laupäev, oktoober 29, 2022

Kohustused ja kodu

Kujutasin pildil kahte võtit. Mõtlesin, et seda pilti on parem mitte blogisse panna, sest kuigi need on väljamõeldud võtmed, võivad kurjategijad nende järgi aimata, millised on päris võtmed. Näitasin vennale oma pilte, millest olin igaühest joonistanud kaks varianti. Paari kuuluvad pildid ei olnud täpselt ühesugused, aga ütlesin vennale, et need on üks ja sama asi.

*
Istusin tunnis. Eemal Riin rääkis, et ta ühte asja ei tea. Ta rääkis veel pikalt, mida ta ei tea. Lõpuks ütlesin, et kui ta ei tea, siis ta ärgu rääkigu. Riin muutus tähelepanelikuks.

*
Istusin tunnis. Õpetaja Volmer ütles, et me hakkaks kirjutama tänaseks loetud raamatust. Küsisin, kas tänaseks oli midagi lugeda. Leidsin, et on lootusetu soov, et ma kohustusliku kirjanduse loetud saaks, sest koduses keskkonnas lähevad mul koolis antud kohustused ka üles kirjutamise korral meelest. Aga mõtlesin, et ma võiksin seda raamatut nüüd lugema hakata. Kooli kohustuslik kirjandus tuli kiiresti läbi saada, seetõttu mõtlesin mõelda lehekülje kohta ühe mõtte, mitte viis, nagu muude raamatutega. Vanasti olin lugenud üldse mõtlemata, aga nii ei jäänud midagi meelde. Tund toimus minu kodus ja ma teadsin, et meil see raamat on. Hakkasin seda otsima, aga otsisin ainult sellistest kohtadest, kus kedagi kõrval ei istunud ja kuhu juurde pääses. Tundus, et ma leidsin juba otsitava raamatu, aga siis kadus see jälle silmist. Ütlesin, et ma ei mäleta enam, mis raamatut ma otsin. Ma ei mäleta üldse midagi. Õpetaja oli heatahtlik ja soovitas mulle asenduseks ühte teist raamatut.

0 vastukaja: