Pall. Teel vanni.

Nägin unes, et üks mees seisis väravas ja üks poiss tegi sellele pealelööke. Nad tahtsid, et mina ka lööks. Mind enam jalgpall eriti ei huvitanud ja löögid ei tulnud enam hästi välja. Viskasin palli hoopis käega. Ütlesin, et peaksin hakkama jalgpalli asemel väravpalli mängima. Pall läks põõsaste taha ja Klaus läks seda ära tooma. Ta ei tulnud enam tagasi. Tõnu tahtis minna vaatama, kuhu ta jäi. Ütlesin, et ta ei läheks, sest seal võib mülkasse vajuda. Läksime siiski sinna tuppa. Kuna käes oli õhtu, oli Klaus juba voodisse läinud. Tõnu tahtis toa keskele minna, aga ma hoiatasin teda, et ta ei läheks, sest see on vist seesama talu, kus toa keskel üle pea mutta vajub. Kuna pererahvas võis minu sõnu kuulda, siis parandasin ennast, et ma ei tea, kas see on sama talu. Pererahvas hakkas magama minema, meie vendadega valmistusime nende kulul õhtust sööma. Peretütar ütles meile, et me liiga palju ei sööks. Keetsime kartuleid. Tõnu tõstis endale ette tohutu kartuliportsu. Karjusin, et ta peab teistele ka jätma, kuigi mina nii palju ei tahagi kui tema. Peremees tuli oma magamistoast uuesti välja. Ütlesin, et me peame vaiksemalt rääkima. Tõnu pani alles nüüd teise poole kartuleid keema, mille ta oleks pidanud juba algul panema. Sõjaväes joonistati paberile ruudud, iga ruut vastas ühele keema pandavale kartulile. Mõned ruudud olid väga pisikesed. Vaatasin Nõukogude Liidu rahvastiku tiheduse kaarti. Kõige tihedamalt elas inimesi Moldaavias, samuti Dnestri-äärses vabariigis, mis oli Moldaaviast natuke maad ida pool. Maksimaalne tihedus oli märgitud ka mõnda Siberi punkti, aga see pidi olema sealsete linnade sisene. Eesti rahvastiku tiheus oli keskmisest suurem, aga mitte nii suur kui kõrval oleval Leningradi oblastil. Ütlesin, et Leningradi oblasti tiheduse pealt on näha, et Eestisse võib tulla palju sisserändajaid, sest sealt oleks neil lähedal tulla.

Kõndisin võõras linnaosas. Vastu tuli üksikuid inimesi, peamiselt lühikese seelikuga naisi. Nende vastutulek oli seotud sellega, et selles linnaosas käisid bussid hõredalt, mistõttu nad eelistasid liikuda jala. Kus bussid käivad hõredalt, seal tuleb jalakäijaid ka vähem vastu. Jõudsin kohta, kus minu ees avanes sügavus. Kui ma sealt alla oleksin hüpanud, oleks ees oodanud veel teine sama sügav langus. Fotograafid seisid selle serva peal reas ja rääkisid, et nemad küll ei karda nii madalalt alla hüpata. Aga kui nad hüppama hakkasid, läks ühel neist väga halvasti.

Tahtsin minna vanni, aga ei saanud, sest üks inimene tuli vannituppa rääkima minuga kummalise raamatu käsikirjast. Ta ütles, et kahest motoks pandud lõigust saab ühe sisse jätta, aga teine tuleks välja võtta. Kui ta läinud oli, panin ukse riivi, aga see ei püsinud kinni, sest sisse tuli järgmine inimene, kes oli vaadanud minu Riia võistkondlikul malematšil mängitud kahe partii protokolle ja tuli neist rääkima, et oleks võinud paremini mängida, sest see oli tähtis matš. Ise leidsin, et kuigi olin mõlemad mängud kaotanud, olin teise mängu mänginud päris hästi, kuigi ma käike täpselt ei mäletanud. Kui see inimene läinud oli, püüdsin ust uuesti riivi panna, aga tuli järgmine inimene, kes ütles, et selleks, et riiv püsiks, tuleb ta teise auku panna. Kui ta läinud oli, panin riivi sellesse auku, aga see ometi ei püsinud kinni, sest sisse pääsesid järgmised inimesed, kes küsisid ansambleid tutvustavaid lehti. Järgmisena tuli üks otsima oma prille. Järgmisena tuli üks laenama värvipliiatseid. Läksin riputasin inimeste vaatepiiri ette rätid, et nad ei näeks, kuidas ma vannis käin. Kui vanni juurde tagasi jõudsin, nägin, et selles on vesi jooksnud ikka alles poole peale, sest olin unustanud korgi põhja panna. Võtsin korgi, aga nägin, et selle sees on ka millegipärast kolm auku, kust vesi oleks ikkagi osaliselt ära voolanud. Teisel korgil olid ka augud sees. Alles kolmas kork oli ilma aukudeta.