Unes nägin karjääri, kust kaevandati šokolaadi ja põlevkivi. Šokolaadi kiht oli peal pool, nii muretseti, et seda ei jõuta nii kiiresti pealt ära kaevata kui põlevkivi vaja läheb, sest šokolaadi tarvitati vähem. Seda pealt võtmata ei saanud põlevkivi kätte. Hakkasime kabelauale algseisu peale panema. Märkasin, et olen endale pannud liiga palju ridu nuppe. Võtsin ühe rea ära, siis sain aru, et tuleb võtta ka teine rida. Varjusime akna alla, sest uksest hakkasid sisse tulema vaenlased. Kui tuba neid juba täis oleks olnud, oleks saanud nende hulka ära kaduda, aga ei tohtinud neile kohe vastu minna.
Kurjategijad olid kätte saanud politseiauto, kust nad olid saanud 40 liiki relvi. Varsti peale seda olid nad autost saadud raketiga tulistanud ühte Tallinna politseijaoskonda. Kui sain teada, et Hennul on raadiosaatja, siis tundus olevat üsna kindel, et ta on nende kurjategijatega sidemetes ja on saanud raadiosaatja neilt. Ma ei pidanud siiski vajalikuks asja lähemalt uurida ega Hennu kritiseerida.
Tulin uuele mõttele, kuidas arvutist juba loetud teksti üle lugeda - vaadata otsinguga kindlaid märksõnu sisaldavaid lauseid, nii jäävad need kohad paremini meelde kui järjest lugedes. Vaatasin sõnaraamatust ühte sõna, aga seda ei olnud seal. Tundus kindel, et seda pole ka teistes sõnaraamatutes, vähemalt enamuses neist. Sõna tähendas midagi, milleks oleks võinud kellegi arvates Kurdistan saada või Kurdistani Iraagi osa Iraagi jaoks saada. Mulle tundus kahtlane, kas seda saab tõlkida sõnaga "provints". Lugesin veel, et ühe riigi hiljuti surnud presidendi nimi oli Runnel. (Ainult u peal oli lisaks kaldkriips.) Ma ei teadnud, kus sellise nimega riik asub. Kuna meie pool olid Ann ja Ago, siis tahtsin seda sobival hetkel Anne käest küsida. Laual olid kommid, mille juurde oli pandud hoiatav silt: "Ainult eriti kange alkoholiga". Mulle tundus, justkui oleks see minu kiusamiseks, sest ka teisel laual olid alkoholiga kommid, teist sorti, aga mina alkoholi ei tarvita. Mõtlesin siiski, et neid komme tahaks võtta, mitte alkoholi pärast, vaid magusa pärast. Aga nad olid suured, nii et nendega oleks saanud suure alkoholikoguse.
Mul oli vaja eksamiks õppida Vana-Egiptust, aga ma ei teadnud, mida selle kohta lugeda. Pille soovitas mul lugeda ülikooli aegset konspekti. Ütlesin, et ülikoolis õppisin Egiptusest vaid kunsti, sest Vana-Idamaade kursus Egiptust ei puudutanud. Pille läks ja tõi mulle paberi, kus olid mõnede raamatute pealkirjad, mis ta oli just oma ülikooli konspektist välja kirjutanud. Konspekti ennast ta mulle millegipärast ei andnud. Küsisin talt imestunult, kas ta luges ülikoolis iga eksamiküsimuse kohta mitu raamatut. Ta vastas, et ei, need on lihtsalt raamatud, mille kohta ta ütles, et need tal on. Ma ei saanud nüüd aru, kas ta on nende raamatute pealkirjad põhiliselt ise välja mõelnud, kuigi teadsin, et vähemalt üks neist raamatutest tal tõesti on.
Tegin kindlaks, et olin saanud koolis tervelt kaks korda veerandihindeks kahe. Hästi mäletasin seda, kui sain saksa keeles, aga nüüd nägin, et olin saanud ühes aines veel kooli kõige viimasel veerandil. Sellest ei olnud too kord kodus keegi teada saanud, sest viimase poolaasta tunnistust eraldi välja ei kirjutatudki, vaid anti kohe ainult lõputunnistus. Nägin valikainete nimesid, millest ma paljusid polnud võtnud. Mart Laar oli ka midagi koolis lugemas käinud. Keegi oli meenutanud, et keskkool oli meil rohkem nagu ülikool. Käisin parajasti keskkoolis ja olin vahetunni ajal klassis. Mõtlesin, et nüüd on inimesed juba nii suured, et võibolla saaks malenupud kooli kaasa võtta. Varem ei saanud, sest keegi oleks võinud mõne nupu enda kätte haarata ja ära joosta. Malelaagrisse sai küll võtta, sest seal olid ainult malemängijad.
pühapäev, veebruar 19, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar