esmaspäev, veebruar 13, 2006

Uued nupud. Üritus. Magnetid.

Unenäod olid täna oodatust lühemad. Tegelikult mõtlesin otse enne magamajäämist ka, et praegu ma vist lühendasin neid, sest hakkasin ühte asja kartma.

Mängisin Klausiga malet. Vaatasin, et saan oma kuningaga h8-lt tema 8. real olevale kuningale mati panna. Siis mõtlesin, et kuningaga ikka matti ei panda, pealegi ei tulista ta nii kaugele. Aga sain teiselt poolt kartuliga ka mati panna. Klaus arvas, et kartuliga tuld anda vist ei saa, sest ta pole traditsiooniline malenupp, pealegi saab ta oma kuningaga tule eest minu moosi keskele lüia. Mina polnud jälle kindel, kas moosi saab lüia, sest see polnud ka traditsiooniline nupp. Helistasime Reile, et küsida ebatraditsiooniliste nuppude kartulite, moosi ja vorsti omaduste kohta. Rei õpetas meid nii, et mina varsti ikkagi võitsin.

Rääkisin, et võiksin siiski kolmanada luulekogu jaoks Kultuurkapitalilt raha küsida. Kuigi see polnud lõplik otsus, hakkas ema mulle kohe selle jaoks avaldust kirjutama ja andis esmakordselt sellele ise soovitus allkirja. Bristol oli kirjastanud hulga raamatuid, millest enamus oli roheliste kaantega. Need raamatud olid vaatamiseks välja pandud. Algas üritus, mida juhatas keegi, kes algul oli Berk Vaher, hiljem keegi teine. Ta ütles, et ta räägib meile Elaanist ka. Tahvlile oli kirjutatud esinejate järjekord. Rääkis alles esimene esineja, aga mina tahtsin, et üritus juba läbi saaks. Ma ei saanud varem ära ka minna, sest inimesed istusid mul teel ees. Kellegi kohta, kelle nimi oli Jüri Ratas, öeldi, et kõik kohalolijad tunnevad teda, võibolla ainult mina ei tunne. Minu ees istuv Krister pööras ringi ja küsis mult, kas ma tean, kes on Jüri Ratas. Ütllesin, et tean nii palju, et ta on see, kes praegu räägib ja et ta lahkub siit ürituselt viimasena. Krister läks saali ette juhatajale pabereid ära viima ja tõstis ühtlasi sõrme märgiks, et ta tahab kõigile edasi öelda, mida ta minu käest just kuulis. Aga juhataja kas ei tahtnud talle sõna anda või arvas, et ta tõstis sõrme ainult selleks, et talt paberid vastu võetaks.

Venemaa pani maa alla nii tugevad magnetid, et maapind tõmbus kõverasse. teised tahtsid, et ta need kohe ära võtaks. Magnetvälja mõjul võisid nõrga südamega inimesed massiliselt surra. Magasime Paides ja pidime üles tõusma, et Tartusse sõita. Tegin silmad lahti, aga ei ärganud kuidagi. Klaus teisest voodist ka esialgu ei tõusnud. Eemal läksid majad põlema. Siiri ütles selle kohta midagi pehmendavat. Paide vanaema vastas, et kulu põletada ikkagi ei tohi. Oli karta, et tulekahju levib üle kogu Paide. Lootsin siiski, et seda maja, kus me oleme, kulutuli ei süüta.

0 vastukaja: