Talvine soo

Olime talvel soos. Viimastel talvedel ei olnud enam maas eriti palju lund. Seevastu oli näha hõredaid taimi, mis olid väga ilusad. Üks mees ütles, et kõige valgemad ööd on kuuvalged ööd. Mõtlesin, et millised siis veel. Mees rääkis edasi, et ühes soopiirkonnas luiged tegid öösel häält, aga teises olid vaiksed, võibolla sõid. Nüüd sain aru, et alternatiiv kuuvalgusele oleks valgete luikede pealt peegelduv valgus.

Olime Peedul. Kõndisime metsa vahelisele teele. Seal oli väike koer koos inimestega. Andsime koerale mängimiseks palli. Koer lakkus seda. Koera omanik astus koerale peale. Kui ta jala maha võttis, tundus mulle algul, et koeral on üks silm peast tulnud, aga nii see vist siiski ei olnud. Soovitasin palli ja käed koera süljest puhtaks pesta, juhuks kui ta on marutõbine. Aga meenutasin, et varem on ema öelnud, et koera keel on raviv. Ema eitas, et ta seda öelnud oleks. Tuletasin talle meelde, et ta on öelnud, et koera keel on tervendav, aga kassi keel mürgine. Rääkisime seda vanaema aeda tagasi kõndides. Ema ütles, et ta on öelnud hoopis, et koera keel on lennuk. Vastasin, et paberist lennuki tegemist on ema ka õpetanud, aga mina ütlesin "tervendav", mitte "lennuk". Mõtlesin, et paberist lennukit tehes õpitakse, et paberi voltimisel tema lennuomadused muutuvad, siis peaks teist moodi voltides teist moodi muutuma.

Külastati välismaa suurlinna. Üks poiss küsis kohalikelt saatjatelt teed, aga kaotas nad silmist. Ta küsis uuesti teed, öeldes, mida talle oli eelmisel korral saksa keeles öeldud. Tegelikult oli ta kuulnud vigaselt. See, kellelt ta nüüd küsis, oli sama, kellelt ta eelmisel korral oli küsinud, kuigi nüüd ei tundnud küsija teda ära. Kohalik vaatas vigaselt kirjutatud lauset ja ainult irvitas. Astusin läbi mitmest huvitavast poest. Otsisime välja oma suusad. Varasematel aastatel oli kokku lepitud, et minul on kõige pikemad suusakepid, aga nüüd oli Tõnu must mööda kasvanud.

Kui Päts oli võimult kõrvaldatud, ei pandud teda vangi, vaid lasti võimukoridorides edasi liikuda. Ta sai niiviisi vahetada kodeeritud teateid. Öeldi, et kuhugi ta oma teated jättis. Pakkusin, et tõenäoliselt kööki. Piltkirja, milles teateid vahetati, leiutas arvatavasti Päts ise. Aga kui kiri oli arusaadav vajalikele inimestele, võisid arvatavasti vaenlased ka sellest aru saada. Või tilgutas Päts hoopis laua peale moosi. Pärast tuli Päts võimule tagasi. Ta kritiseeris neid, kes vahepeal olid võimul olnud, öeldes, et osad neist olid ainult kellegi käsilased. Kõige lõpus põgenes Päts välismaale. Seal ta ütles, et kõik teadete vahetamisega seotud inimesed on ka välismaal või surnud. Aga seda ta arvatavasti valetas, sest nende nimesid ta ikkagi ei nimetanud, nagu kardaks nende okupatsioonivõimu karistuse alla langemist. Sõitsime Pätsiga ühes autos, et Tartust välismaale põgeneda. Auto sõitis üsna kiiresti. Sõpruse puiesteel ütles juht: "Meid jälitatakse," vajutades gaasi juurde. Jälitav auto ka kiirendas. Vaatasime seda filmist. Jaama tänava suunas keerates tuli teele valgusfoor, aga juht kihutas punase tule alt läbi. Nüüd oli auto peatamiseks juba alus olemas. Auto keeras kaadrist välja. Siis näidati, kuidas risti üle tee sõitis teerull, mille roolis oli naeratav Päts. Teerull on eriti aeglane sõiduk, aga jälitajad ei tulnud selle peatamise peale, nii et Päts sõitis ära tundmata jäädes üle riigipiiri ja oli pääsenud. Teised istusid autos edasi. Auto otsiti läbi, aga Pätsi leidmata lasti teised ka vabaks. Teerulli roolis istunud Pätsi nägu oli väga väike, sest film tuli televiisorist. Varasemal korral olin seda näinud kinolinalt, kus nägu oli suurem, nii et tundsin ta nüüd ka mälu järgi ära. Aga kui kinos suurt nägu nähes rahvas naeris, siis televiisorit vaadates ei naerdud. Mõtlesin pärast filmi lõppu Pätsilt küsida, kas see teerulli episood oli päriselt juhtunud või ainult filmi jaoks välja mõeldud.

Pidin minema võistkondlikele malevõistlustele. Kui olin kohale jõudnud, aga võistlus polnud veel alanud, siis iga kord kõigepealt magasin voodis. Tänaval kõndimist olin ainult unes näinud. Võistluse alguse lähenedes mind äratati, aga ärkamine polnud nii kerge. Vaatasin pikalt kella, aga uniste silmadega veel seiereid ei eristanud. Tahvlile oli kirjutatud meie meeskonna koosseis, kus nimed taga olid küsimärgid. Kui koosseis oli kindlamaks saanud, oli nimekiri allapoole uuesti kirjutatud, küsimärke vähendades. Küsimärk oli ära võetud ka minu nime tagant. Näidati ühte maleülesannet. Seal oli ühel poolel palju ettureid, aga teine pool lootis vist patile. Kirjutasin blogi. Olin sinna pannud kassipildi ja nüüd tuli kassipilt uute sissekannete kirjutamisel pidevalt ette. Lõin pooleli olevasse sissekandesse palju taandridu. Siis tahtsin taandread ära kustutada. Aga eelistasin seda teha teises kastis, kus taandridade asemel oli näha lünkasid.