Hiiremürk

Mees läheb kaebab tuttavale leiutajale, et hiiremürki pole saada. Ta palub, et leiutaja talle seda teeks. Leiutaja läheb pooleks tunniks taharuumi. Kui ta tagasi tuleb, annab ta pudeli ja ütleb:
"Kuna sa soovisid just hiiremürki, mitte rotimürki, siis segasin kokku segu, mis tapab ära kõik hiired, kes seda sisse söövad, aga rottidele ei tee mingit häda."
Külaline tänab ja läheb koju. Nädala pärast tuleb ta tagasi, öeldes:
"Paistab, et seekord sul ei tulnud asi välja. Mürk on kõik ära söödud, aga hiired viimseni elus."
"Selge," ütleb leiutaja. "Rotid sõid kogu mürgi hiirte eest ära. Ma tegin tõesti vea. Ma segan sulle nüüd segu, mis on küll rottidele ka mürgine, aga mida rotid selle lõhna pärast suu sissegi ei võta."