Oli inglise keele tund klassis 119. Kõigepealt pidid kõik rääkima ja siis üksteisele küsimusi esitama. Mina esitasin oma küsimuse esimesena ja Jürgen I-le. Ta vastas ainult ühe lausega. Õpetaja Kalme kiitis, et kes oleks võinud arvata, et mina nii hästi võõrkeeli oskan. Mõtlesin, et praegu oskan küll, aga ma võin need uuesti ära unustada. Tund läks edasi uue osaga. Istusin uksepoolse õpilasterea taga. Ühe võimaliku pinginaabri kõrval oli tool vaba, aga sinna ma ei istunud. Siis täitus ka see koht. Mõtlesin, et ma olen mõelnud, et miks minul alati pinginaabrit ei ole, aga tegelikult ma hoian ise teistest eemale.
*
Olime Paide aias. Teised tegid aiatööd ja mina sõin õuna. Tahtsin õunasüdant ära visata. Küsisin, kummas kohas praegu kompostihunnik on. Vastati, et kaugemas kohas. Läksin sinna. Seal oli tolmuimeja. Hakkasin sellega mööbli pealt tolmu imema. Ma polnud varem tolmuimejat tarvitanud ja minu käes imes see sisse ainult osa tolmu. Üks mees õpetas, et selliste liigutustega ei töötata. Vastasin, et kui õpetatakse, siis mul pole üldse tahtmist töötada. Mees ütles, et ta on mu sõber. Vastasin, et me pole isegi tuttavad. Tegelikult teadsin, et ta on poliitik. Poliitikud pidasid ennast kõikide sõpradeks ja neile võis suur löök olla, kui neid isegi tuttavaks ei peetud.
*
Väitlesin internetis ühe mehega. Ta vastas minu kirjale, et ma sel teemal ka arvamust avaldaksin, millest alguses juttu oli, nagu oleksin ma teemast kõrvale kaldunud. Mõtlesin vastata, et esiteks sõja kõrval on see teema tähtsusetu ja teiseks ta unustas ära, et kirja alguses oli mul siiski ka tema oodatud küsimusest juttu. Jõudis kätte kellaaeg, mil võis alata Venemaa rünnak. Mõtlesin selle kohta uudiseid vaadata, aga siiski ei vaadanud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar