Vanaisa on pärast mängude lõppu partiisid ka kommenteerinud, lisades küsi- ja hüiumärke ning alternatiivseid variante, juba kirja pandud märkustesse on tehtud parandusi. Ühes kohas märkasin, et hilisem parandus on ekslikum. Ma olen oma partiidele vahel äärmisel juhul küsimärke lisanud, hüiumärkide lisamisest olen ma hoidunud.
Et mul järg sassi ei läheks, hakkasin vihiku lõpupoole üles kirjutama, millised partiid on mul läbi vaadatud. Nii on praegu teada, et lugesin vihikut viimaseid kordi 24. juulil, 28. augustil, 4. septembril, 11. septembril, 14. septembril, 2. oktoobril, 9. oktoobril ja 23. oktoobril. Vihiku lõpus on veel kirimalepartiide avakäike, need on 11.-12. käigu juures kas pooleli jäänud või on järg kirjutatud kuskile mujale, neid poolikuid partiisid ma pole vaadanud.
Järgmiseks mõtlen treenida mõne trükitud maleraamatu abil, aga mul on lisaks sellele vihikule ka lahtistel lehtedel vanaisa partiide protokolle. Eile alustasin artiklit, kus õde on kirjutanud koos kolme kaasautoriga värskes "Keeles ja Kirjanduses" meie vanavanaemast. Selle vanaisa vihiku kohta avaldasin juba 11. juunil 2021 sissekande "Vanaisa turniirivõit".
0 vastukaja:
Postita kommentaar