Täna näete unest vaid osa

Ei ole vaja kõike kirjutada,
et ebameeldivam ei saaks meid hirmutada.

Ma siiski näitan sündmustikust osa,
et elektronidki saaks asjast osa.

Mis välja jääb, see on ka lühem,
mis sest, et kirja saavat arvult vähem.

Kõndisime ühel troopilisel maal risti läbi jõe. Sellel maal oli palju jõgesid ja need olid väga laiad, nii et suurem osa maast oli vee all. Mina oskasin väga hästi läbi jõe kõndida - ma kõndisin nii, et jalad vajusid vaid natuke veepinnast sügavamale, aga mitte põhja. Jõudsime künkale, mis ulatus veest välja. Kohe teisel pool küngast oli järgmine jõgi. Künka otsas oli allikas, kust hakkasime võtma joogivett. Allikast tuli nii vähe vett, et isa ütles sealt vee võtmise kohta, et talle ei meeldi nökerdamine. Vastasin talle, et me peame kasutama võimalust joogivee saamiseks, sest jõgedes on vesi soolane.

Trükikojast tuli esimene eksemplar Kerese raamatut. Varem olin teadnud, et see ilmub Eesti mõtteloo sarjas, aga nüüd oli see tehtud hoopis suure formaadiga, nagu oli olnud ajakiri "Kleio". Ta oli suurema formaadi tõttu ka oodatust õhem. See anti mulle läbivaatamiseks, et jõuaks veel järgmiste eksemplaride jaoks parandusi teha. Vaatasin, et toimetaja on lisanud artikleid, mida mina polnud leidnud, aga mille ta oli ise kirjandusajakirjadest võtnud. Need artiklid olid lühikesed, üks kahel leheküljel kokku vaid pool lehekülge. Tahtsin üles otsida ühte nime. Mulle soovitati, et ma vaataks kõigepealt lühemast registrist, kus see nimi on pikemas registris. Seda ma olingi teinud, aga pikemat registrit avades oli mul nime kirjapilt meelest läinud. Küsisin Reilt, kas ta tahab ka raamatu läbi lehitseda. Ta ütles, et ei taha. Ta ütles veel, et üks välismaa suurmeister läks vangi. Küsisin, mille eest. Rei ütles, et alla 20-aastaste laste ahistamise eest. Raamatu kaantele olid pandud venekeelsed artiklid, kuigi sisu oli eestikeelne. Ka raamatu pealkiri oli trükitud vene keeles, kuigi algselt oli saanud panna talle eestikeelse pealkirja. Otsisin, kuhu on trükitud eestikeelne pealkirja variant, aga ei leidnud. Imestasin, et isa nõustus asja venekeelsena avaldamisega, kuigi ta pidi olema seda näinud, et nii läheb. Vene keelt oli tarvitatud arvatavasti selleks, et seda ka mitte-eestlased ostaksid. Aga mõtlesin, et siis võib mõni eestlane just ostmata jätta. Eessõna oli ühelt suurmeistrilt ja see oli ka vene keeles. Küsisin, kas ei peaks venekeelseid kohti eesti keellde tõlkima. Isa ütles, et ei saa, eessõna autor pole ise oma teksti näinud. Urmas T. ütles, et taga on Majakovski luuletus ja seda oleks väga raske tõlkida. Leidsin, et võib siiski lisada reaaluse tõlke. Pealegi polnud ma kindel, kas seda luuletust pole juba varem eesti keelde tõlgitud.