Karvased loomad

Nägin unes, et kaevati lühikest kanalit, mis oleks viinud vee Emajõest otse Peipsi järve, aga ajasin selle uuesti kinni, et vool keerdusid vahele ei jätaks. Üks minu kursuse tüdruk proovis mul töötamist keelata. Ütlesin talle, et siin kirjanduse majas võidakse talle selle eest uurimiskeeld anda. Pidin seda ütlema ettevaatlikult, muidu oleks võidud ka mulle endale anda.

Läksin väiksesse kööki, kus toimus nooremate sugulaste kogunemine. Varem oli juba toimunud üks kogunemine teises kohas, kus olid olnud kõik siinolijad peale minu. Tõnu küsis eelmise korra kohta, kuidas põlvkondade kokkusaamine möödus. Protesteerisin, et kuidas saab rääkida mitmest põlvkonnast, kui maksimaalne vanusevahe oli viis aastat. Kas siis iga aastakäik moodustab ühe põlvkonna? Mina olen kuulnud, et põlvkond kestab 15 või 20 aastat. Kui ma seda ütlesin, pani isa vahepealt oma toa ukse kinni. Nägin Pille suurt karvast mängukoera. Mõtlesin, et see on vanem kui minu äravisatud mängukaru ja seda ei ole koid ära söönud, kuidas nad siis minu karu ära oleksid söönud? Klaus rääkis, kui tähtis on, et meil mõned karvased loomad alles on. Olin Helenale ühel varasemal korral öelnud, et minu karu visati ära, seepärast tahtsin talle nüüd öelda, et see karu, mida ta näeb, on üks teine ja uuem. Rääkisime maailmalõpu võimalikkusest. Isa tuli uuesti uksele ja ütles, et ei tohi karjuda. Küsisin, et huvitav, millist sõna karjuti. Ma tean, et ta mõtles mõnda minu sõna, sest minusse suhtub ta kõige halvemini. Läksin oma tuppa ja sealt suurde tuppa. Suures toas lõppes patareiraadios usuline saade, kus räägiti, et inimesed peavad lugema Piiblit ja mängima kabet. Mina ja ema leidsime, et nii hirmutavaid saateid ei tohiks teha. Läksin kööki. Seal mõtlesin, et nooremana ma ei oleks tahtnud saata paberil kirja, sest siis oleks olnud näha, kui sellele postkasti vastus tuleb, aga nüüd on mul ükskõik.