Loogikat otsimas

Nägin unes, et kui Henn välismaale läks, pidi Tanel talle seal korteri andma, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest Henn kaotas ära paberi, mille eest tal oli õigus korter saada. Henn oli keskendunud söömisele ja öelnud, et kõige tähtsam on hea isu, nii ta selle paberi ära kaotaski, kui ta samast taskust toitu võttis. Avastasin vanni põhjal midagi imelikku. Kui Pille seda kuulis, katsus ta vannipõhja ja tundis, et see on kuum. Tal tekkis kahtlus, et see võib tähendada, et põhja all on põlevkivi. Kaevasime selle koha lahti ja sealt ilmuski nähtavale põlevkivi. Sellest tuli kuskile teatada, et saaks rajada uue kaevanduse. Aga tahtsime teatada nii, et ka meie saaksime uuelt kaevanduselt kasumit, mis ei olnud üldse kindel. Olin vannitoas koos mitme mehega. WC-st hakkas kostma imelikku häält, nagu määriks keegi põrandat. Üks mees ronis vaatama läbi vannitoa ja WC vahelise õhuaugu, mis seal õigupoolest toimub. Ta hakkas ahhetama, sest nägi midagi nii jubedat. Ka vannituba hakkas läbi ukse ründama üks nähtamatu käsi. Ukse riivipanek ei aidanud, ta sai ikkagi sisse. Püüdsime leida sündmustest loogikat, et aru saada, mis õieti toimub. Lootsime aegamööda eesmärgile jõuda. Läksime tuppa vaatama, mis seal on. Selgus, et seal istus keegi, kes oli täiesti nähtav. Sellest sattusime suurde segadusse, sest kogu loogika, mis meil juba oli õnnestunud leida, varises kokku. Tekkisid sellised loogilised vastuolud, mille lahendamine oli võimatu. Toas istuja ütles meile: "Ma olengi nõid. Miks te seoseid otsisite?" Seda polnud me oodanud. Nõid võis teha kõike, ilma mingite takistavate seaduspärasusteta. Ütlesin, et üks minu jutt on ka selline, aga see on ainult jutt. Hakkasime muusika saatel nõida kummardama. Tuppa jõudis ka see, kes oli kõige aktiivsemalt loogikat otsinud. Tema oli nüüd kõige rohkem vapustatud. Hakkasime vaidlema, mis kirjandusžanrisse juhtunud lugu kuulub. Üks mees ütles, et kuna uurimine ikkagi toimus, siis on see detektiiviromaan, ainult lahendus varises kildudeks.

Ma olin tõlkinud "Eesti mõtteloo" sarjale ühe raamatu ja kirjutasin sama raamatu kohta ka "Postimehele" arvustuse. Toimetaja oli nõus selle avaldama. Olin arvustuse kirjutamise käigus joonistanud ka graafiku, kus olid erineva tähendusega jooned, millest kõigi tähendust ma polnud ära seletanud ja teised olin seletanud lühendatult. Ma kahtlesin, kas toimetaja saab graafikust aru, aga ei pidanud seda suureks probleemiks, sest seda poleks erinevalt arvustuse tekstist nagunii lehte pandud. Minu tõlgitud raamat oli tegelikult teose teine köide. Esimese köite oli tõlkinud Urmas T. Hakkasin alles nüüd tema tõlget vaatama. Sõna, mis esines kummaski köites paljude järjestikuste lausete alguses, olime tõlkinud erinevalt. Mõtlesin, kas öelda Urmale, et kui tema tõlkis "kuid", siis mina hoopis "siiski". Tuli Aivo, kes vaatas ka esimest köidet. Ta ütles, et Urmal on temaga väga sarnane nägu.

Käisime grupiga suures majas ringi. See maja oli Eesti. Esinema tulid lauljad, kes olid neli aastaaega. Nad asendusid 12 kuuga. Seejärel olid kuud nähtavad ühekaupa ja tegelikult kehastus üks ja sama laulja erinevateks kuudeks. Läksime edasi tuppa, mis oli Järvamaa. Seal pidime kirjutama üles oma isikuandmed. Mitu meist kirjutasid töökohaks Kuma, kuigi see ei olnud õige. Teised panid elukutse ka juurde, mina mitte. Kui olime kõik maakonnad läbi käinud, jõudsime Tartusse tagasi. Vannaema tahtis tehtud fotode hulgast valida välja kõige südmalikumat. Ta valis välja foto, kus ta rääkis Liviaga. Oli õhtu ja tahtsin tulesid ära kustutada ja magama minna. Proovisin erinevaid lüliteid, aga vajutasin kõik endisesse asendisse tagasi, sest ma ei tahtnud tuld kustutada nii, et see teistes ruumides ka kustub. Peale selle ei tahtnud ma esimesena magama minna, muidu ma oleksin hommikul ärganud ka esimesena ja mul oleks olnud igav tagasisõidu bussi oodata. Ema näitas raamatut, mis oli meie ringkäigu põhjal trükitud. Kuna mina ei olnud oma elukutset kirja pannud, oli raamatu koostanud mees kirjutanud esimesele leheküljele minu nime järele: "tuntakse ka hooldusalusena nr. ..." Protesteerisin, et ta on pannud minu elukutseks kõige juhuslikuma asja, nagu oleksin ma iga päev 8 tundi hooldusalune. Seletasin, et Järvamaal ei pannud ma oma elukutset kirja sellepärast, et sain aru, nagu oleks seal vaja kirjutada oma Järvamaa elukutse, mida mul ei ole, aga see mees on võtnud seda kui üle-eestilist elukutset.