Esmaspäeval kõndisin Riia mäest alla ja tuli mõte ühte sealsesse antikvariaati sisse astuda, vajaduse korral oleksin astunud ka kahte. Soov oli osta uut "Maleaabitsat". Kunagi olin laenanud esimese "Maleaabitsa" vanaema korterist, aga see oli onu oma ja lõpuks küsis ta selle tagasi, et tema lapsed ka mängu õppida saaks. Ostsin siis uue eksemplari, aga selle laenasin vennapojale. Kuna mul on endal maleraamatuid palju rohkem, ei hakanud ma seda tagasi küsima, aga vahel oleksin tahtnud sinna uuesti sisse vaadata. Teadsin, et "Maleaabitsast" on uus trükk välja antud ja et vähemalt varem olid antikvariaadis kogu aeg maleraamatud müügil, seetõttu vaatasin algul antikvariaadi riiuleid ja lõpuks küsisin müüjalt, kas neil seda raamatut on. Müüja näitas mulle, kus on maleraamatute riiul, mis oli mul endal kahe silma vahele jäänud. Seal oli olemas muuhulgas "Maleaabitsa" uus trükk. Mõtlesin osta ka ühe saksakeelse malelehe kokkuköidetud aastakäiku, aga selle eest küsiti üllatuslikult tervelt 200 eurot. Nii palju mul raha kaasas ei olnud ja ei tahtnud ka kodust nii suurt summat tuua, seetõttu ostsin ainult "Maleaabitsa". Kallimat köidet ei olnud otseselt vaja omandada, sest kodus on läbitöötamata malekirjandust veel palju.
Täna olid unenäod nii halvad, et ei tahtnud üles kirjutada, ärgates lisaks süda kloppis. Mäletasin, et suvel aitas südame kloppimise vastu Vint.ee-sse tagasi minemine, proovisin seda ka täna teha, aga kedagi mängima saada ei õnnestunud. Seetõttu mängisin arvutiga kiirmalepartii mõtlemisajaga 30 minutit. Kaotasin kiiresti. Mul jäi Caro-Kanni kaitses mustadega ettur c6 löögi alla, sest seda kaitsev lipp aeti eemale, järgnevalt kaotasin veel materjali. Ma ei hakanud mängu salvestama, vaid proovisin vastupidiste värvidega uuesti. Avang oli jälle Caro-Kann, valge käiguga Rc3:e4 ja järgneva musta käiguga Oc8-f5. Mul läks kõigepealt kaotsi ettur h5 ja seejärel käiguga Lh5:d1+ ka vanker. Mõtlesin, et ma ei hakka kaotuspartiid üles riputama, kui tegemist on kiirmalega. Algul mõtlesin, et mängiks nii kaua edasi, kuni saan ühes mängus vähemalt viigi kätte, siis mõtlesin, et ajalooga tegeleda on tähtsam.
0 vastukaja:
Postita kommentaar