogidele tähelepanu, ei tee seda ajalooajakirjad. Aga selles kaastöös juhitakse tähelepanu ka blogi kirjutamise võimalustele, et blogisse kirjutatu saab hiljem artikliks edasi arendada. Olen tõesti blogisissekandeid trükipublikatsioonide koostamisel kasutanud. Olen võrku riputatu põhjal saanud ka mõned trükipublikatsioonide tellimused, kui endal pole trükipublikatsiooni plaanis olnud.
Ka Jaan Unduski teemavalik meeldis mulle sel korral rohkem kui mõne tema varasema kaastöö puhul. Teemaks on Juhan Smuul. Undusk on varem teinud juttu Grenzsteini tuntud ja Tõnissoni teiste kirjeldatust suuremast muutlikkusest, nüüd teeb ta juttu Smuuli muutlikkusest, nagu ka Masaryk oma raamatus püiab lugeda üles võimalikult palju filosoofide seisukohtades toimunud muutusi. Undusk kirjutab, kuidas Smuul algul ülistas Stalinit, aga pärast kahetses pattu. Juba enne Stalini ülistamist mõjutas Smuuli ristiusk, see mõju säilis ka hiljem. Tsivilisatsiooniteoreetikud paneksidki sama maailmajao kristlased ja ateistid samasse tsivilisatsiooni. On kirjutatud, et Lääne ateistid on kristlikud ateistid, nad vaidlevad Piibli, mitte Koraaniga.
Mait Raun kirjutab vanaindia filosoofiast. Mäletan vanast ajast, et Raunal on hea eestikeelne lause, see on säilinud ka siin, aga kirjutise teema on mulle siiski väheütlev. See ütleks rohkem, kui tundmatus aasia keeles pealkirjad oleks ära tõlgitud. Ma saan veel aru, kui Euroopa keeltes tsitaadid jäetakse tõlkimata, sest lugeja saab neist tõenäoliselt vähemalt osaliselt ka sõnaraamatu abita aru või siis on talle sõnaraamat kergesti kättesaadav, aga antud juhul ei tea ma isegi, mis keelega on tegemist.
Mait Kõiv kirjutab Homerose eepostest. Ta ütleb, et nende kohta saab teha vaid oletusi, kogu tõde ei selgu kunagi. Pidime kuuendas klassis teadma täpseid daatumeid, mis sajandil on Homerose eeposed välja mõeldud ja mis sajandil hiljem kirja pandud, aga artiklist selgub, et need daatumid on ajaloolastel alles vaidlusteema, mille kohta on erinevaid arvamusi. Artiklis öeldakse, et Homerose eepostes kirjeldatavat aega pole kunagi olemas olnud – teoses on segunenud kõik ajad, mis jäid Trooja sõja toimumisest eeposte kirjapanekuni. Mõtlesin, et see on nagu minu unenäokirjeldustega, kus korduv teema on, et valmistun keskkooli lõpueksamiteks, aga klassikaaslased on põhikooliaegsed. Tegelikult ei pruugi kõik eeposes kirjeldatud ajad olla ka kirjapaneku hetkeks kätte jõudnud, tänapäeva ulmekirjanduses kirjeldatakse veel kätte jõudmata aegu, selline on ka antiikaegne Johannese Ilmutuseraamat. Osa ulmekirjanduses kirjeldatud leiutisi olevat siiski hiljem ka päriselt tehtud.
Tõnu Tannberg kirjutab kirjanike liidust 1940. aastate Eestis. Kirjanike liit oli ka varem olemas olnud, aga Nõukogude võimu saabudes asutati see natuke pikema nimega uuesti. Tõenäoliselt oli üks põhjus, et uue organisatsiooni asutamisel ei pidanud kedagi välja heitma, vaid sai lihtsalt liikmeks võtmata jätta. Kuigi vana organisatsiooni laialisaatmine jäi artikli järgi juba suure Läände põgenemise laine eelsesse aega, aga uue asutamine kestis kauem. Praegu peaks tegutsema jälle Eesti-aegse organisatsiooni õigusjärglane. Minu isa on kirjanike liidu liige, aga ta ei ütle, et ta oleks kuulunud erinevatel aastatel erinevasse kirjanike liitu.
Tannbergi stiilile on omane, et ta toob Nõukogude aja institutsioonide pikad nimed ära täpselt tolleaegses sõnastuses. Ago Pajuri stiil on teistsugune, tema õpetas mulle, et kui allikas on kirjas ’Vabariigi Valitsus’, võiks mina kirjutada ikkagi ’valitsus’, ise on Pajur kirjutanud ’Nõukogude Liidu’ asemel ’Venemaa’.
Kalle Kurg kardab raamatuarvustuses kõrvalepõikena, et koroonapandeemiat kasutatakse eriolukorra põhjendamatuks põlistamiseks. Eriolukord lõppes ju juba aastal 2020.
Noored ja vanad
teisipäev, oktoober 11, 2022
Väikse maja juurde
esmaspäev, oktoober 10, 2022
Vähemvankriga matti otsimas
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 Ob4 5. 0-0 0-0 6. d3 Ve8 7. Oe3 Oc3 8. bc a6 9. Oc6 dc 10. Le2 Og4 11. Vfb1 b6 12. a4 a5 13. h3 Od7 14. g4 Kh8 15. g5 Rg8 16. Lf1 c5 17. Lg2 Oc6 18. c4 Ld7 19. Lg3 Oa4 20. Re5 Ve5 21. Le5 Oc2 22. Vb2 Oa4 23. Of4 Vc8 24. Ld5 Le8 25. Le5 Ld7 26. Ld5 Le8 27. f3 Od7 28. h4 Oe6 29. Lb7 Ld7 30. Va3 Re7 31. Vb1 Rc6 32. Kg2 Rd8 33. La6 Oh3+ 34. Kh2 Re6 35. Oe5 Rf8 36. h5 Kg8 37. h6 gh 38. gh Rg6 39. Of6 Ve8 40. Lb7 Ld6+ 41. e5 Re5 42. Oe5 Le5+ 43. Kh3 Lh5+ 44. Kg2 Lh6 45. Lc7 Ld2+ 46. Kh3 Lh6+ 47. Kg2 Ld2+ 48. Kh3 Lh6+ 49. Kg4 Lg6+ 50. Kh4 Lh6+ 51. Kg4 Lg6+ 52. Kh4 Lh6+ 53. Kg3 Ve2 54. Ld8+ Kg7 55. Kg4 Vg2+ 56. Kf5 Lg6+ 57. Ke5 Le6+ 58. Kf4 Lh6+ 59. Kf5 Le6+ 60. Kf4 Lh6+ 61. Kf5 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit, mustal 52 minutit 42 sekundit. Arvuti juhib pika male matši 3:1.
Keskmine ajakontroll
inimene - arvuti (eksperdi tase)
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. Oc6+ bc 5. 0-0 Rf6 6. e5 Rg4 7. Ve1 Oe6 8. h3 Re5 9. Re5 de 10. Ve5 Ld6 11. Ve1 g6 12. Rc3 Og7 13. d3 Oc3 14. bc 0-0 15. Oh6 Vfd8 16. c4 Of5 17. Ld2 e5 18. Lc3 f6 19. Oe3 e4 20. de Oe4 21. Vad1 Ld1 22. Vd1 Vd1+ 23. Kh2 Vf8 24. Oc5 Vf7 25. La5 Oc2 26. Oa7 g5 27. Lb6 Kg7 28. Lb2 Va7 29. Lc2 Va1 30. Le4 V1a2 31. Lc6 Vf2 32. c5 h5 33. Ld5 h4 34. c6 Vc2 35. Ld6 Vf7 36. Ld5 Vc7 36. Ld5 Vc7 37. Ld8 V7c6 38. Ld7+ Kg6 39. Ld5 f5 40. Ld7 f4 41. Le8+ Kf5 42. Lf7+ Ke4 43. Le7+ Kf5 44. Lf7+ Ke4 45. Le7+ Kd3 46. Ld7+ Ke2 47. Lg4+ Kf1 48. Ld1+ Kf2 49. Lf3+ Ke1 50. Le4+ Kf2 51. Lf3+ Ke1 52. Le4+ Kd2 53. Ld4+ Kc1 54. Lg1+ Kb2 55. Ld4+ Kc1 54. Lg1+ Kb2 55. Ld4+ Ka3 56. Ld3+ V6c3 57. La6+ Kb4 58. Lb6+ Ka4 59. La6+ Kb4 60. Lb6+ Kc4 61. Lc6+ Kd3 62. Lf3+ Kd4 63. Ld1+ Ke3 64. Lf3+ Kd4 65. Ld1+ jne., kuni pärast musta 90. käiku saabus viik 50 käigu reegli alusel. Valgel jäi 30 minutist mõtlemisajast alles 12 minutit 42 sekundit, mustal 28 minutit 31 sekundit.
Kirjutasin mujal
laupäev, oktoober 08, 2022
Muuseumide ja inimeste tüübid
neljapäev, oktoober 06, 2022
Ilmus intervjuu
Aed muutunud
kolmapäev, oktoober 05, 2022
Ettur vangerduse vastu
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. c4 Rc6 4. d4 cd 5. Rd4 Ob4+ 6. Od2 Lh4 7. Rc6 Le4+ 8. Le2 Od2+ 9. Rd2 Lc6 10. Lg4 Kf8 11. Oe2 Rf6 12. Lg3 d6 13. 0-0 e5 14. Of3 e4 15. Od1 Oe6 16. b3 Lc5 17. Ve1 Ld4 18. Oc2 Ld2 19. Oe4 Re4 20. Ve4 Vc8 21. Vee1 Lb4 22. Vad1 Vc6 23. Le3 La3 24. Vd2 La5 25. Ved1 Ke7 26. Lg3 Le5 27. f4 Lf6 28. Le3 b6 29. Le4 Kd7 30. Vd4 Of5 31. Le5 Le5 32. fe Ke6 33. ed Kd7 34. Vf1 Oe6 35. Vfd1 h5 36. Kf2 Og4 37. V1d2 Ve8 38. Vf4 f6 39. h3 Oe6 40. Vfd4 Vc5 41. Kg3 Of5 42. Kf4 g5+ 43. Kg3 g4+ 44. hg Og4+ 45. Kf4 Vf5+ 46. Kg3 Ve3+ 47. Kh4 Vf1 48. Vg4 Vh1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 27 minutit 14 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 13 sekundit. Arvuti juhib matši 2,5:0,5.
Kaustiku osad
teisipäev, oktoober 04, 2022
Välgus täisedu
Jala tänavatel
esmaspäev, oktoober 03, 2022
Tšehhoslovakkia arhiivifotodel
Otsing ’Tšehhoslovakkia’
aadressil https://www.ra.ee/fotis/ . 446
otsinguvastet.
Uurisin varem juba Eesti muuseumide võrgulehel olevaid fotosid Tšehhoslovakkia kohta, nüüd tegin seda ka arhiivifotodega. Poole vaatamise pealt hakkasin huvitavamaid vaadates pähe tulnud mõtteid ja tehtud tähelepanekuid arvutifaili üles kirjutama. Varem olen märkmeid ajaloo kohta teinud peamiselt paberile, aga kuna elektrooniline tekst on nüüd olemas ja ma olen täna õhtul lisaks väsinud, siis proovin sel korral kirja ning blogisissekande koostada peamiselt ühest failist lühendatult teise kopeerimise teel, natuke ka toimetan.
Piltide juures on nimetatud arvuti tuvastatud objekte, nendel on liiga lihtsad tähelepanekud ja ka otseseid vigu, aga parandust saata oleks imelik, muidu need pole enam arvuti tuvastatud objektid.
Arhiivifotode Tšehhoslovakkia teema on suuremalt jaolt Eestis pildistatud. Ei ole käidud Tšehhoslovakkia vabrikuid pildistamas, vaid on pildistatud, kuidas Tšehhoslovakkiast on toodud Eestisse vabrikute sisseseadet. Nii et Eesti toodang on osalt ka Tšehhoslovakkia toodang.
Tšehhoslovakkiast on käinud Eestis külalised, neid on pildistatud nii siseruumides pudelitega kaetud laudade taga kui ka Balti jaamas ja Tallinna lennujaamas. Balti jaamas on fotodel juba rööbaste kohal sellised tõkkepuu kujulised võibolla kraanad, mida ma seal tänavu aastal ise ka nägin.
Tšehhoslovakkiaga oli Eestil või Nõukogude Liidul sõprusühing, mida juhtis Gustav Ernesaks. Sellepärast siis juba muuseumifotol oli näha, et Tšehhoslovakkia skulptor tegi Gustav Ernesaksast skulptuuri. Sama foto kordub ka arhiivis. Korduvad fotod olid ka sellest, kuidas üks Tšehhoslovakkia riigitegelane käis koos oma oletatava abikaasaga Eestis vabaõhumuuseumis.
Vanemast ajast on arhiivis riigijuhtide fotosid, tuttavad nimed olid Masaryk ja Beneš, Beneši nimest oli erinevaid kirjapilte.
Ei ole nii palju spordifotosid kui muuseumideleheküljel, aga mõned siiski. Oli kunstinäituste pilte. Fotod on rühmitatud ajakirjandusväljaannete fondide kaupa.
Varem oli mulle tuttav sõna lõbustuspark, aga arhiivifotodel on lõbustuspargi sõna asemel kirjutatud Tšehhoslovakkia lunapark. Võibolla see tähendab, et park ei ole erinevalt tavalisest pargist tasuta, pilet tuleb raha eest lunastada. Kui kommunism oleks raha ära kaotanud, võibolla oleks kadunud ka lunapargi sõna. Kunagi loetud luuletus sellest, kuidas kass läks isevõtu poodi sarnaneb natuke sellega, kuidas lugudes kommunismist poest asju võeti. /TÄIENDUS: Listis anti link artiklile https://en.wikipedia.org/wiki/Luna_Park . Selgub, et Luna on Rooma kuujumalanna nimi ja Luna pargi nimetust esineb ka võõrkeeltes./
Kuigi mõne pildi nimeks on pandud lõbustuspargi asemel lunapark, tulevad tagapool vaheaja järel ka sellised, millele on nimeks pandud Tšehhoslovakkia lõbustuspark. Mulle pildi nime järgi tundub, et need lõbustuspargid viibisid Eestis vaid ajutiselt. Aga võibolla ma eksin, sest Tartus oli kindlasti linna serval alaline lõbustuspark. /TÄIENDUS: Listis mäletati, et Tšehhoslovakkia lõbustuspark viibis Eestis igast kevadest sügiseni ning et tasulised olid atraktsioonid, mitte pargi alale pääsemine./ /TÄIENDUS2: Eestikeelse vikipeedia artikli järgi on olemas mõlemasuguseid lõbustuspargi pileti eest tasumise viise./
Oli pilte Tšehhoslovakkia raamatute näitusest. Tänavu käib Ukrainas sõda ja Ukraina on seetõttu sõber, raamatukogus oli Ukraina teemaliste raamatute näitus. Varem olid erinevate maade kommunistid omavahel sõbrad ja see võis tingida teise kommunismimaa raamatute näituse. Kuigi meie koolis õpetati Inglismaad ka.
Mäletan muuseumifotodelt Tšehhoslovakkia motospordi teemat. Seda on ka arhiivifotodel. Võibolla on Tšehhoslovakkias selle võrra rohkem motosporti, et seal oli palju masinatööstust. Arhiivifotodel on üldiselt sporditeemat vähem kui muuseumifotodel, muusikateemaga on vist vastupidi.
Koomiksites võib näha kiire liikumise joontega kujutamist. Ühel arhiivifotol oli vastupidi, et mootorrattur oli pildistatud teravalt, aga taust kihutas.
Pildistatud on ka seda, kuidas Eesti koor Tšehhoslovakkias viibib. See on seletatav sellega, et koor on suur organisatsioon, millel on rohkem liikmeid, kellest mõni ikka võib pildistada ja pärast pildid arhiivi anda. Mõnelt muult fotolt on näha, et fotoaparaate on paljudel turistidel, aga kõik ei ole ilmselt arhiiviandjad.
Huvitav on, et kommunismi ajal oli Tšehhoslovakkias alles Jan Husi monument, kuigi ta oli usutegelane. Aga mõni maha võetud kuju ei olnud kohe maha võetud, see pilt oli varasest kommunismiajast, hilisemat saatust ei ole uurinud.
Tšehhoslovakkia presidendi raamatu tõlkimine anti mulle võibolla sellepärast, et hakkasin õppima ungari keelt. Vahepeal tuli arhiivifotodel ette hulk pildita vasteid, milles toimus turismireis Tšehhoslovakkiasse ja Ungarisse korraga. Pilte oli ka sellest, kuidas mitmest Ida-Euroopa riigist tuli korraga külalisi Tallinnasse. See on võimalik, kui keegi Tallinnas „kutsus kokku külalisi“. Aasta oli 1977, mida ma ei oska ühegi võimaliku kokkukutsumise põhjusega seostada, pildi kirjeldustes polnud ka põhjust nimetatud.